Eesti lugu

Jaanus Johanson on neljandat põlve Lätis elav eestlane, kelle esivanemad valisid Lätimaa oma koduks juba 19. sajandil. Jaanus Johanson on Läti näitleja. Me kohtume Jaanus Johansoniga tema koduteatris Valmiera draamateatris, kui oleme teel Tartust Riiga, et saada aimu, mida Kristjan Jaak Peterson sellel teel koges.

Kui räägime eestlastest maailmas, siis räägime ka eesti luuletajast, maarahva laulikust, kes sündis ja suri Riias - Kristjan Jaak Petersonist. Tema mälestuseks ja auks võtsime ette teekonna Tartust Riiga. Missugused olid 19. sajandi Tartu ja Riia ja teed ja rajad nende kahe linna vahel, mida nägid Kristjan Jaagu silmad?

Eestikeelseid lehti hakati väljaspool Eestit välja andma juba läinud sajandi alguses, sajandi teises pooles ilmus eestikeelseid lehti poole tuhande kanti. Missugused on olnud olulisemad väljaanded, kes on olnud hinnatumad ajakirjanikud ja muidugi ka raadiojaamadest „Vaba Euroopa” ja „Ameerika Hääl”, räägib ajakirjanik ja ajakirjanduse uurija Jüri Estam.

USA-s Erie järve ja Niagara jõe ääres Kanada piiri lähedal miljonilinnas Buffalos elab väike eestlaste kogukond. Kuidas sattusid eestlased pärast teist maailmasõda Buffalosse elama, räägib Buffalos sündinud eesti kirjandusteadlane ja õppejõud Tiina Ann Kirss (fotol).

„Viljandisse muusikavõit Saksamaal: 12-aastane Jüri Täht tuli Würtembergi muusikavõistlustel esikohale”, kirjutas Järva Teataja 1943. aastal. Andekas tšellist jõudis läbi põgenikelaagri Saksamaal Ameerikasse Broadway lavadele. Oma elust ja esinemistest Don Shirley trios, maailmakuulsate lauljate saateorkestrites ja tööst Ameerika Hääles ajakirjaniku ja toimetuse juhina räägib Jüri Täht kodus Kambj...

Livia Viitol: „ Nii nagu eesti kirjanikud said Riias maigu suhu maailma kirjandusest, nii said eesti kunstnikud Läti pealinnas maigu suhu maailma kunstielust.” Võibolla just selle Maskeraadi-pildi (fotol) maalimiseks sai üks Eesti modernistlikest kunstnikest Jaan Vahtra idee Riias kunstikoolis õppides! Eesti kunstnike elust Riias ja Eesti esimesest väliskunstinäitusest räägib raamatu „Sinu, minu j...

Baltimaade suurim linn Riia on eestlasi ikka meelitanud oma kultuurieluga, Riia on pakkunud ka võimalusi saada osa maailmatasemel teatrielust. Legendaarne Vanemuise teatri lavastaja ja näitleja Kaarel Ird sündis Riias maalermeistri perre. Kas tema armastus teatri vastu ongi Riias sündinud? Kirjandusteadlane Livia Viitol räägib saates eesti näitlejate seostest Riiaga.

Valga kesklinnas Säde pargis on kirjanik August Gailiti mälestuseks Nipernaadi skulptuur. Kui palju selle vallatu seikleja hingest on just Lätist kaasa saadud? August Gailit ja Ivar Ivask on kaks eesti kirjanikku, kelle juured on otsapidi Lätimaal. Maailmamainega kirjandusteadlane Ivar Ivask on läti-eesti juurtega ja Toomas Nipernaadi kuju loonud August Gailitis on eesti, läti ja liivi verd. Gaili...

Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak räägib teises saates eestlaste kalmudest ja mälestusmärkidest Euroopas. Juttu on eestlaste kalmudest Rootsis, Soomes; mälestusmärkidest Saksamaal, aga ka eestlaste mälestuse jäädvustamisest Norras! Samuti sellest, kuidas on lood koduste kalmistutega. Foto: EMS-i foto Mõigu kalmistust, mis nõukogude okupatsiooni ajal likvideeriti, kuid on osaliselt säi...

Eestlaste kalmudest ja mälestusmärkidest maailmas: Venemaal, Euroopas ja Ameerikas. Kuhu ja miks on eestlastele püstitatud välismaal mälestusmärke? Kui palju on teada eestlaste kalmude kohta üle maailma; mida teha, et Eesti jaoks olulise tähendusega isikute hauad oleksid hooldatud ka siis, kui pole enam sugulasi või lähedasi inimesi? Millal on ümbermatmine võõrsilt õigustatud? Saates esineb Eesti...

Riia Polütehniline Instituut, Riia Vaimulik Seminar, linna rikkalik teatri- ja kunstielu on meelitanud eestlasi aastakümneid. Teises saates meie kirjanikest Lätis ja eeskätt just Riias räägib kirjandusloolane Livia Viitol. Juttu tuleb nii meie kirjanikest, ajakirjanikest, teatriloolastest kui ka Läti estofiilidest, kellest on saanud osa meie kultuuriloost.

Riia on paljude aastate jooksul meelitanud Eesti haridusejanus inimesi. Riiga mindi, et inseneriks või teoloogiks saada, Riiga mindi ka kauneid kunste nautima ja õppima, olgu teatritegemist, muusikat või maalimist ja joonistamist. Kirjandusloolane Livia Viitol räägib esimeses saates Läti aastate mõjust Eduard Vilde, Ernst Enno, August Kitzbergi jt kirjanike loomingule.

Eestlased on Lätis vähemusrahvas, keda 2014. aasta alguse seisuga oli üle 2000 inimese. 19.sajandi lõpu kõrgaaegadel võis eestlasi olla Lätis ligi 10 korda rohkem. Miks siis mindi ja hiljem enam Lätti ei kiputud, räägivad Läti eestlasi uurinud Soome ajaloolane Marjo Mela (fotol) ja eesti tõlkija Lätis Hannes Korjus.

Stockholmi Metsakalmistul on ligi 2000 eestlase kalmud. Rootsi Eestlaste Liidu arhiivikomisjoni esimees Jüri-Karl Seim: " Peavad olema väga mõjuvad põhjused, miks inimesi ümber matta ja kui on avalik huvi, siis peavad põhjused olema eriti mõjuvad". Samas on mure, kes hoolitsevad meie suurkujude kalmude eest, kui lähedasi ei ole hoolitsemas. Jüri Karl Seimi meelest peaks selle murega tegelema Eesti...

Skogskyrkogården (eesti keeles Metsakalmistu) ehk Stockholmi Metsakalmistu on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud kalmistu Stockholmi lõunaosas. See kalmistu on tähtis ka eestlaste kultuuriloos, sest seal puhkab ligi 2000 eestlast, teiste seas tuntud kultuuri- ja ühiskonnaelutegelased. REL arhiivikomisjoni esimees Jüri-Karl Seim juhib seltskonna eestlasi Tallinnast ja Stockholmist läbi Eesti k...

Folklorist Mare Kõiva: "Mingil hetkel inimene otsustab, et mu lapsed ei jõua mind kuulata, seepärast ma kirjutan kõik üles. Väga armsad on need lastele kirjutatud elulood, mille juurde on kleebitud asjakesi, esimesi pileteid või tšekke, mida osteti. Väga armas on see, et nii palju lapsi kui sul on, igaühe jaoks on oma koopia paljundatud!"

Eesti küla Thirlmere (100 kilometrit Sydneyst) oma majakeste, hosteli, kohviku, kultuurimaja, kiriku ja surnuaiaga on ainuke tervenisti eesti küla Austraalias. Thirlmeres külas käinud Kirjandusmusueumi folklorist Mare Kõiva räägib, kuidas küla asutati ja miks just see koht valiti Austraalias elamiseks.

Kes on ilusad baltlased? Sellele küsimusel vastab Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Mare Kõiva. Esimeses saates Austraalia eestlastest on juttu Austraalia immigratsioonipoliitikast, esimestest eestlastest sealmaal 19. sajandil ja varemgi, aga ka viimastest Austraaliasse jõudmise lainetest. Foto: Melbourne’i Eesti Maja sisevaade (Andres Kuperjanov).

Aho Rebas: "Kui oleks üks globaalne eestluse võrk, mis töötaks hästi, see oleks Eestile palju kasuks. Eesti peaks rohkem kontakte pidama kõikidega, kes on välja läinud ja neile pakkuma võimalusi osa saada keeleõppest, kultuurist ja kõigest muust, nii et nad tunneksid ühistunnet Eestiga. See nõuab aga ka seda, et väljaspool elavad eestlased näitavad ise ka huvi - see peab olema kahepoolne!"

Mihkel Maran on juba 40 aastat õpetanud infotehnoloogiat Moskva ühes juhtivas kõrgkoolis, Moskva Energeetikainstituudis. Maran sattus Moskvasse pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist 1971. aastal, kui läks sealsesse energeetikainstituudi aspirantuuri. Mihkel Maranit küsitleb Anton Aleksejev.

Eestlaste kooskäimised kodumaalt kaugemal läinud sajandi teisest poolest tänaseni, olgu siis Metsaülikool, ESTO, suvised skaudilaagrid või ka Estival, millega Rootsi eestlased tähistavad Eesti sajandat sünnipäeval. Ülemaailmse Eesti kesknõukogu esindaja Eestis Aho Rebas räägib ka sellest sinimustvalgest hobusest, mis fotol näha on!

Vikerraadios jõuab eetrisse ajaloosarja "Eesti lugu" 500. saade500. saade on valgest laevast - lootuste ja unistuste sümbolist Eesti aja- ja kultuuriloos. Unistus valgest laevast, mida Uku Masing on pidanud eesti hinge väljenduseks, võiks olla Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristi Mare Kõiva (alumisel pildil) sõnul tõsine rahvuslik sümbol. Valge laeva sihiks on olnud Krimmi viljakad maad, vaba maail...

Sundmigratsioon itta

Sundmigratsioon itta

Eesti sõjamehed Venemaal 1941-1944 - mobiliseeritud, tööpataljonlased, laskurkorpuslased, territoriaalkorpuslased. Kui palju jäi teise maailmasõja tulemusena eesti sõdureid Venemaa mulda ja kui paljud neist on nimeliselt teada, kui paljude viimne puhkepaik teadmata, sellest räägib Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsil liige, ajalookirjanik Hanno Ojalo. Foto: Suurtükipolgu sõjamehed 1941. aasta suv...