Eesti lugu

Paide ajaloo uurija Kalle Kroon: "Rootsiaegne õigusabi oli kodanikele suureks abiks oma õiguste eest seismisel võitluses aadliga."

Akadeemik Tõnu Tannberg: "Kui vaadata "Norra briggi" ja "Lahtist kirja Marie Underile", siis need on teistest taolistest toona minu hinnangul kraadi võrra kangemad, isegi tolle aja kontekstis oli see teatud piiride ületamine." Oluline on akadeemik Tannbergi sõnul ka see, et ei ole mingit märki, et keegi oleks sundinud Smuuli neid teoseid kirjutama.

Kaasprofessor Olev Liivik: "1985. aastal pidas ka KGB teda üheks parimaks Eestist pärit agendiks."

Paide ajaloo uurija Kalle Kroon: "Linna laienemine on seotud kindluse laienemisega lääne poole, nad toetavad teineteist vastastikku ja edaspidi nad kujutavadki endast ühtset kaitsekompleksi koos kaitserajatiste ja vallikraaviga."

Professor Pärtel Piirimäe: "Ühelt poolt on ta vabadusvõitleja ja kangelane, teiselt poolt reetur ja mässaja." Vaidlus Patkuli üle läheb tagasi vahetult talle järgnevasse ajastusse, kuid ajaloolased on Pärtel Piirimäe sõnul üsna ühel meelel selles, et Patkul oli ajalooline suurmees.

Dotsent Kaarel Vanamölder: "Varauusaegne Rootsi aja lõpu uudisteäri on mingis mõttes manifest ja kummardus töötavale kommunikatsiooni- ja postisüsteemile. Nii kiiresti kui võimalik jõuab informatsioon siia."

Piibli tõlkeloo uurija Kristiina Ross: "Ma arvan, et ei ole välistatud, et Andreas Virginiuse käsi on selle tõlke juures mängus, ehkki teda tõlkijana ei mainita."

Ajakirjanduse ajaloo uurija Kaarel Vanamölder: "Inimeste huvi maailma vastu on universaalne!"

Arheoloog Mauri Kiudsoo: "Üks huvitavamaid fakte meie Eesti rahanduse ajaloos on see, et meie mündid olid ametlikult käibel Venemaal!" See juhtus Mauri Kiudsoo sõnul Venemaa mündivabal perioodil.

Arheoloog Mauri Kiudsoo: "Kõik need varandused, mis on Liivimaa sõja ja sellele järgnenud Poola-Rootsi jätkusõja algusperioodil maasse jäänud, ei osuta kindlasti mitte jõukusele, vaid nad on pigem selle suure hävingu tunnistajad, mis tollal üle Vana-Liivimaa rullus."

Ajaloolane Triin Kröönström: "Üks väga üldine joon, mida kõik reisikirjad kirjeldavad, on see, et eesti tüdrukutel on juuksed lühikeseks lõigatud nagu poistel ja üldse on tüdrukutel ja poistel raske vahet teha."

Ajaloolane Triin Kröönström: "Venemaa tolliprotseduurid erinesid 17. sajandil väga palju Euroopa omadest, Venemaa oli vägagi ksenofoobne ega tahtnud kedagi endale naljalt sisse lubada."

Keeleteadlane Kristiina Ross: "Konverentside algataja Liivimaa superintendent Johann Fischer soovis, et ka põhjaeestikeelse piibli väljaandmine usaldataks temale."

Arhivaar Kalmer Mäeorg: "Ajaloolane Eugen Nottbeck (19. saj) alustas oma ajaloo-uurimist Tallinna vanadest raeperekondadest, kelle hulka ta ise ka kuulus, ja sealt tuli välja, et tema esivanem 5 sugupõlve tagasi ei olnud keegi muu, kui Tallinna tuntud timukas Detloff Fliegering."

Ajaloodoktor Lea Kõiv: "Ei saa öelda, et Rootsi aja lõpuks oleks eestlastest saanud tõelised kristlased, see oli väga aeglane protsess."

Ajaloodoktor Lea Kõiv: "Luterliku ühiskonna eripära tingis selle, et vaimulikud ja raad vaidlesid palju. Konfliktsus oli luterlikku ühiskonnakorda sisse kirjutatud juba alates reformatsioonist, kui ilmalikust võimust sai kiriku ülem."

Ajaloodoktorant Ilmar Tammisto: "Liivimaa 17. sajandi ajalugu ongi von Mengdenite sajand, see suguvõsa oli seotud kõikide rüütelkonna ettevõtmistega. Sajandi esimesel poolel oli võtmeisikuks Otto von Mengden ja teisel poolel tema poeg Gustav von Mengden."

Ajaloodoktorant Ilmar Tammisto: "Arutelud Rootsi riiginõukogus, mis peeti 1630. lõpus ja 1640. alguses, näitavad selgelt, et peeti vajalikuks kindlustada Liivimaa aadli lojaalsus Rootsi riigivõimule."

Ajaloodoktor Igor Kopõtin: "Riik kehtestas ennast suvelaagrite laiendamise küsimuses palju jõulisemalt kui tänapäeval, tegemist oli 1934. aastast alates siiski autoritaarse riigiga."

Professor Pärtel Piirimäe: "Kristiina elu on tekitanud juba algusest peale tohutult palju müüte ja kuulujutte, sest ta oli väga erakordse saatuse ja erakordsete eluvalikutega."

Ajaloodoktor Inna Põltsam-Jürjo: "Kui mõelda 17. sajandi peale, kui oli palju igasuguseid pöördelisi sündmusi, kui Euroopa sõdade tõttu liikus siia palju inimesi, siis see moepilt, mis puudutas lõikeid, stiile ja kangaid, võis olla ikkagi väga kirju, oleks tahtnud isegi näha!"

Ajaloodoktor Inna Põltsam-Jürjo: "Liha oli väga oluline toiduaine. Kui vili ikaldus, siis aitasid välja loomad. Varastest aegadest on teada ka seda, kuidas inimesed lasid loomadest verd, et endal hinge sees hoida."

Tallinna Ülikooli vanemteadur Inna Põltsam-Jürjo: "Inimese suurem kontroll enese üle, peenete kommete kultiveerimine on väga üleüldine kogu Euroopa ühiskonnas ja ajastule iseloomulik."

Kaasprofessor Enn Küng: "Kui algasid Tallinna ja Rootsi vahel liitumisläbirääkimised, siis kujunes üheks keskseks teemaks Narva küsimus."

Kroonika uustõlkija Jüri Kivimäe: "See senine Liivimaa kadus ära, mis tema asemele tuleb, see on Eestimaa mõiste."