Reporteritund

Ehkki nii uue kuue saanud rahvusraamatukogu kui ka Tallinna Linnateatri ametlikku avamist tuleb veel mõnevõrra oodata, näeb ometi mõlemas majas esimesi ekskursioone liikumas.

Aastaid Eesti riiki juhtinud poliitikud tunnistavad, et on bürokraatial lasknud üle pea kasvada ja nüüd püüavad nad tehtud vigu heastada.

Õiglase ülemineku fondi toel luuakse Ida-Virumaal ligi 1200 uut töökohta. Kui paljud neist seitsmest tuhandest töötust, kes sealses töötukassas praegu arvel on, selle abil uue töö leiavad, kui keskeas inimese tahe töö- ja pereelu kõrvalt uut ametit ja riigikeelt õppida ei kanna?

Visiiditasu neljakordne kasv ei vähendanud erakorralise meditsiini osakondade tööd. Kas nüüd asub riik tegelema probleemi algpõhjuste lahendamisega?

Miks peetakse põhikooli matemaatikat nii raskeks, et mõnes koolis ei tee lõpueksamit ära kuni veerand õpilastest?

Saates käsitleme süsteemihaldur Eleringi tegevust stabiilse sageduse hoidmisel Eesti elektrivõrgus ning ootamatult kõrgeks osutunud sagedusreservi tagamise kulusid.

Mitmed riigikaitse- ja turvavaldkonna eestvedajad on teinud ettepaneku, et Eestis võiks sarnaselt Soomele olla tsiviilkäibes rohkem tulirelvi, et anda sel moel panus Eesti kaitse- ja heidutusvõimesse.

Võtame koos opositsioonipoliitikutega kokku viimaste nädalate sündmused Toompeal ja Eesti elus.

Eestikeelsele õppele ülemineku esimene kooliaasta on lõpusirgele jõudmas.

Saade on salvestatud nädalal, mil sündis uus kõigi aegade Eesti soojarekord aprillikuus: 27,8 kraadi.

Riigikogus on menetluses senist tööõigust oluliselt muutev seadus. Sellest seekordne "Reporteritund" räägibki.

Eksamite ja sisseastumiskatsete aeg on käes. Kas kooliõe ja koolipsühholoogi kabinetiuksele koputatakse nüüd sagedamini kui muidu, et ärevusest ja keskendumisraskustest üle saada?

Viimased kümmekond aastat on korduvalt püütud korrastada erakondade rahastamist puudutavaid seadusi, kuid tulutult.

Eesti majanduse taastumine on alanud, aga globaalne majanduspilt on muutunud keerukamaks ja see ohustab ka meie kasvu.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna üliõpilaskogu eestvedamisel toimus äsja viiendat korda järjest kahepäevane ärikonverents.

Euroopa Liit tegi Eestile 400 000 eurot trahvi ja see summa kasvab iga päev 3000 euro võrra, sest riik pole aastast 2021 suutnud üle võtta Euroopa Liidu konkurentsidirektiivi.

Tormiline märts Eesti poliitikas hakkab lõppema. Märtsi jääb iseloomustama vahetunud valitsus, segadused uute relvade ja moona hankimisel, valimisõigus ja põhiseaduse muutumine ning arusaamatused riigikogu töö juhtimisel.

Seekordse saate maaelulood on salvestatud Pärnumaal munatootmisega tegelevas peretalus ning Läänemaa karjalaudas, kus pingutatakse Eesti maatõugu piimakarja säilitamise nimel.

Kuna liikluses hukkunute ega liiklusõnnetuste arv ei lange, räägitakse liiklusjärelvalves vajadusest suurte muudatuste järele.

Üha häälekamalt räägitakse, et meie lastel jääb koolirõõmust, kooliga kokkukuuluvustundest ja emotsionaalse enesejuhtimise oskustest puudu. See viib koolikiusu, haridusliku ebavõrdsuse ja koolist väljakukkumiseni.

Kui järjekorras kaheksateistkümnes Vikerraadio e-etteütlus on kirjutatud ja ära saadetud, jääb oodata tulemusi, võitjate nimesid ja mis peaasi, etteütluse õiget või õigeks loetud kirjapilti.

Eesti saab taas uue valituse. Kas parema või halvema, kui oli just laiali läinud valitsus? Mis on poliitikas hea ja mis halb? Mille poolest erineb peaminister Kristen Michali parempoolne poliitika tema vasakpoolsest poliitikast?