Eesti lugu

Toomas Hiio : "Öelda, et nn Max Jakobsoni komisjon mõistis Mäe süüdi, on eksitav, sest süüdi saab mõista kohus." Jakobsoni komisjon sedastas Toomas Hiio sõnul, et "Eesti omavalitsuse juhid jagavad vastutust selle eest, mis Saksa okupatsiooni ajal toimus, oma ametikoha tõttu". Toomas Hiio: "Tänapäeval nimetatakse seda poliitiliseks vastutuseks."

Ene Tannberg: "Esimese eestikeelse gümnaasiumi õpilasi hakati kooli algusaegadel nimetama pilkavalt eestikateks, kuid see võeti koolis kasutusele aunimena."

Etnoloogiadoktor Anu Kannike: "Laias laastus hakkas majanduslik olukord paranema 1993. aastal, kuid kõnekas on see, et veel 1994. aastal hindas oma majandusliku seisundi heaks vaid 4% eesti inimestest."

Politoloog Rein Toomla hinnangul on asjaolu, et meil pole vene erakonda, üsna oluline muutus meie erakonnamaastikul ja see on ka muu maailma politoloogide seas tekitanud hämmeldust. Rein Toomla: "See näitab ühest küljest jah lõimumist ja teiselt poolt seda, et venekeelne valija on saanud aru, et teda rahuldavat poliitikat saab ajada ka eesti erakond ja eesti erakonnad on saanud aru, et ka venekeel...

Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadlasena, Tallinna Polütehnilise Instituudi professorina, Stockholmi Ülikooli professorina ja emeriitprofessorina uuris ajaloolane Enn Tarvel (31.07.1932–22.09.2021) oma pika ajalooteadlase karjääri jooksul Eesti ajaloo teemasid muinasajast tänapäevani. Enn Tarveli erakordselt laia ampluaad, mõtteerksust, kaasahaaravat jutustamisoskust, täpset ja kujundlikku...

Politoloog Rein Toomla: "1992. aasta parlamendivalimiste ajaks olid suuremad erakonnad, kui me vaatame tänaseid erakondi, mõnevõrra üllatuslikult juba olemas." Rein Toomla sõnul võisid nad kanda mingisuguseid teistsuguseid nimetusi, aga ei ole sellist erakonda, kes oleks tulnud kuskil nullindates või kümnendates puhtalt lehelt.

"Eesti arengule oli see hea," kinnitab Jüri Raidla, kelle töörühma põhiseaduse eelnõu Põhiseaduse Assamblees Jüri Adamsi töörühma eelnõule alla jäi. Alla jäi ka ettepanek presidendi otsevalimiseks. Miks arvab vandeadvokaat Jüri Raidla praegu, et presidendi peaks valima ainult valimiskogu?

Gunnar Paal: "Sellele legendaarsele haamrilöögile 1991. a 20. augusti õhtul eelnes väga palju vastu võetud olulisi otsuseid!"

TÜ kaasprofessor Kaarel Piirimäe: "Väikeriik peab aru saama, millal on see õige aeg, kairoslik aeg tegutseda. Eesti suutis seda 20. sajandil kahel korral."

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "Küllap neil (riigipöörajatel- toim) olid olemas nimed, kellele Eestis toetuda, kuid ühtegi dokumenti pole mul õnnestunud näha, kus need nimed kirjas oleksid." Eesti puhul räägitakse ka sadakonnast inimesest nn saja nimekirjast, kellega riigipöörajad kavatsesid arveid õiendada.

Ajaloolane Heiki Suurkask: "Kui me räägime jõududest, kes Eesti iseseisvusele aastatel 1988-1991 vastu töötasid, siis Interliikumine oli neist suhteliselt hambutuim." Heiki Suurkase sõnul suutis Interliikumine tuhandeid inimesi venekeelsete loosungite all välja tuua, kuid ohtlikumad olid siiski KGB oma nuhkimisvõrgustikuga, Kommunistlik Partei oma administratiivse võimekusega ja Nõukogude armee om...

Vabakutseline ajakirjanik Jüri Ehasalu: "ENSV KGB neil saatuslikel päevil siinsetesse sündmustesse otseselt ei sekkunud."

Vabakutseline ajakirjanik Jüri Ehasalu (alumisel fotol): "Suures plaanis on see (olukord KGBs- toim) võrreldav olukorraga Eestimaa Kommunistlikus Parteis. Rahvarinne, EKP iseseisvusmeelne osa ja Eesti Komitee olid ühel meelel peamises - NSV Liidu impeeriumis Eestil tulevikku pole. Erimeelsused tekkisid enamasti arenguteede ja tähtaegade valikul."

Akadeemik Valter Lang: "Lennart Meri kirjutas 5000 aasta taguse tulemise suureks ja sellel teoorial oli suur tähtsus, sest iga rahvas vajab narratiivi oma juurte kohta ja selle kohta, kust me oleme tulnud."

Tiit Hennoste: "1990. aastal, kui kõik võtsid toimuvat ülitõsiselt, siis tehti samal ajal parajat palagani, väga tõsiselt toimuv perestroika ja samal ajal selle parodeerimine." See et nalja visati kõige üle ja isegi iseenda soovide ja unistuste üle, see oli Hennoste sõnul Eestis täiesti eripärane.

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "Müüte on alati olnud, neid on eri aegadel eri moel ära kasutatud ja nende vastu saab kõige tõhusamalt ajaloo laiapõhjalise uurimisega."

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1980. aastate teises pooles hakati perestroika ja glasnosti poliitikaga ühiskondlikke probleeme ja ka ajaloo küsimusi lahkama mitte enam kitsalt ajalooalastes väljaannetes, Eestist rääkides tuleb nimetada ajakirju Looming, Vikerkraar, Aja Pulss, Akadeemia."

Emeriitprofessor Erik Terk sundüürnike probleemist: "Sotsiaalselt vajalik on riigipoolne heastamine, mida riik teeb niipalju, kui ta leiab, et see tal võimalik on." Erik Tergi sõnul leidis omandireformi mõju ühiskonnale uurinud teadlaste rühm, et "sellist olukorda, kus ühe sotsiaalse grupi huvisid on kitsendatud pikema aja jooksul, ei saa tunnustada, sest see tekitab inimestes õigusnihilismi."

TLÜ emeriitprofessor Erik Terk: "Taheti teha niimoodi, et omandireformi üksikud komponendid ei topiks üksteisele keppe kodaratesse. Aga tegelikult sündis omandireformialuste seaduses just parasjagu see, mis toppis kepid kodaratesse."

Piret Kriivan: " Välispoliitikasaatel "Maailm täna" oli suur roll selles, et raadiokuulaja maailmapilt oli soveti-ajal laiem kui "müürist müürini". Saates meenutavad rahvusvahelise elu sündmuste tõese kajastamise võimalusi Nõukogude võimu aastatel Ago Vilo, Mall Mälberg ja Harri Tiido.

Etnoloogiadoktor Anu Kannike: "Kui me mingisuguse murranguhetke tahame ära märkida, siis selleks oli Gorbatšovi võimuletulek ühelt poolt ja 1992. aasta suve rahareform teiselt poolt. Seal vahepeal oli hägus üleminekuaeg, mis oli täis vastuolusid ja Nõukogude ning Lääne elu huvitavaid põimumisi."

Majandusteadlane Kalev Kukk: "Kui oleks välja mindud selles artiklis lausega, et see on iseseisva Eesti majandusprogramm, siis oleks neljale mehe vaadatud kui ullikestele." Peaeesmärk oli Kalev Kuke sõnul 1987. a sügisel ikkagi majandusolukorra parandamine.

Viktor Niitsoo: "Avalikel kirjadel polnud Eestis vastukaja, sest vastupanuliikujate sõnal polnud nii suurt kaalu kui intelligentsi omal. Läkitused tegid oma töö ära läänes: Balti riikide küsimus tõusis päevakorrale. " Viktor Niitsoo sõnul on kõige tähtsam, et avalik vastupanuliikumine ütles välja selle, et me oleme ebaseaduslikult annekteeritud ja kahe suurriigi salalepinguga oli toime pandud ajal...

Vabadusvõitleja, ajaloolane Viktor Niitsoo: "Eesmärk oli paljastada süsteemi, näidata maailmale, et toimub pidev inimõiguste rikkumine, eestlaste rahvuslike õiguste rikkumine; eesmärk oli tüli majast välja viia." Neljas saade Nõukogude võimu vastasest võitlusest keskendub 1970.-1980ndaile aastaile.

Vabadusvõitleja Viktor Niitsoo: "Moskva õiguskaitsja Aleksander (Sergei poeg) Jessenin-Volpini õpetus oli meie käsiraamat." 1972. aastal riigist välja saadetud Jessenin-Volpin õpetas, et võime tuleb sundida käituma nii, nagu seadused ette näevad, mitte nii nagu, võimud seadusi näevad. Samuti koostas ta õpetuse, kuidas käituda ülekuulamistel.