ENNtsüklopeedia

„ENNtsüklopeedia“ hakkab tulevikus senisest rohkem tutvustama meile lähedaste riikide ja rahvaste ajalugu, ennekõike aga nende kultuurisaavutusi. Kui vähegi objektiivselt hinnata teame isegi oma lähinaabrite elust, olust ja saavutustest märkimisväärselt vähe. Paar poliitikut, mõni sportlane ja ongi üldjoontes kõik. Esimene sedalaadi saade on Lätimaa kahest uhkusest – nende eepose kokku kirjutanud...

Seekord on "ENNtsüklopeedia" keskmes kaks Tom Jonesi. Neist esimene jõudis lugejateni aastal 1749 Henry Fieldingi menuromaani nimitegelasena. Pea kaks ja pool sajandit hiljem valis Walesist pärit noor laulumees omale artistinimeks Tom Jones, mis tundus ta oma nimest löövam. Nii sai Thomas John Woodwardist Tom Jones. Enn Eesmaa meenutab oma saates nii raamatut „Tom Jones“, kui selle autor...

Seekordse teabetunni keskmes on barokkmuusika suurkuju Georg Friedrich Händel. Ta sündis Saksamaal, elas ja töötas aastaid Itaalias, legendiks aga sai Londonis. Johann Sebastian Bach on kahtlusteta kuulsam, ent Händeli mõõtmatult avar looming on tunduvalt mitmekesisem. Ta kirjutas oratooriume, kantaate, kontserte, sonaate, orkestrisüite ning koguni 40 ooperit. Tema teoseid on korduvalt ka Eestis e...

Sedakorda keskendub "ENNtsüklopeedia" Carl Robert Jakobsoni elule ja tegevusele. Ta oli esimene, kes eesti põllumeestele andis teadusel põhinevaid soovitusi, seltside koosolekuid aga kasutas kutsehariduslike teadmiste jagamiseks. Oma kirjatöödes käsitles ta olulisi ühiskondlikke teemasid, mis rahval aitasid teha valikuid, mille suund oli iseseisev, vaba Eesti. Jakobson elas vaid nelikümm...

Seekordse saate fookuses on tšehhide suurmehed kirjanik Karel Čapek ja levilaulja Karel Gott. Esimesena robotitest kirjutanud Čapeki teoseid on rõõmustavalt palju eesti keelde tõlgitud. "ENNtsüklopeedia" kuuldetunnis esitavad kirjaniku tekste Salme Reek ja Aarne Üksküla. Karel Gott oli aastaid Tšehhimaa suursaadik levimuusikas. Tihti esines ta Saksamaal, kuid paaril korral ka USA-s. Oma...

Seekordne teabetund keskendub James Bondi vaimse isa Ian Flemingi loomingule ja elule, mis oli tunduvalt põnevam, kui paljud verevaesed seiklusfilmid. Agent 007 ilmus lugejate ette esimest korda raamatus „Casino Royale“ ning Sean Connery kehastuses ekraanile aastal 1962 filmis „Doktor No“. Tänaseni on James Bondi rollis nähtud seitset näitlejat, kuuldavasti otsitakse praegu kaheksandat. Bondi film...

"ENNtsüklopeedia" keskendub ka sel laupäeval Johann Wolfgang von Goethe elu ja loomingu meenutamisele. Eesti näitlejate esituses kuulete katkendeid ta kuulsaimast teosest „Faust“ ning „Wilhelm Meisteri“ romaanidest. Enn Eesmaa räägib ka suurkirjaniku teadussaavutustest, mida on kiitnud isegi Charles Darwin ning Albert Einstein. Ta ise hindas eriti kõrgelt oma raamatut „Värviõpetusest“. S...

Kahel järgmisel laupäeval keskendub „ENNtsüklopeedia“ maailmakirjanduse suurkuju Johann Wolfgang von Goethe elule ja anderikkale loomingule. Noor Goethe sai kuulsaks kirjanikuks pärast ta kiriromaani „Noore Wertheri kannatused“ ilmumist. See traagiliselt lõppev teos tõi üllatuslikult kaasa enesetappude laine, sest paljud noored tahtsid elust lahkuda just nii nagu nende iidol romaani lehekülgedel....

Selle nädala teabetunnis keskendub „ENNtsüklopeedia“ kahele muusika suurkujule, kes äsja tähistasid juubeleid. Arnold Schönbergi sünnist möödus 150, Maurice Jarre sündis üsna täpselt sajandi eest. Lisaks komponeerimisele oli Schönberg tunnustatud muusikateoreetik ja õppejõud, paljude oma laulude tekstide autor. Talle on omistatud koguni patenditunnistus ühe leiutise eest. Maurice Jarre kirjutas pa...

Seekordne ENNtsüklopeedia teabetund meenutab kõigi aegade üht kuulsamat filosoofi, kes esimesena võttis terminina kasutusele mõiste filosoofia. Aristoteles oli Platoni õpilane ning samas ka tema suurim kritiseerija. Aristotelese õpilaste hulka kuulus Alexandros Kolmas, keda ajalugu mäletab Aleksander Suurena. Enn Eesmaa annab ülevaate Aristotelese elust ning tema mõtteloomingust, mida tänaseni kõr...

Džässilauljate hulgas on aastate jooksul olnud palju suuri talente. Kõik teavad Ella Fitzgeraldi nime ning ta imelisi solistivõimeid. Seekordne "ENNtsüklopeedia" teabetund meenutab kolme ta tipptasemel kolleegi. Dinah Washintoni sünnist möödus äsja terve sajand. Viiekümnendatel kutsuti teda naislauljate kuningannaks rütmi ja bluusimuusika kategoorias. Nii on juhtunud, et peamised džässis...

ENNtsüklopeedia seekordne saade on „Kolme musketäri“ ja „Kameeliadaami“ vaimsetest isadest, kel oli ühine nimi Alexandre Dumas. Nende loomingut kiidavad lugejad kriitikutest rohkem. Isa – Dumas on tänase päevani kõige loetum prantsuse kirjanik. Tema poja „Kameeliadaamist“ on mitmed heliloojad kirjutanud suurepäraseid oopereid. Neist ülim on siiski Giuseppe Verdi „Traviata“. Enn Eesmaa saates kuule...

Seekordse kuuldetunni keskmes on legendaarne Jimi Hendix – ületamatu muusik ja särav isiksus, kes nelja aastaga suutis rohkem, kui enamus ta kolleege ja konkurente aastakümnete jooksul. Paljude küsitluste ning asjatundjate hinnangul on Jimi Hendix korduvalt kuulutatud kõigi aegade parimaks kitarristiks, kes oli ka tasemel helilooja ning laulja. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele Hendrixi värvika ni...

Sel laupäeval keskendub ENNtsüklopeedia popmuusika suurkuju Mark Knopfleri elule ja loomingule. Enamiku oma noorpõlvelugudest on ta kirjutanud ansamblile „Dire Straits“, paljude arvates läinud sajandi parimale popgrupile. Äsja 75. aastaseks saanud Knopfler on tänaseni heas loomevormis, tal on sooloplaate juba rohkem, kui ansambli aegseid. Enn Eesmaa meenutab Knopfleri filmimuusikat ning ta edukat...

Ernest Hemingway kuulub nende maailmakuulsate kirjanike hulka, kelle raamatuid isegi veel täna üsna palju loetakse. Neist nii mõnigi on saanud veenvate ekraniseeringute aluseks, mis mainele üksnes kasuks tuleb. Hemingway saatus ja looming on jõulised ning täis eredaid sündmusi. See autor teadis, millest ja kellele ta oma raamatuid kirjutas. Enn Eesmaa meenutab sõnas ja muusikas Ernest Hemingway el...

Seekordne saade on Franz Schuberti elust ja loomingust. Ühe ta kuulsama oopuse – laulutsükli „Ilus möldrineiu“ sünnist sai äsja 200 aastat. Schuberti geeniust ei tundnud omal ajal ära enamus kriitikuist. Isegi Goethe ei taibanud seda, kuigi Schubert lõi ta luuletustele 57 suurepärast lauluteost. Tema kaks geniaalset laulutsüklit on aga loodud Wilhelm Mülleri tekstidele. Kuuldavasti esitati paari l...

6\. juulil tähistab oma kaheksakümnendat sünnipäeva muusikalimaailma särav täht - helilooja Claude – Michel Schönberg. Tasemelt ja saavutusilt saab temaga võistelda vaid Andrew Lloyd Webber, kuid Schönbergi „Hüljatud“ on tänaseni kõigist kõige menukam muusikal ajaloos. Enn Eesmaa meenutab oma saates, et lauljana alustanud Schönberg on lisaks „Hüljatuile“ kirjutanud veel mõnegi tippmuusikali, paar...

Seekordse teabetunni peategelase Astrid Anna Emilia Ericssoni raamatud ja nende tegelased on meist paljude lapsepõlvelemmikud. Loomulikult teame seda erakordset kirjanikku peaasjalikult Pipi Pikksuka, Ronja, Kalle Blomkvisti ning kõigi lemmiku katuse - Karlssoni vaimse ema Astrid Lindgrenina. Enn Eesmaa meenutab lisaks Lindgreni raamatutele ka nende autori elu, millest arusaadavalt on vähem räägit...

Sel laupäeval kuulete piisavalt palju kitarrimuusikat ning lugusid kuulsustest, kes seda kaunikõlalist pilli mänginud on. Neist ühe – Chet Atkinsi sünnist möödub kohepea sada aastat. Kitarri eellast kitaarat sõrmitseti tänase Iraani aladel juba siis, kui Jeesus Kristus oli alles väike poiss. Enn Eesmaa muusikavalik sisaldab kitarrile loodud klassikalist, džässi – ning popmuusikat. Esinejate hulgas...

Seekordne teabetund on maailmakuulsast iiri kirjanikust James Joyce’st ja ta raamatuist. Teda peetakse üheks tänapäeva inglise keelset kirjandust kõige rohkem mõjutanud autoriks. Teistesse keeltesse on Joyce’i teoseid suhteliselt vähe tõlgitud. Põhjuseks autori omapäraselt rafineeritud keelekasutus, mis paljudelt inglasteltki nõuab tavalisest suuremat keskendumist. Eesti tõlkekirjandusse on Paul –...

Seekordses teabetunnis tähistame selle kevade suurjuubilari Ivo Linna sünnipäeva. Tema lauljakarjääri pikkus on erakordne, kuid Ivo Linna puhul on kvaliteet kvantiteedist olulisem. Paljud heliloojad on uusi laule kirjutanud just Ivo Linnat kõrvas pidades. Aastate jooksul on ta viljakat koostööd teinud mitme ansambli ning orkestriga. Ivo Linna on edukalt esinenud nii televisiooni-, kui kinoekraanil...

Seekordses saates meenutab Enn Eesmaa ühe kuulsa laulu kombel miks üks aasta loeb. Kõik mis toimus ning kes aastal 1924 sündisid on jõudnud sajandi tähiseni. Inimkonnale oli see suhtelisel hea ja rahulik aasta. Esimese maailmasõja katastroofist hakati üsna kiiresti toibuma, toimusid kahed olümpiamängud ning sporditaevasse tõusis esimene suurnimi Soomest Paavo Nurmi. Eestis alustas tööd osaühisus R...

Väikest kasvu kuninganna Victoria tõestas taas kord, et selle maa ja rahva suuremad liidrid on olnud naised. Lisaks temale suutsid ka Elizabeth I ja Elizabeth II palju rohkem korda saata, kui enamus kuningaist. Victoria aeg oli Suurbritannia jaoks erakordselt edukas. Kuningriigi tähtsus ja tähendus polnud kunagi olnud nii suur, kui üheksateistkümnendal sajandil. ENNtsüklopeedia saatetunnis kuulete...

Beethovenile pühendatud teises saates kuulete kommentaare geeniuse elu kohta ning Eestist pärit inimestega seotud muusika saamislugudest. Juttu tuleb Beethoveni ainsast ooperist „Fidelio“ ning äsja kahesaja aastaseks saanud 9. sümfooniast. Enn Eesmaa toob kuulajaini teiste muusikasuuruste arvamused Beethovenist. Robert Schumann imetles Bachi muusika sügavusi ja Mozarti oopuste kõrgusi. Beethoveni...

Kahes järgmise saate peategelaseks on paljude lemmikhelilooja Ludwig van Beethoven. Äsja möödus 200 aastat ta kuulsaima teose 9. sümfoonia esiettekandest Viinis. Toona oli Beethoven juba lootusetult kurt. Paljudele on aga uudiseks, et vaid oma esimese oopuse - kolm triot jõudis geenius kirjutada enne kuulmisprobleemide algust. Beethoveni elul ja loomingul on ootamatult palju seoseid Eestiga. Selle...