Müstiline Venemaa

1966. aastal valmib film "Andrei Rubljov", mille lavastaja oli tuntud Nõukogude filmirežissöör Andrei Tarkovski. Saates kuuleme filmivõtete käigust, kriitikast filmi aadressil ning linateose edasisest saatusest.

Seekord räägime uutest tavadest juubelite tähistamisel Leonid Brežnevi valitsemise ajal.

Tagantjärele on Nikita Hruštšovi süüdistatud selles, et ta rikkus suhted Rumeenia juhtkonnaga, soovides kontrollida Rumeenia siseasju ning tuues kaasa pingeid kahe riigi läbisaamises.

Saates tuleb juttu Leonid Brežnevi huvist spordi vastu ning tema tegevusest spordielu edendajana.

Jätkame eelmises saates alustatud teemal, kus rääkisime Leonid Brežnevi lemmikspordialast jäähokist.

1030. saates tuleb juttu NSV Liidu ja Hiina suhetest, mis halvenesid veelgi Leonid Brežnevi valitsemisajal.

Räägime 1966. aasta juunis toimunud olulisest sündmusest, kui Prantsuse president Charles de Gaulle külastas Nõukogude Liitu.

Seekord on tähelepanu all 1968. aasta jaanuaris aset leidnud niinimetatud "Nelja protsess", kus kohtupingis olid Aleksandr Ginzburg, Juri Galanski, Aleksei Dobrovolski ja Vera Laškova, kes levitasid oma kirjutisi Nõukogude Liidus põrandaaluse kirjastustegevuse ehk samizdat'i kaudu.

Jätkame eelmises saates alustatud teemal, nõukogude kirjanike Juli Danieli ja Andrei Sinjavski kohtuprotsessil, kus neid süüdistati oma loomingus nõukogude riigi vastu suunatud propagandistlike materjalide levitamises.

Saates kuuleme, kuidas 1965. aasta alguses sekkub NSV Liit Vietnami sõtta, saates Põhja-Vietnami relvajõududele sõjalist abi, sealhulgas rasketehnikat, relvi ja sõdurite väljaõpet.

Tänase saate peategelane on Mihhail Andrejevitš Suslov, NLKP Keskkomitee ideoloogiatöö juht kulisside taga. Räägime tema elust ja vaadetest.

1947. aastal otsustas Stalin muuta 9. mai jälle tööpäevaks. Kuuleme selle otsuse põhjustest ning sellest, miks Leonid Brežnev muutis 1965. aastal 9. mai tähistamise taas riiklikuks suursündmuseks. Veel räägime filmi "Sõda ja rahu" valmimisest.

Seekord tuleb juttu kosmoselaeva Voshod 2 lennust ning Nõukogude Liidu kosmonaudist Aleksei Leonovist, kes käis esimese inimesena 1965. aasta märtsis avakosmoses.

Räägime niinimetatud Kossõgini majandusreformidest, kuuleme, kuidas sündis reformide idee ja keda majandusteadlastest peeti idee autoriks.

Seekord tuleb juttu Nikolai Podgornõist kui ühest võimalikust NSV Liidu liidri pretendendist. Räägime tema tegevusest Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena ning tema ametikohalt tagandamisest.

Tänase saate peategelane on Brežnevi-aegne NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin. Räägime tema elust ja tegevusest ning sportlikest harrastustest.

1019. saates räägime Leonid Brežnevi-aegsetest banketi- ja seltskonnamenüüdest ning muutustest Leonidi toiduvalikus küpsemas eas.

Seekord tuleb juttu Leonid Brežnevi tõusust NSV Liidu liidriks ja tema edu tagamaadest. Saate lõpus kuuleme Leonid Brežnevi toidueelistustest.

Saates räägime ajajärgust, kui Leonid Brežnev töötas Moldova Kommunistliku Partei Keskkomitee esimese sekretärina, tema edutamisest Moskvasse 1952. aastal ning suhtest rindesõbranna Tamara Laverchenkoga.

Aastatel 1964 – 1982 oli NSV Liidu partei- ja riigijuht Leonid Brežnev. Räägime tema päritolust, võimalikust rahvusest ning teekonnast NSV Liidu võimu tipu juurde.

Räägime Nikita Hruštšovi perekonnast ja tema laste edasisest elust.

Tänases saates tuleb juttu Nikita Hruštšovi terviserikkest, sellele järgnenud surmast ning oletatavatest põhjustest, mis selleni viisid.

Räägime Nikita Hruštšovi tegevusest pensioniaastatel.

1964. aastal 14. oktoobril tagandatakse Nikita Hruštšov kõikidelt ametikohtadelt, kusjuures ametlikuks põhjenduseks toodi tema tervislik seisund.

Jätkame eelmises saates alustatud teemal, kus käsitlesime Hruštšovi vastase vandenõu tekkelugu. Sel korral kuuleme, kes olid peamised vandenõulased.