FendaF koerajutud

Sel korral võtsime ette tehnoloogia teema ning räägime Apple AirTag'ist. See on loodud oma väärisesemete jälgimiseks ning kuigi koer on meile kallis, siis kas see on ikkagi õige vidin koera jälgimiseks? 

Räägime sel korral mänguasjadest aga pigem selles võtmes miks ja kui tihti mänguasju päriselt pesema peaks. Kas tuleks pesta kõiki mänguasju või ainult pehmeid? Kas mänguasjad tohivad jääda õue vihma ja lume ja päikese kätte? Kõikidele küsimustele saad podcastist vastuse.

Seekordses osas räägime ajast ning vaatame otsa sellele kas koerad tunnevad kella. Ilmselt on enamus koeraomanikke kogenud seda, et koer teab millal me hakkame koju tulema või koer saab aru kas on nädalavahetus või tööpäev. Kuidas nad seda siis ikkagi teevad?

Räägime vahelduseks ka veidi tõsisemal teemal ehk mis peaks olema kodus valmis lemmikute jaoks kui peaks tabama mõni katastroof. Räägime ka sellest kui loomad peaks jääma koju, kas tasub jätta nad tuppa või õue. Lisaks miks on vajalik usaldusväärne inimene, kes su loomadega hakkama saab.

Seekord räägime mängimisest ja agressiivsusest. Agressiivsus võib tegelikult tekkida üsna tühjast kohast - olgu selleks siis kasvõi see, et üks koer teeb kogemata teisele koerale haiget. Jagame soovitusi mida ette võtta ning kuidas oma koer kaklusest eemaldada.

Seekord räägime akupunktuurist. Paljud inimesed ei usu sellesse, aga vaatame mida uuringud räägivad ning vaatame üle lausa 14 seisundit, mille puhul võib lemmik akupunktuurist abi saada.

Täna räägime jalutamisest ja multitaskimisest. Enamus meist arvavad, et me oleme super head multitaskijad, aga tegelikkuses on väga väike protsent inimesi, kes suudavad teha mitut asja korraga ja hästi. Miks multitaskimine ei ole jalutuskäigu ajal hea mõte?

Räägime taaskord ülekaalust aga seekord keskendume labradoridele. Selgub, et labradoride ülekaalulisuse taga võib olla geenimutatsioon. Vaatame täpsemalt kust see pärit on ning arutame ka kuidas siis labradori kaalu ohjeldada.

Sel korral viskame pilgu ühele uuringule mis proovis välja selgitada kas koerad suudavad eristada inimeste näoilmeid või mitte. Muidugi ei puudu ka mahlakad lood Faddy ja Fentoni tegemistest.

Räägime taaskord vaimsest stimuleeritusest, aga sel korral jagame konkreetseid soovitusi ehk vaatame 8 lihtsat viisi kuidas hoida oma koer vaimselt stimuleerituna. Muidugi jagame ka enda kogemusi.

Sel korral räägime tervisest ning sellest miks ainult tervise pärast ei tohiks koera võtta. Väga tihti arvatakse, et koer paneb inimese liikuma ning aitab kaalust alla võtta. Tegelikkuses asi nii lihtne siiski ei ole. Liikumiseks on vaja harjumust ehk inimesel peab tekkima harjumus minna jalutama või jooksma. Koer seda harjumust ei tekita - isegi kui pead käima temaga 2 korda jalutamas. Pigem on s...

Sel korral võtame ette natuke teistsuguse teema ning vaatame tulevikku. Nimelt on leitud, et termograafia võib aidata aru saada kas meie lemmikul on valud. Kuna meie koerad on imelised valu maskeerijad ehk nad näitavad valu välja alles siis, kui asi on väga-väga hull, siis võiks sellisest asjast olla paljudele lemmikloomaomanikele suur abi.

Sel korral keskendume koertele, kes sind koju tulles millegagi suus tervitavad. Osad tõud on rohkem seda tüüpi ehk need, kes alati sulle millegagi vastu tulevad. Teised aga ei kipu seda üldse tegema. Vaatame mis selle armsa käitumise taga on.

Täna võtame ette 5 lihtsat mängu, mida oma koeraga mängida pakkumaks talle vaimset stimulatsiooni. Loomulikult jagame siia juurde ka enda kogemusi.

Räägime veidi vaimsest stimulatsioonist ning miks see on koertele sama oluline kui füüsiline liikumine. Füüsiline väsimus on üks asi aga selle kõrval ei tohi jätta tähelepanuta vaimset väsimust. Ka kõigest 5 või 10 minutit tegevust aitab koera vaimselt väsitada.

Räägime sel korral sellest kuidas koerale näidata, et sa teda armastad. See on eriti oluline kiiretel aegadel, kui me kipume oma koerad "unarusse" jätma, sest elu tuleb vahele. Tegelikkuses on aga vaja kõigest 5 või 10 minutit, et su koer tunneks ennast endiselt hoituna ja armastatuna. Lisaks vaatame ka neid märke kuidas aru saada, et su koer tunneb ennast kõrvale jäetuna.

Seekord räägime koertest ja kassidest ning vaatame millised on väidetavalt 12 kõige kassisõbralikumat koeratõugu. Räägime põgusalt ka nende omavahelisest tutvustamisest.

Sel korral räägime koerte harjumustest, mis enamus omanikke närvi ajavad. Jah, inimesed on erinevad ning isegi meie Irenega ei ole nende kolme harjumuse osas üksmeelel, aga paljud omanikud näevad neid tüütute harjumustena. Vaatame lähemalt kolme harjumust ning jagame ka oma kogemusi.

Sel korral räägime karvavahetusest. Aluskarvaga koerte puhul on see 2 korda aastas reeglina omanikele suur peavalu, sest neid karvu on reaalselt igal pool. Räägime aga sellest miks see nii on ning mida saab iga loomaomanik ise teha, et karvavahetus oleks lihtsam nii endale kui ka koerale.

Seekordses osas räägime pulga tassimisest ja närimisest. Osad koerad armastavad pulki närida ja teevad seda sisuliselt iga pulgaga mille nad kusagilt leiavad. Teised aga tassivad pulka kaasas nagu see oleks kõige suurem varandus. Vaatame mis selle taga tegelikult on ning räägime ka potentsiaalsetest terviseriskidest, mis võivad selle tegevusega kaasneda.

Sel korral räägime soolasest veest ning seda peaks eriti hoolikalt kuulama just need koeraomanikud, kelle koerad armastavad meres mängida ja hullata ning lahmivad selle käigus endale korraliku koguse merevett sisse. Kuigi Soome laht ei ole nii soolane kui ookeanid, siis riskid on ka merevee puhul olemas ning tasub olla ettevaatlik. Räägime ka ohtlikest soolakogustest eri kaaluga koerte puhul.

Seekordses osas räägime kevadega kaasnevatest ohtudest. Räägime nii kevadlilledest, kevadisest suurpuhastusest kui ka remonttöödest. Muuhulgas räägime ka sellest miks ei tohiks lasta koeral pea aknast väljas sõita.

Sel korral räägime koera ninast aga läbi selle kuidas see nina inimkonnale kasulik on. Koer tajub oma maailma peamiselt läbi nina, inimesed aga läbi silmade. Me teame, et koerad teevad just politseis ja lennujaamades ja rongijaamades tööd oma ninaga. Üha rohkem kasutatakse koera nina aga ka haiguste tuvastamisel, sealhulgas tehti seda ka covid pandeemia korral.

Sel korral räägime sellest miks ja millal tasub koertega rääkida beebikeeles. Teate ju küll seda ninnu-nännu häält, mida enamus väikeste lastega suhtlemisel kasutavad. Selgub, et koertega niimoodi rääkides võib see tugevdada omavahelist sidet. Küll aga ei tohiks seda kasutada kogu aeg, sest siis võib see kaotada oma mõju.

Seekord räägime koerte žestidest ning kas nad teevad neid teadlikult või on need juhuslikud. Võtame ette ühe uuringu, milles selgus, et koerad teevad 19 erinevat žesti ning seda 4 erineva eesmärgiga. Kuula ja mõtle kaasa milliseid žeste teeb sinu koer ning mida ta proovib sulle selle žestiga öelda.