Eesti lugu

Ajaloolane Viktor Niitsoo: "1950. aasta oli murranguline: toimus EKP 8. pleenum." Sellel pleenumil kõrvaldati võimult kompartei ladvik eesotsas esimese sekretäri Nikolai Karotammega ja asendati Venemaa eestlastega eesotsas Ivan Käbiniga. Vahetus ka julgeolekuorganite ladvik. Sel aastal sattus nõukogude võimu vastu võitlemise eest kohtu all üle 100 inimese.

Ajaloolane Viktor Niitsoo 1940. aastast: "Meelsus okupatsiooni vastu avaldus noorsoo seas ja see oli kõike muud kui sõbralik. Noored kippusid õpetajatele konksuga küsimusi esitama, kanti salaja sinimustvalget sümboolikat, isegi terroriseeriti kergelt komnoori, pilgati võimu, oli palju ümber tehtud sõnadega laule, levisid vemmalvärsid. Aga samal ajal toimus ka kohanemine ehk kollaboratsioon."

PhD Peeter Kaasik: "Üleskutse miitingule kogunemiseks oli sõnastatud väga kavalalt: kutsuti üles mälestama Stalini ja Hitleri ohvreid. Üleskutse oli perestroika ja glasnosti mõtetega kooskõlas, räägiti ajaloost selgemas keeles." Hirvepargi miiting on Eesti Mälu Instituudi teaduri Peeter Kaasiku sõnul sümbol, mis tegi otsa (iseseisvuse taastamiseks -toim) lahti.

PhD Olev Liivik: "Fosforiidisõja kese nihkub 1987. aasta aprillist Tallinnast ja Virumaalt Tartusse, passiivse protestikirjade ja arvamusavalduste kõrval tekib avalik protestiliikumine."

Eesti Mälu Instituudi teadur Olev Liivik: "Teenimatult vähe räägitakse tõeliselt suurest keskkonnaprobleemide maaletoojast Ott Koolist, kes julges üsna varsti pärast Tšernobõli katastroofi kutsuda 25. mail 1986. aastal Eesti Raadio saatesse "Mikrofoorum" esinejad rääkima fosforiidi kaevandamisest."

Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Olev Liivik: " 1982. aastal Nõukogude Liidus heaks kiidetud toitlustusprogramm tähendas seda, et 2000. aastaks pidid piltlikult öeldes olema kõik Nõukogude Liidu põllud üle külvatud kunstväetistega ja sellega oli tegelikult Rakvere küsimus otsustatud: Rakverega ei tohtinud enam oodata ja Kabala kaevandus tuli käivitada 1989. aastal."

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "Rahvuslik faktor on üldplaanis Nõukogude Liidu lagunemise seisukohast väga oluline. Nii nagu Vene impeerium lagunes suuresti tänu rahvuslikule faktorile, nii on ka Nõukogude Liidu lagunemisel rahvuslik faktor vaieldamatult oluline."

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1987. aasta murranguaasta järel on 88. aasta poliitiliselt veelgi murrangulisem: kogu ühiskonna poliitiline ärkamine on väga-väga oluline."Teises Eesti iseseisvuse taastamisele pühendatud saates on juttu Mihhail Gorbatšovi valitsemisaastatel käivitatud perestroika (ümberehitamise) ja glasnosti (avalikustamise) poliitikast Nõukogude Liidus ja Eestis.

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1985. aasta märtsis ei mõelnud Kremlis keegi sisulisele poliitilisele pöördele. Esialgu oli ikkagi kõige olulisem majanduslik olukord: poeletid olid tühjad, inimeste elujärg oli allapoole igasugust arvestust. Gorbatšovi muudatuste esmane mõte oli ikkagi hakata majandust edendama."

Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu usub, et meie seelikute värvides ja triipudes on "omalaadne ajasild või purre, mis ühendab meid vaaremade ilumeele ja ka mingisuguste sõnumitega."

Ristiusust inimese igapäeva elus 16. ja 17. sajandil reformatsioonisündmuste ajal ja järel, inimeste omavahelistest suhetest, uutest elu- ja koraalinormidest, muutustest naisterahva elus ja sellest, kuidas vaeste eest hakati uut moodi hoolitsema, räägib Inna Põltsam Jürjo Tallinna Ülikoolist.

Memoriaalkunsti säravamatest ja põnevamatest näidetest Niguliste kirikus, Toomkirikus ja teistes Eestimaa kirikutes räägib Kunstiakadeemia professor Krista Kodres.

Ajaloodoktor Ago Raudsepp(alumisel fotol ): "Ühel pool on vaba maailm Ameerika Ühendriigid, kes ei tunnustanud 1940. aastal Eesti iseseisvuse võtmist vaatamata sellele, et me ei hakanud vastu, et me ei olnud demokraatlikud, ja teisel pool on tänapäeva Venemaa ajaloolased, kes ütlevad et tegemist ei olnud okupatsiooniga just selle pärast, et me ei olnud demokraatlikud ja ei hakanud vastu."

Marten Seppel: "Suur näljahäda oli ilmseselgelt küla ehk maa probleem ja kriis." Tartu Ülikooli varauusaja kaasprofessor Marten Seppel kahtleb väga selles, et ükski mõisnik oleks nälga surnud. Saates on juttu sellest, missuguste tagajärgedega lõppes 1696. ja 1697. aastal Eesti- ja Liivimaad tabanud näljahäda.

Tartu Ülikooli varauusaja kaasprofessor Marten Seppel (alumisel fotol): " 17. sajandi lõpu näljahäda oli võibolla tõesti esimene poliitiline näljahäda juba kaasaegsete silmis, kuna näljahäda puhkemisele otsiti poliitilisi põhjusi." Balti aadel püüdis näljahädale toetudes saada Rootsi kuningalt kõikvõimalikke järelandmisi, näljahäda püüti poliitiliselt ära kasutada.

Eesti barokiajastu suure meistri Christian Ackermanni nikerdatud Kristused, Peetrused ja Paulused, Moosesed ja Ristija Johannesed, voorused ja inglid Tallinnas Niguliste kirik-muuseumis ei ole tavalised museaalid – ühe või teise muuseumi kogust pärit eksponaadid.

Meditsiiniajaloolane Ken Kalling: "Eestisse jõudis vaktsineerimine maailmast üsna ruttu. Kaks ja poolsada aastat tagasi kasutasid mõned kohalikud arsti ja mõisnikud variolatsiooni meetodit, see tähendab, et inimrõugete villidest pärit materjali kanti üle tervetele."

Koeru kiriku krutsifiks (fotol) on üks Christian Ackermanni suuremaid šedöövreid. Töö on Ackermanni uurijate hinnangul võrreldav kunstniku tippteose Tallinna toomkiriku kuningliku altari figuuridega. Tallinna Linnaarhiivi ajaloolane Triin Kröönström: "Meil on väga palju kirikuid, kus on Christian Ackermanni tööd säilinud tänase päevani ja nad on suurepärased tänapäevani!"

Eesti barokiajastu kõmuliseimat ja andekaimat puunikerdajat Christian Ackermanni sõimati pööningujäneseks ja austati, võrreldes teda antiiksulptori Pheidiasega. Tallinna Linnaarhiivi ajaloolane Triin Kröönström: "Meil on väga palju kirikuid, kus on Christian Ackermanni tööd säilinud tänase päevani ja nad on suurepärased tänapäevani!"

Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht. Vabahärra Pontus De la Gardie saabus sõjaväe eesotsas Eestisse 1581. aasta suvel Soomest. Ta juhatas 1580–1583 Liivimaa sõjas Rootsi väge. Pontus De la Gardie oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner.

Mõtteloo professor Pärtel Piirimäe(fotol): "Kõik see, mis me näeme Euroopa teaduses 17. sajandil, peegeldus väga selgelt ka siin Eesti- ja Liivimaa kultuuri- ja teadusloos."

Uno: "Onu viis meid oma käekõrval kooli ja oli kohal, kui me kooli lõpetasime." Eva: "Ta ei unustanud kunagi oma ristiisa kohustusi." Voldemar Panso ja tema vanemate kodu Tallinnas Kivimäel oli Voldemar Panso õelastele koolivaheaegade kodu.

Professor Pärtel Piirimäe(fotol): " Pikaajalised põhjendused sõdade algatamiseks olid ikkagi õiguslikud põhjendused Eesti- ja Liivimaale."

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: " Forselius lihtsustas eesti õigekirja koodi, saavutas tähestikku muutes üsna täpse vastavuse eesti häälikusüsteemiga ja tema uus meetod tegi lugemaõppimise hõlpsaks ja kiireks." Põldvee sõnul sai Forseliuse aabits omamoodi mängumuutjaks, sellest sai alguse kirjaviis, milles lõpuks trükiti ka piibel 1739. aastal.

Ajaloodoktor Aivar Põldvee (avafotol): "On päris selge, et Forselius seda nn seminari Tartus ei asutanud. Selle asutas ikkagi Liivimaa kirikujuht Johann Fisher."