Reporteritund

Kas Venemaa-Ukraina sõja käigust aastal 2024 oleneb kõik? Kuidas mõjutab meie võimekust ohjeldada Putini agressiooni see, kas Donald Trump valitakse tänavu taas USA presidendiks?

Poliitika-aasta on selleks korraks läbi. Kuidas toimuv opositsioonipingil istujatele paistis ja mis on see, mis Eesti poliitikat pikemaks ajaks selle aasta tegudest, seadustest, toimunust saatma jääb?

COVID-19 haigusjuhtude arv kasvab Eestis taas kiirelt, eakate ja riskirühmade vaktsineerituse tase on madal, mõnes maakonnas on vaktsineerimine sisuliselt peatunud, mis toob kaasa haiglaravile jõudvate inimeste hulga kasvu ning täiendava koormuse meditsiinisüsteemile.

Eesti majanduses toimuv on jätmas oma jälge ka Eesti kultuurile. Toimetulekukriisis on inimestel aina kesisemad võimalused käia teatris ja kinos, külastada muusikasündmusi.

Meie igakordne rõõm sellest, et Eesti 15-aastaste baasteadmised matemaatikas on Euroopa tipus, kestab täpselt järgmise suveni, kui põhikooli matemaatika lõpueksamil põrub mõnes koolis veerand kuni kolmandik õpilasi.

Eesti on lähemal kui kunagi varem tuumajaama rajamist võimaldavale poliitilisele otsusele.

Euroopa Komisjoni aastal 2021 esitletud kliimapaketi "Eesmärk 55" ("Fit for 55") peamised õigusaktid on pärast pikki arutelusid liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi poolt sügiseks 2023 heaks kiidetud.

Novembrikuu oli Eesti poliitikas tormiline ja märksõnadeks on taas koostööpuudumine ja obstruktsioon.

Kas asjad on meil nii hullud, nagu leheloost-leheloosse kirjutatakse või majandusanalüüsides räägitakse?

Kas tulevikus peavad pesumasin ja tolmuimeja kauem vastu? Kas kodumasinaid on võimalik ja taskukohane garantiiaja lõppedes ka parandada? Kas McDonaldsis ja samalaadsetes toidukohtades tuleb ühekordsete toidunõude asemel tarvitusele võtta korduskasutatavad?

Euroopa Komisjon prognoosib Eestile sel aastal 2,6 protsendilist majanduslangust. Samal ajal on enam kui kahekordistunud nende inimeste hulk, kes ei ole võimelised end ära elatama ehk elavad absoluutses vaesuses.

Valitsuskoalitsioon kaalub riigieelarve ja sellega seotud seaduste usaldusega sidumist. See tähendab, et Eesti saaks esimese riigieelarve, mida parlament sisuliselt arutada ei saagi.

Kolmapäevases "Reporteritunnis" nõuame selgust selles, mida tähendab lause "võtame eesmärgiks tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120%-le keskmisest palgast".

Räägime veemajandusest ja veekeskkonnast. Vesi, vee kättesaadavus ja selle kvaliteet mõjutab kogu ühiskonda, ettevõtlust ja iga inimest ning vesi ei ole iseenesestmõistetav ka Eestis, kus seda tundub esialgu olevat palju ja heas kvaliteedis.

Neljapäeval annab "Reporteritunnis" pikema intervjuu Tartu linnapea Urmas Klaas. Teeme juttu Tartu asjadest ja räägime, miks Tartu riigi vastu kohtusse läheb.

Aastaid on Eestis püütud prügi või jäätmeid paremini kokku koguda ja taas kasutusse võtta, kuid statistika näitab, et Euroopa Liidu seatud eesmärkidest oleme veel kaugel. Ja see võib tähendada, et meie riiki võivad ees oodata trahvid.

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb jutuks vihakõne ehk vaenukõne seadus.

Oktoobri lõpus saatis haridusministeerium vene õppekeelega koolidele eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava näidise. Sellega astuvad koolid ja koolipidajad konkreetse sammu ühtse eesti kooli rakendamise pikal teel.

Oktoobrikuu Eesti poliitikas hakkab lõppema, aeg on see võtta kokku koos opositsioonipoliitikutega.

Saates käsitleme kavandatava automaksu mõjusid liikuvusele, inimeste toimetulekule, majandusele ja keskkonnale.

Kuidas saavutada eesmärk, et Eestis saaks igal pool eesti keeles suhelda? Eeskätt teeninduses, arsti juures, kohalikus omavalitsuses...

Riigikontroll hoiatab ohu eest, et Eesti ei jõua enne aasta lõpul saabuvat tähtaega täielikult ära kasutada eelmise eelarveperioodi euroraha. Samal ajal ei ole uue eelarveperioodi 2021-27 toetuste kasutuselevõtt läinud loodetud tempos, kuigi just praegu võiks euroraha kiire kasutuselevõtt aidata meid majanduslangusest välja tulemisel.