Eesti lugu

Must suvi.

Must suvi.

1918. aasta veebruari lõpupäevil marssisid Eesti linnadesse saksa väed. Märtsiks oli Eesti okupeeritud. Eestis oli ees "must suvi". Baltisakslaste unistusest ja Balti hertsogiriigist, Eesti välisdelegatsiooni tegevusest, legendaarsest Siuru suvest, seltsitegevusest, leivapudist, puskarist ja käimlakohustusest ja paljust muust, mis sel suvel 100 aastat tagasi Eestis sündis, kuulete sellest laupäeva...

Aegviidu omakaitse juht Ed. Piibemann loeb punakaartlastele ette manifesti ja nõuab relvade ära andmist. Seejärel puhkenud verises lahingus 3 korda suurema vaenlase jõu vastu hukkus 4 eestlast. Ajaloolane Küllo Arjakas arvab, et Ambla lahingut võib pidada esimeseks teadlikult omariikluse välja kuulutanud Eesti eest peetud lahinguks (fotol taaselustatud lahing Järvamaal).

Päästekomitee salajasest asukohast Tallinnas Tartu maanteel liikusid Päästekomitee liikmed Konik, Päts ja Vilms 24. veebruaril 100 aastat tagasi Riigipanga hoonesse ja andsid seal välja valitsuse esimesed päevakäsud. Tallinnas oli piiramisseisukord, enamlased kogunesid sadamasse, hilisõhtul algas lahing elektrijaama pärast. Missugune oli olukord kogu Eestimaal, räägib Tartu Ülikooli dotsent Ago Pa...

Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges Pärnus Endla Seltsimaja rõdult kokkutulnud eestlastele kell 8 õhtul Iseseisvusmanifesti esimest korda avalikult ette (foto: EFA). Kõlasid aupaugud, lauldi hümni, langeti rõõmust üksteisele kaela. Samal ajal pidasid eesti enamlased Keila lähedal vastasega lahingut. Missugune oli olukord kogu Eestimaal, räägib Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk.

"Soome vabaduse ja Eesti au eest!" Nii mõtlesid teise maailmasõja ajal Soome sõdima läinud eesti mehed. Eesti mehed võitlesid nii Soome väe kooseisus kui ka luurerühmades. Mälu Instituudi vanemteaduri Meelis Saueaugu sõnul on soomepoisid omalaadseks sümboliks ja kvaliteedimärgiks Eesti ja Soome suhetes ja militaarkoostöös eriliselt.

Soome president Mauno Koivisto teleintervjuus Enn Anupõllule (foto salvestusest. ERR): "Usun, et Eestis üldiselt ei teata ega saadagi teada, mida kõike on Soome teinud eesti rahva olukorra kergendamiseks." Soome ajaloolane Hekki Rausmaa: "1989. aastal CIA isegi hoiatas Soomet, et ärge niipalju toetage Eestit, sest see võib kõigutada Gorbatšovi positsioone. Soome ei olnud ettevaatlikum, Soomelt ood...

"Eesti ei olnud tema jaoks mingi haletsusväärne noorem vend või punasesse udusse mattunud ebamäärane koht," kinnitab raamatu "Kekkonen ja Eesti" kaasautor Kulle Raig. Saates on juttu Soome presidendi Urho Kaleva Kekkose huvist Eesti vastu alates 1920. aastatest ja presidendiks olemise ajal. Ja sellest, mis roll oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehel Aleksei Müürisepal (foto ERR) Soome pres...

Kirjandusteadlane Sirje Olesk: "Niisugust fenomeni nagu Eestis Soomes laulupeost ei saanud. Ilmselt ei olnud soomlastel vaja nii väga oma rahvuslikku enesetunnet kinnitada." Saates on juttu Lydia Koidulast, Johan Voldemar Jannsenist, Johannes Reinhold Aspelinist,Carl Gustaf Swanist, Antti Almbergist ja teistest 19. sajandi "üle silla rändajatest". (Eesti sajakroonise rahatähe teisel küljel on read...

Eesti loo sarjas on saanud tavaks, et saated lõpevad lisapalaga, mis selgitab, kaunistab, täiendab asjatundja räägitut. Aasta viimases saates kuulete toimetaja Piret Kriivani valikut saadete lõpu- ja vahepaladest. Foto illustreeris saadet "Puhtus ja mustus" sarjast "Täna 90 aastat tagasi" (foto Urmas Tuuleveski erakogust).

Tartu Ülikooli doktorant Ago Raudsepp: "Soome päästis see, et ta uskus iseenda loodud müüti, et Soome ei ole Baltimaa ja MRP teda ei puuduta." Soomele pühendatud "Sinivalge" sarja 7. saates on juttu Soomest teise maailmasõja ajal: MRP-st; Talvesõjast, inglaste rollist Soome käekäigule, Jätkusõjast, sõjahüvtistest Nõukogude Liidule ja soometumisest. Valikutest ja võimalustest Soomes ja Eestis.

„Majanduskriisi aegadel oli Soomes selleks ventiiliks, mille abil rahva rahuolematust, auru välja lasta, kommunistid.” Tartu Ülikooli doktorandi Ago Raudsepa sõnul kaotas „Lapua liikumine oma mõtte, kui kommuniste enam parlamendis kihutustööd tegemas ei olnud. Eestis leiti see ventiil põhiseaduse ümbertegemises ja ka Eestis sai rahvas oma tahtmise: vapside põhiseaduse projekt kiideti heaks.”

"Kodusõda on kõige karmim sõda, olge teie eestlased tänulikud, et teil kodusõda ei olnud. Esimene paranemisetapp pärast kodusõda oli Talvesõda, see ühendas soomlased," ütleb saates akadeemik Seppo Zetterberg. Mis toimus Soomes 6. detsembril 1917. aastal, miks puhkes sõda soomlaste eneste vahel, sõja suuremad lahingud ja kaotused; valgete ja punaste terror ja kuidas soomlased on sõja tagajärgedega...

"Rootslased me ei ole, venelasteks me saada ei taha, olgem siis soomlased," ütles Adolf Ivar Arvidsson (1791 – 1858), soome poliitik ja kirjanik. Kuidas soomlased soomlasteks said ehk põhjanaabrite rahvana ärkamise lugu jutustab Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Heinike Heinloo.

"Nii nagu Venemaa on olnud realiteet eestlaste jaoks, nii on Venemaa olnud realiteet ka soomlaste jaoks," kinnitab Soome akadeemik Seppo Zetterberg. Iseseisva Soome 100. aastapäevale pühendatud sarja "Sinivalge" kolmandas saates räägib Seppo Zetterberg Venemaa vastuolulisest valitsemisajast Soome üle. Miks Soomele anti autonoomia, kuidas surveaastad ehk "sortovuodet" muutsid soomlaste suhtumist ve...

Iseseisva Soome 100. aastapäevale pühendatud sarja "Sinivalge" teises saates räägib akadeemik Seppo Zetterberg Rootsi pikast valitsemisajast Soome üle. Mida tähendavad soomlastele need 700 aastat, kas soomlaste jaoks oli Rootsi aeg hea aeg? Kas just Rootsi aja kõige suurem erinevus Eesti ja Soome ajaloos – pärisorjuse puudumine - on põhjuseks, miks hiljemgi on meie saatus erinev olnud?

Minisari "Sinivalge" on pühendatud iseseisva Soome 100. aastapäevale. Käsitleme Soome ajaloo olulisemaid peatükke ja otsime vastust sellele, miks hoolimata ühisest merest, ühistest valitsejatest, samadest sõdadest, ei ole meie käsi päris ühtemoodi ajaloos käinud. Esimeses saates teeb ajaloolane filosoofiadoktor Mart Nutt sissevaate sellele, mis meie loos on ühist ja mis erinevat.

„Ränne annab võimalusi, aga tekitab igal juhul probleeme. Kui me neid võimalusi ja probleeme inimese enda vaatenurgast ei mõista, siis on väga raske avatud maailmaga kohaneda ja võimalustega kaasa minna,” ütleb Eesti inimarengu aruande «Eesti rändeajastul» peatoimetaja Tiit Tammaru (pildil).Viimases saates sarjas „Eestlased maailmas” räägib professor Tiit Tammaru eestlaste maailmast koju tagasitul...

Toronto Ülikooli keemiatehnika ja rakenduskeemia emeriitprofessor ja Tallinna Tehnika Ülikooli audoktor Olev Träss (fotol koos saatejuhi Piret Kriivaniga) on rea USA ja Kanada patentide omanik. Võib öelda, et tema „talent on jõudnud koju”, sest siinmail kasutatakse tema patente. Missuguseid, räägib Olev Träss saates.

Olev Träss-eestluse edendaja

Olev Träss - eestluse edendaja

"See poiss oli geenius", ütleb professor Arne Merilai. Kristjan Jaagu jälgedes jõuame kolmandas saates Tartusse tagasi. Kes oli geeniuse isa, miks ta kandis musta kuube, kas Kristjan Jaagul oli raha, missugust sõnumit kandis tema looming, miks õppis Kristjan Jaak nii suure hoolega keeli- ehk Kristjan Jaak Petersoni (fotol Franz Burchard Dörbecki akvatinta) müüdid üsna uue nurga alt on uues saates...

Jaanus Johanson on neljandat põlve Lätis elav eestlane, kelle esivanemad valisid Lätimaa oma koduks juba 19. sajandil. Jaanus Johanson on Läti näitleja. Me kohtume Jaanus Johansoniga tema koduteatris Valmiera draamateatris, kui oleme teel Tartust Riiga, et saada aimu, mida Kristjan Jaak Peterson sellel teel koges.