Kuue samba taga

Sarja 333.saade räägib sellest mis haigus on endometrioos, mille all kannatab hinnanguliselt 30 000 naist, kuid mis võib esineda ka meestel, mis sellega kaasneb, kuidas seda ravida, millised spetsialistid kuuluvad kliinikumis loodud töörühma ning mis toimub mujal maailmas? Selgitusi jagavad naistearst Helen Reim ja geneetika kaasprofessor Maire Peters.

Mis eas õpilasi haarab üleriigiline vaimse tervise uuring, kui kaua see kestab ning mida ja kuidas teada tahetakse, kuidas tõhustada objektiivset hindamist, tuvastada ja ennetada probleeme? Selgitusi jagab doktorant Elisa Kender.

Neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto sai Euroopa Teadusnõukogu viieaastase toetuse täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire uurimiseks ning uute diagnoosivõtete välja töötamiseks. Saade annab ülevaate hüppeliselt kasvanud probleemist ja Eesti geenivaramu ning teiste riikide biopankade andmete kasutamisest uute lahenduste leidmiseks.

Kuidas areneb õendusteadus, millised on inimeste ootused, kuidas on tagatud patsiendiohutus ja selle kontroll? Milles seisnevad eetilised probleemid, mida käsitlesid oma doktoritöös Ere Uibu ja Gerli Mõts.

Kuidas muudab keskkonna DNA kasutamine kalaliikide mitmekesisuse uurimist, mida annab proovidest välja lugeda, kui pikk on alanud projekt ja milline on rahvusvahelise koostöö ulatus ning meie teadlaste osa selles? Mikrofoni ees on tehnoloogiainstituudi teadur Kristel Panksep.

Kuidas kujunevad laste teadmised ja mälestused väljaspool lasteaeda ning kooli, kuidas saavad täiskasvanud neid mõjutada, millise kogemuse on andnud tavategevus ja koroonaperiood, mida näitavad uuringud meilning mujal maailmas? Selgitusi jagab psühholoogia instituudi kaasprofessor Pirko Tõugu.

Mis eas mehi kutsutakse osalema kõhuaordi patoloogilise laienemise sõeluuringu pilootprojektis, mida see endas kätkeb ja kui kaua kestab? Selgitusi jagab kirurgiakliiniku veresoontekirurgia osakonna juhataja, professor Jaak Kals.

Kuidas rakendada liikumist ja sporti ühiskonnas oluliste protsesside mõjutamiseks ning toetada ühiskonna sidusust, milline on integratsiooniprojektide, igapäevaste tegevuste ja suurürituste osa? Oma tähelepanekuid jagab Narva kolledži nooremlektor Aet Kiisla.

Milline on kohapärimuse roll Eesti kaasaegsetes keskkonnakonfliktides, kes nende poole pöördub ja kasutab ning kuidas võib kohalikest keskkonnaga seotud arusaamadest ja hoiakutest tuge leida dialoogi loomisel ning konfliktide lahendamisel? Selgitusi jagab semiootika nooremteadur Lona Päll.

Mida näitavad huntide uuringud meil ja mujal maailmas, millised on probleemid, miks ei püsi hundid metsas ning kuidas saavutada looduslik tasakaal? Saatekülaline on zooloogia osakonna teadur Maris Hindrikson.

Milline on teaduse,tehnoloogiate ja tavapäraste arusaamade roll kestliku siirde elluviimisel ? Euroopa Teadusnõukogu toetuse pälvinud viieaastasest projektist teeb ülevaate kestlike siirete professor Laur Kanger.

Mis on praktiline eetika ja miks on see oluline? Saatekülaline on professor Kadri Simm, kes koostas sellesisulise käsiraamatu, mis pälvis aasta parima kõrgkooliõpiku auhinna. Näited tulevad Eesti elust.

Kuidas areneb turismiterminoloogia, mis sai eestikeelsesse terminikogusse ja kuidas seda kasutada? Selgituste ning näidetega on mikrofoni ees Pärnu kolledži turismiteaduste kaasprofessor Anne Roosipõld.

Mida näitas naiste tervise uuring, kui paljud peavad oma tervist heaks, millised on probleemid ja mõjutajad ning mida näitab võrdlus varasemaga ja teiste riikidega? Selgitusi jagab sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro.

Millised on raseduskomplikatsioonid ja kuidas mõista nende molekulaarseid mehhanisme? Oma doktoritööst teeb kokkuvõtte geenitehnoloog Mario Reiman.

Milline on ja kuidas avaldub tuule- ning päikeseparkide kohalik kasu, kui palju need toovad maksutulu ja kas elavdavad ettevõtlust? Tootsi ja Kirikmäe näiteil selgitab olukorda ressursimajanduse külalisprofessor Antti Roose.

Mis on hammaste erosioon, kuidas see avaldub ja areneb, mida näitavad arstide tähelepanekud ja teadlaste uuringud? Saatekülaline on ortopeedilise stomatoloogia nooremlektor Priit Niibo, kes töötab ka tohtrina.

Millised on võõrkeeleõpetajate uued erialad magistriõppes,kui kaua kestab vastuvõtt ja mida sisaldab stuudium? Teavet jagavad keeleõppejõud Kadri Novikov ja Kristina Mullamaa.

Biomeditsiini tehnoloog Kristiina Kurg tegi doktoritöö melanoomi diagnostikast vereproovist. Millised võimalused uus moodus juurde annab ning millised küsimused ootavad veel uurimist enne kui meetod laiemalt kasutusele võtta?

Mis kasu on lasteaialapsel võõrkeeleõppest, kuidas seda teha, mida näitavad uuringud ja praktika meil ning teistes riikides? Saates on germanistika nooremteadur Heidi Rajamäe-Volmer.

Milline on eestimaalaste kaitsetahe ja valmidus, kes ning mis seda mõjutavad ja kuidas tagada ühiskonna koospüsimine kõrgenenud julgeolekuohus? Uuringutest teeb ülevaate sotsioloogiaprofessor Kairi Kasearu.

Mida näitas naiste tervise geneetiline uuring, kus kasutati meie geenivaramu ja Soome andmeid? Selgitusi jagab genoomika instituudi kaasprofessor Triin Laisk.

Selle õppeaasta vabade kunstide professori Kadri Vooranna kursuse teemaks oli "Elumuutev looming". Mida see tähendab ja miks see loeb? Kuidas laulja ja muusik selle lahti lõi ning millise kogemuse sai ning mis mõtetega ameti üle andis?

Kuidas uuritakse rahvaste geneetilist ajalugu ja milline on olnud Ukraina olukord inimrännete ristteel? Selgitusi jagab genoomika intituudi vana DNA labori juhataja Lehti Saag.

Millised õpetajate puuduse põhjused ja ettepanekud lisameetmeteks erinevate sidusrühmade vaatenurgast? Mikrofoni ees on õpetaja- ja kõrghariduse keskuse juhataja professor Äli Leijen.