Nädala raamat

Aleksei Navalnõi alustas "Patrioodi" kirjutamist 2020-ndal aastal pärast mürgitamist. See raamat on tema elu lugu, alates nooruspõlvest Nõukogude Liidus ja poliitilisest ärkamisest, kuni viimaste vanglas veedetud aastateni. Siin selgitab ta sedagi, miks ta pärast atentaati Venemaale tagasi tuli.

Uimastid on mänginud meie ajaloos üllatavalt suurt rolli. Oma uues raamatus vaatleb Norman Ohler lähemalt, milline oli LSD ja teiste uimastite seos teaduse, uimastipoliitika ja hedonistliku narkokultuuriga nii Euroopas kui USA-s.

Selle nädala raamat vaatleb Lääne revolutsioonide lainet ja selle kommunistlikku kulminatsiooni 20. sajandil. Võrdleva ajaloo laiahaardeline ja sügav käsitlus pakub sotsialismi kujunemise uut tõlgendust, tuues välja Vene revolutsiooni, Nõukogude režiimi esiletõusu ja Nõukogude Liidu lõpliku kokkuvarisemise tähenduse.

Kas kolmesaja kuuekümne kaheksa karikatuuriga saab kümne aasta ajalugu kokku võtta? Jah ja ei. Selle nädala raamatusse on neid igatahes just nii palju kogutud. Rohkem ei mahtunud ja vähem ei saanud. Enamik kümne aasta poliitilisi tähtsündmusi on nende kaante vahel ära märgitud.

Selle nädala raamat toob meie ette maailma ajaloo suurejoonelisel ja samas väga intiimsel moel, vaadeldes suurkujusid ning suursündmusi perest ja suguvõsast lähtuvalt.

Selle nädala Kuku Raadio järjejutuminutites kuuleme katkendeid Kenkō „Jõudeaja võrsetest", mis toob meieni kaugel 14. sajandil Jaapanis kirja pandud arutlusi, mõistulugusid ja tarkuseteri.

36-aastaselt hukkamisele saadetud Maria Mandl oli üks kurikuulusamaid natsirežiimi tegelasi. Auschwitz-Birkenau naistelaagri peavalvurina vastutas ta tuhandete mõrvade eest. Kuidas sai toredast Austria maatüdrukust kalgi südamega mõrtsukas?

Antonio Damasio "Asjade kummastav kord. Elu, tunded ja kultuuride sünd" Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat „Asjade kummastav kord“ on teedrajav uurimus homöostaasist, inimese füsioloogia parameetrite hoidmisest vahemikus, mis teeb võimalikuks mitte ainult elu säilimise, vaid ka õitsengu.

Millised olid Stalini-järgse ajastu vangilaagrid? Anatoli Martšenko oli esimene teisitimõtleja, kes oma vanglakogemused kirja pani ja avaldas. Tema raamat teadvustas kogu maailmale, et Stalini surm ei tähendanud Gulagi lõppu.

Selle nädala raamatust saame teada, millised olid Rooma keisrid tegelikult? Cambridge’i ülikooli emeriitprofessor Mary Beard vaatleb lähemalt Rooma valitsejate argipäeva, võimuga kaasnenud korruptsiooni, tõestisündinud lugusid ja suuri väljamõeldisi.

Simon Shuster „Šõumees“ Kava kirjastuselt. Tutvustab Timo Tarve. Kuidas sai Ukraina rahva naerutajast sõjakangelane ja vastupanu sümbol? Kuidas muutis stress tema iseloomu? Mida tõid kaasa pingelised suhted relvajõudude ülemjuhatajaga? Kõigest sellest jutustab meile selle nädala raamat „Šõumees“, mis on Simon Shusteri suur ülevaade Volodõmõr Zelenskõi tööst Ukraina presidendina.

Lood tõid meid kokku. Raamatud levitasid meie ideid ja mütoloogiaid. Internet lubas lõputuid teadmisi. Ent algoritm sai teada meie saladused ja pööras meid üksteise vastu. Mida teeb tehisaru? „Neksus“ on ülevaade sellest, kuidas me praegusesse hetke välja jõudsime, tutvustades valikuid, mida peame tegema, et ellu jääda ja õitseda. Yuval Noah Harari „Neksus“ Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek...

Saksamaa on 150 aastat olnud Mandri-Euroopa keskne võim. Üle kolme kümnendi tagasi sündis uus Saksa riik. Kui hästi me uut Saksamaad tegelikult mõistame ja kuidas mõistavad selle inimesed nüüd iseennast?

Hendrik Relve "Retked põlisrahvaste omailmadesse. Lugusid maailma rahvastest, pärimustest, suhetest loodusega", kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Üle poole sajandi ilmas ringi rännanud Hendrik Relvet on alati paelunud põlisrahvad ja rikkumata loodus. Kuidas neil õnnestub elada ilma loodust rikkumata? Millised kombed ja traditsioonid seda toetavad?

Miks ühest juhist sai diktaator, teisest aga demokraatia tugisammas? Oli selle taga juhus või poliitiline kokkulepe? Ian Kershaw uus raamat annab ülevaate kaheteiskümne riigijuhi teest võimule.

Imbi Paju „Kadrioru aednik“ on rännak nii väikestele kui suurtele lugejatele Eesti rohelisse ajalukku. Läbi väikese Käbi silmade avaneb vaade 1960. aastatesse, kui Eestis valitses võõras võim, ent jutustuste kaudu elas edasi armastus rohelise maailma vastu. See on lugu sellestki, kuidas väike maa areneb riigiks. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Selle nädala raamat viib meid tagasi aegadesse, kui toimus rannarootslaste evakueerimine Eestist. Põgenikke aitas Rootsi teenistuses olev SS-ohvitser Ludwig Lienhard. Paar aastat hiljem pidi Lienhard ise põgenema Rootsist Argentiinasse.

Selle nädala raamatus jutustab endine meremees ja nüüdne ettevõtja Juri Saharov oma seiklustest merel ja maal. Kui uskuda oma jõudu, ei suuda sind takistada ei KGB, vaenulik keskkond ega allilma killerid.

Brian Greene, "Aja lõpuni. Teadvus, aine ja tähenduse otsingud muutuvas universumis", Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat viib meid ajarännule, alustades seni täpseimast teadmisest universumi sünni kohta ja jõudes selle lõpule nii ligi, kui teadus võimaldab. Uurime, kuidas esialgsest kaosest tekkisid elu ja mõistus ning kuidas meie meeled püüavad erine...

Gyles Brandreth, "Elizabeth. Intiimne portree". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Tänu sõprusele Edinburghi hertsogiga sai Gyles Brandreth viiekümne aasta jooksul sageli kohtuda Elizabeth II-ga. Aastate jooksul tehtud märkmed vestlustest kuninganna, tema pere ja sõpradega annavad meile nüüd põneva ülevaate sellest erakordsest elust.

Tiit Lääne, “Pariis 1924”. Kirjastus ”Stopper. Pariis võõrustas äsja lõppenud olümpiamänge juba kolmandat korda. Viimati tehti seda enne tänavust täpselt 100 aastat tagasi. Kuidas need mängud siis välja nägid, kes olid toonased sporditähed ja kuidas läks Eesti sportlastel, saab lugeda trükivärskest olümpiaraamatust ”Pariis 1924”. Sajanditagused sündmused koostas kaante vahele Tiit Lääne. Raamatut...

Mart Kuldkepp, "Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Eesti sai iseseisevaks Esimese maailmasõja segastel aastatel. Londoni Ülikooli Kolledži professor Mart Kuldkepp pakub oma raamatus välja värske vaate Eesti rahvusriikluse sünnile ning toob meieni palju uut ajaloolist informatsiooni.

Peter Zeihan „Maailma lõpp on alles algus. Globaliseerumise kokkukukkumise kaardistamine“. Tõlkinud Jaan Pärnamäe ja Kati Karja. Postimehe kirjastuselt. Raamatut tutvustab Marek Strandberg.

Dr Sergey Saadi, "Veresuhkru ohtlikud saladused". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Rein Pärn. Üheks kaasaja suurimaks terviseprobleemiks on insuliiniresistentsus. See on paljude krooniliste haiguste aluseks. Kuidas muuta oma elustiili ja peatada haiguste nõiaring?

Stefanie Babst, ”Terav pilk”. Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Kuidas toimib NATO? Kuidas peaks toimima NATO? Kauaaegne alliansi strateeg dr Stefanie Babst annab ülevaate liidu sisemisest toimimisest. Tema haarav analüüs ei näita mitte ainult seda, kuidas me pärani silmi katastroofi poole suundume, vaid avab ka ukse vajalikule kursimuutusele.