Kukkuv õun

Tartus gümnaasiumites ja Tartu Ülikoolis õpetav Joana Jõgela on õpetaja, kelle õpilased näevad paberõpikuid ja töövihikuid harva. Kõik puha digitaalne. Kuidas see võimalik on ja mida tuleb teha , et õpilaste teadushuvi tekkiks ja püsiks – sell kohta on Joana Jõegela nii mõndagi öelda. Saame saatest teada ka sellest, mida kujutab endast õpetajate karjäärimudel ja kui kaugele sellega jõutud on. Saat...

Oktoobri keskpaigas toimus Viljandis Eesti Inimgeneetika ühingu korraldatud kahepäevane eestikeelne geneetikakonverents. Nagu tavaks anti selgi korral välja ühingu elutööpreemia, mille said geneetik Tõnis Timmusk, kes on ka saates külas. Tema sihikindel töö on viinud meid lähemale raskete ajuhaiguste põhjuste ja võimalike ravivõtete leidmisele ning kümned doktorid ja magistrid on tänaseks ta labor...

Saate esimeses osas räägib Icosageni siirdemeditsiini suuna direktor Tanel Mahlakõiv sellest, millisel moel on võimalik organismi oma rakke välja õpetada selleks, et tappa organismi elama asunud vähkkasvajat. Rakuravi, mille hinnaks on USAs oma pool miljonit dollarit, võiks Eestis taskukohasemalt kättesaadavaks muutuda. Saate teises osas räägivad füüsikaprofessor Raivo Jaaniso ja meditsiiniprofess...

Saates on külas Joosep Pata, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (KBFI), kes räägib oma töödest CERNis ja sellest, kuidas ta tehisaru kasutades osakesi otsib ning mida uut on plaanis teha Šveitsi ja Prantsuse piiril olevas tuumauurimiskeskuses. Tuleb välja, et vana asi tehakse veelgi paremaks ja osakestefüüsika võtmeküsimuseks on jätkuvalt Higgsi Boson. Joosepi KBFI kolleeg, Raivo Stern...

Uus tööstus põhineb uuel termodünaamikal – elektronide liikumise termodünaamikal. Elektrolüüsil saab õhust haarata süsinikku (see on seal süsihappegaasina) ja muuta seda vähemalt kolme sorti süsinikuks. Sellega tegeleb Eesti üks lubavamaid tehnoloogiaidusid UpCatalyst ja seda toetab KeeMilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi õpetlaste tegevus. Igas elektriauto akus on sada kilo grafiiti ja pikas...

Arstikutse on ihaldatud, kuid nii mõnigi õpingutega lõpusirgele jõudnu loobub valikust. Saates uurimegi, kui palju ja millised infosüsteemid saaksid arstide tööd paremaks muuta. Saame ka teada, kas uue suurema haigla ehitamine – nagu täna see plaanides on – saaks üldse parandada meditsiini kvaliteeti või on lahendused mujal. Neist mujal olevatest lahendustest – andmetest ja nende analüüsimisest, t...

Palju vaidlusi ja hämmastust tekitanud kliimaseadus eeelnõu näib üle sõitvat nii mitmestki riikidevahelise õiguse põhimõtetest. Kas me ikka saame elda sel moel, et maailma päästvad tehnoloogiad tuleksid kunagi määramatus tulevikus? Ja kuidas me küll selle uue seadusega oleme vamis prügi teitse riikide vaiba alla pühkima? Saatekülalised Eestiaa Looduse Fondi keskkonnaekspert Maia-Liisa Antpon ja Ke...

Täna ei lagunda vesinik enam terasmahuteid – neid lihtsalt ei kasutata – ja lisaks ei rända kütuseelementides olevad haruldased metallid ka kõige kaduva teed vaid on taaskasutatavad väga suures ulatuses. Vesinikuenergeetika liiderriigiks on Euroopas muutumas Holland – räägime sellest, et miks. Saatekülaliseks on KBFI vanemteadus ja vesinikenergeetikaettevõtte PowerUP asutaja ja juht Ivar Kruusenbe...

Tallinna kiirbi peaarst Raul Adlas räägib sellest, mida kujutab endast kiirabitehnoloogia. Saame teada kiirabi ajaloost ja ka tulevikust. Millisel puhul üldse on põhjust kiirabi kutsuda ja kas üldse on olemas kiirabi valeväljakutseid? Kas üksinduses ja ärevuses on põhjust kiirabi poole pöörduda? Saatejuht Marek Strandberg

René Mõttus, Edinburgh'i ja Tartu ülikooli psühholoogiaprofessor selgitab, millest tuleneb inimese rahulolu ja räägib sellest, et on möödapääsmatu luua teaduspõhised hindamisvahendid, et inimesed saaksid teada, milline on nende isiksus ja kuidas saaks seda vajadusel peenhäälestada. Enamgi: täna on olemas arusaam sellest, kuidas tõepoolest end hinnates leida parimad tegevused, mis inimesele so...

Vetrinaar Ain Starast räägib sellest, millisel moel on lemmikloomadega seonduv Eestis muutunud ja sellest, millised ohud ja riskid on lisandunud ka seotud selelga, et metsloomadki on hakanud rohkem linnades liikumas. Saatejuht Marek Strandberg.

Kukkuv õun: kukkuv-oun_2024-07-23

2024. aasta koolieksamite puhul võttis Haridus- ja Noorteamet kasutusse suure hulga meelevaldseid tehisintellektseid «otsustajaid» ja nendelt saadud väidete alusel tühistati nii mõndki eksamitulemused. See asjaolu on enam kui häiriv. Saatekülalise Priit Hõbemägiga arutleme selle üle, kus on tehisaru rakendamise piirid ja milline on see võimalik ohutu ulatus. Saatejuht Marek Strandberg.

Teadusagentuuri juht Anu Noorma, füüsik ja ettevõtja Kaupo Voormansik ja õpetaja ka kasvatusteaduste doktoriõppur Helene Uppin arutavad selle üle, millised on võimalused Eestis teha karjääri teaduses ja kui kerge või raske see on. Kas me peame end kogu aeg kellegi teisega võrdlema või on aeg hakata nö oma teed minema? Teaduses ei ole kõike juhtivat kätt vaid teaduses peab igaüks ise oma uksed avam...

Kiviajal ei ehitatud siinkandis linnu, nii nagu tegid kütid-korilased tänase Lõuna Türgi aladel. Küll aga olid siingi oma kogunemiskohad ja need võisid olla muistsete matmispaikade juures. Need ehk olidki iidsed kogunemiskohad ja ärikeskused. Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv räägib sellest, milline oli kiviaegne ja hilisem eluolu ning kui tavaline oli toona ka surm. Saame teada,...

Tartu Ülikooli teadus Ivar Zekker uurib, kuidas toime tulla aina kasvavate ravimjääkidaga, mis inimestest looduskeskkonda jõuavad. Aastaks 2030 peavad reoveepuhastid neid juba eemaldama hakkama. Millised on tehnoloogiad, mis seda teha aitaksid ja kui palju neist ainetest õnnestuks kinni püüda? Kas haiglad ja hoolekandeasutused vajaksid eraldi reoveepuhastid – sealt tuleb ju enamus ravimijääkidest?...

Eesti Geoloogiateenistuse fosforiidivarude ja -kaevandamisega tegeleva projekti juht Lauri Joosu räägib, mida saadakse teada järgmise aasta lõpuks 6 miljoni krooni eest, mille Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on eraldanud fosforiidiuuringuteks. Uurime ka, kas midagi peale fosforiidi on ka me maapõues ja ka seda, milline on olukord maasoojuse kasutussevõtuga. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu ülikooli professorid Maris Laan ja Margus Punab räägivad oma avastusest, mille nad tegid, kui ledsid geeni, mis põhjustab meste viljatust. Räägime ka viljatusest laiemalt ja selle võimalikest põhjusest. Arutame ka selle üle, miks väikse sündimusega maailmas on rahvaarv kasvav ja kuidas võiksid arvult hääbuvad kultuurid ja rahvad oma sündimust kasvatada. See lahendus polegi teab-mis keeruline...

Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla avab põhjused, miks on vaja metsloomi aidata, kui and inimese tõttu kahju saavad ja selgitab ka millistel põhjustel metsloomad linnades viga saavad. Eesti Metsloomaühingus on ühtekokku paarsada vabatahtlikku, kes aitavad iga-aastaelt umbes seitset tuhandet hätta sattunud metslooma. Saatejuht on Marek Strandberg.

Vabariigi president andis äsja noore IT teadlase preemia Tartu Ülikooli rakendusliku keeleteaduse suunajuhile Liisa Rätsepale. Saates teemegi juttu sellest, kaugele on Eesti keele tehnoloogia arenenud ja mida uut seal tehakse. Saatejuht Marek Strandberg.

Saates osalevad Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Erle Rikmann (endine Sotsiaal- ja Välisministeeriumi teadusnõunik), Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora ja ETAGi poolt teadusmobiilsuse valdkonnajuht Allan Padar. Saates tuleb juttu sellest, millised on üldse teadlaste ja lihtalt kõrgelt haritud inimeste Eestisse tuleku võimalused ja kes siis siia tulnud on. Saatejuht Marek Str...