Kajalood

Sellest piisas, kui 20-aastane Jelena Poznjak tuli Esmeraldana Vanemuise lavale, ja publikus olid ülekaalus mehed. Oli aasta 1957.

Tartus vähilaborit ja vähibioloogia uurimisrühma juhtiv professor Tambet Teesalu juhtis nanomeditsiini juurde töö Ameerika uurimiskeskustes. Tema teadustöö on kirjeldada kullerpeptiide, mis oskavad organismis kasvajarakud üles leida ja nutika ravimi vähikoldesse sihitult kohale viia. Sama skeem on tulemuslik ka Alzheimeri tõve puhul.

"Minu piimakarjas on uudishimulikud, produktiivsed ja väga vallatud lehmad, nende vahele minna on paras katsumus, nad tahavad nii väga suhelda," kirjeldab oma karja Aasta Põllumehe 2020 tiitliga pärjatud Kaja Piirfeldt.

"Mind on viimasel ajal ehmatanud lause: meie ei vabanda! Ja sinna juurde lause: me oleme kristlased. Need kaks lauset ei käi kokku," ütleb Tallinna Jaani koguduse vaimulik Jaan Tammsalu laupäeval saates "Kajalood".

Inimese elu pole mitte endast jälge maha jätta, vaid midagi edasi anda, ütleb näitleja Martin Veinmann ja patsutab stuudiosse kaasa võetud Yuval Noah Harari raamatut.

"Töökus ja täielik pühendumine viis mind tippu," ütleb kaheksa aastat USA-s, Houstoni Balletiteatris esisolistina tantsinud Linnar Looris. Nüüd on tal viie aastane leping Eesti Rahvusballeti juhina ning plaan repertuaar ja trupp oma käe järgi kujundada.

Dr. Arkadi Popov kui erakorralise meditsiini hinnatud ja usaldusväärne arst pole kuulus üksnes Eestis. Ta oli esimene välismaa meedik, kelle poole Aleksei Navalnõi tiim augustis abi saamiseks pöördus, et ootamatult teadvuse kaotanud Navalnõi Omski haiglast mujale viia.

Laulupidu ei ole kontsert, see on meie rahva püha, puhastav rituaal, mida me kõik vajame, ütleb 17 aastat Laulu- ja Tantsupeo SA juhtides seitset suurt pidu eest vedanud, kuid nüüd tegevjuhi koha uuele inimesele loovutav Aet Maatee.

25. septembril kogunesid noored kliimaaktivistid taas loosungi all "Reeded tuleviku nimel". Ka meie seekordne esitletav, end Cambridge'is nii majandus- kui ka kliimateadlaseks koolitanud, nüüd doktorikraadiga Annela Anger-Kraavi (foto: Krõõt Tarkmeel) kinnitab, et iga väiksemgi tegu keskkonna heaks on oluline.

Mulle meeldib ajaloos sobrada, siis saan aru, kui väga me seisame eelmiste põlvkondade õlgadel, ütleb Riina Roose.

Dirigeerimine on minu kõige suurem unistus lapseeast peale, ütleb Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri uus peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts, külalisena juhatanud kümneid suurepäraseid orkestreid Euroopas, Aasias ja Ameerikas.

Maano Männi ligi 30 aastat tagasi alanud paljulubav karjäär nii Tallinna Kammerorkestri kui ka ERSO kontsertmeistrina sai ühel hetkel ootamatu tagasilöögi. "Raskused on mind tugevamaks teinud," tunnistab Vaasa linnaorkestri nüüd juba kauaaegne esiviiuldaja.

Suure saladuskatte all saadeti 1972. aastal Eestist ÜRO-sse Memorandum, mis kirjeldas venestamist Eestis, taotles vene vägede väljaviimist ja vabu valimisi. Mis juhtus, kui KGB kirjast teada sai? Meenutab teksti koostanud Tunne Kelam.

See on kõige ülevam päeva minu elus, ütleb Rein Järlik, kolmekümne aasta vältel meile koduselt teleekraanilt tuntud mees, rääkides iseseisvuse taastamise hääletusest 1991. aasta 20. augustil Toompeal.

Kui Steven-Hristo Evestus poolteist aasta tagasi riigiprokuratuurist ja pool aastat hiljem Vaba Lava teatrikeskusest lahkus, kordas ta avalikkuse huvi vaigistades ikka, et tuleb väärtustada kolme asja - elu, vabadust ja aega, mis on kordumatud ja raskesti kätte võidetavad.

Romaan "Poliitiline daamikinnas" -- Jaak Jõerüüdi viimatine -- pakkus võimaluse tema kui literaadi ja diplomaadiga rääkida näivusest, kohanemisest, inimestevahelisest usaldusest, suutlikkusest oma eluga rahul olla. Need teemad andis ette poliitiliseks armastusromaaniks liigitatud teos.

Noorte nõustamiskeskuste loomine, koolides järjepideva seksuaalhariduse rakendmine, õpikute kirjutamine ja õpetajate koolitamine, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste loomine esimesena Ida-Euroopas - seda on naistearst ja ülikooli õppejõud dr. Kai Part kolmekümne aastaga oma põhitöö kõrvalt koos mõttekaaslastega teinud.

Nopri Tiit ütleb enda kohta: talupoeg. Ütleb uhkusega, sest kolmekümne aastaga on Nopri Tiit ennast ja peret säästmata tööd murdes, sent-sendi haaval raha kõrvale pannes, rajanud üle Eesti tuntud piimatööstuse. Kõige puhtamast piimast sünnib seal käsitöötoit.

Olen üllatunud, et sellest puhtalt läbi tulin, ütleb enda kohta kardioloog Hasso Uuetoa, kes läks märtsi lõpus vabatahtlikuna Kuressaare haiglasse appi üldarsti tööd tegema, ega saanud nakkust külge.

Oma emast, samuti lapsena Tartu vanaemaga veedetud videvikutundidest ning oma tütardest ja abikaasast – kõigist räägib nädal tagasi aasta emaks valitud Katre Zirel südamlikult ja suure soojusega.

Eriolukorra alguse ajal olid Tõnu Otsa lapselapsed vanavanematel Läänemaal parajasti külas. Ja jäid, nüüd juba kaheks kuuks. Kuidas kriis selle koosluse elu ja tavasid muutis? Tõnu Ots pidas selle kohta päevikut.

Koroonahirm on sulgenud sadamad nii Atlandi ookeani ääres kui ka mujal. Ka eestlaste purjelaev Admiral Bellingshausen, küll praegu suunaga kodusadamasse, on mõnes mõttes ikkagi nagu kummituslaev, võrdleb maitsi ja meritsi ümbermaailmareise korraldanud Tiit Pruuli.

Ma ei ole õppinud filmiasjandust, ütleb enda kohta dokumentalist, operaator ja režissöör Mati Põldre. Ometi pälvisid tema dokumentaal- ja muusikafilmid üleliidulistel festivalidel peapreemiaid. Teiste hulgas ooper-film "Colas Breugnon".

Emakeelepäeval palusime külla ameti poolest rahvajuttude vestja Piret Pääri, kes on võtnud oma eluülesandeks meile kõigile meelde tuletada, missugune võlu ja vägi on eesti rahvajuttudes ja meie sügavamas emakeeles, murdekeeles.

Kirjaniku ja lavastaja Urmas Vadiga võtame jutuks elus pettunud inimesed tema viimatises raamatus "Elu mõttetusest" ja selle miski, mis paneb meid vahel nii käituma, et ise ka ennast ära ei tunne.