Tähenduse teejuhid

Vahetu tõuke selleks saateks andis mulle Ivan Kramskoi 1872. aastast pärinev maal „Kristus kõrbes“. Mõnede Kramskoi kaasaegsete arvates kujutas kunstnik sellel tööl täielikku ateisti ja nihilistlikku revolutsionääri. Ivan Kramskoi oli peredvižnikute kunstirühmituse üks asutajaid ja ideelisi juhte. Oleme oma saatesarjas varemgi rääkinud sellest, et suurte ühiskondlik-poliitiliste kataklüsmide ended...

Toomas Paul ja Tarmo Soomere. Saade oli esimest korda eetris 2019. aasta 23. juunil „Ma arvan, et Maddox pidas mind reeturiks,“ ütles meile antud intervjuus Briti bioloog Rupert Sheldrake, kelle 1981. aastal ilmunud esikraamatu „A New Science of Life“ teine Briti bioloog, Nature’ peatoimetaja sir John Maddox tuleriidale tahtis saata. „Kui ta retsenseeris üht mu järgmist raamatut, võrdles ta mind k...

"Õhtumaa allakäigu" autori Oswald Spengleri sõnul hingestab iga kultuuri poeetiliselt vahendatud algilmutus – die Ursymbole –, mille vägi aja jooksul paratamatult maha käib. Kultuuri lõppu tähistab Spengleri järgi kantseleiliku proosa laviin. "Kui tema ajajärgu inimene meid praegu vaataks, näeks ta väikeste kabinetitekstide vorpijate armaadat, kes on loonud suure teadusliku diskursu...

„Rooma kultuur on seega olemuslik üleminek, ülepääs või ehk koguni akvedukt – veel üks Rooma kohaloleku käegakatsutav märk maastikul. Akveduktil on kujundina maantee ees muide see eelis, et ta kätkeb endas tasemevahe vajalikkust. Sellal kui maantee on seda parem, mida ühetasasem, pole akvedukt ilma languseta mõeldav. Täpselt samamoodi on rooma kultuuril oma läte ja oma suue, oma ülem- ja alamjooks...

Kordame saadet, mis oli Kuku eetris 2020. aasta 25. oktoobril. Vestlusringis osalesid Henri Laupmaa ja Toomas Trapido. Selle vestluse lähtepunktiks on USA filosoofi Charles Eisensteini essee "Kroonimine". Mina kuulsin Charles Eisensteinist esimest korda 2020. aasta 11. aprillil, kui meediaplatvormi Rebel Wisdom eestvedaja David Fuller avaldas video „Kontrolli epideemia“, kus tuli jutuks...

Tänases saates räägime Peeter Espaki ja Siiri Sisaskiga sumeritest ja nende saladustest.

Tähenduse teejuhtide juubelisaate liikumalükkav teema oli paus muusikas, filmis ja elus üldse. Pealkirjas osundatud aineseni jõudsime jutuajamise lõpupoole. "Vaikus on mitmete religioonide lähtekoht," arutles filmikriitik Karlo Funk (99. minut), "et jõuda sügavama kogemuseni – ükskõik, kuidas me seda siis ka ei nimetaks. See on koht, kuhu loomingulised inimesed tahavad kasvõi korrak...

“Ameerika Ühendriikide teadlased tegid kindlaks, et kui panna inimene tuukriülikonnas õunapuu alla istuma, hakkab tal poole tunni pärast igav," nii kõlas paar aastakümmet tagasi kuuldud Rohke Debelaki libauudis. See vahepealsete aastatega järjest kõnekamaks muutunud nali meenus mulle vestluses Jonas Nahkori ja Martin Pendiga. Põhjuse kokkutulekuks andis Martini poolteist aastat tagasi Postime...

"Kaasaegne eksperimentaalteadus on tuvastanud inimese tajuorganite võime hämmastavalt tundlike aistingute saamiseks. Näiteks ettevalmistatud tähelepanu ja pimeda ruumiga kohanenud inimsilm võib märgata lausa üksikut footonit (kvantmehaanilist valgusosakest). Ent väited joogide ülitajust lähevad sellistest täppisaistingutest kaugemale ning tõstatavad rea tunnetusteoreetilisi küsimusi, mille va...

"Kõigi Bachi teoste lõpus seisab üks lahend: SDG, Soli Deo Gloria" ütles Tähenduse teejuhtide 247. vestlusringis muusik ja luuletaja Heili Meibaum, "see häälestus määrab tegelikult kõik muu." Kuivõrd Heili oli stuudios oma abikaasa Maiduga, kes on elukutselt klaverihäälestaja, olid jutuajamise lähtepunktiks häälestusprobleemid nii selle sõna kitsamas kui ka avaramas tähenduses....

"Šamaani tee" on raamat, mille on kirjutanud Ameerika antropoloog Michael Harner. "Ma arvasin, et Harner saab ehk aru sellest, millega ma olin Küprosel kokku puutunud. Trepil kohtasin ma üht oma vana sõpra, kes töötas Uue Sotsiaaluurigute Kooli politoloogia õppejõuna. Ta uuris, mis mina seal teen. Vastasin, et tulin kohtuma Michael Harneriga. Ta uuris edasi, et miks ma Harnerit näha...

"Eriti tennisemängus, aga samamoodi ka korvpallis käib mäng lainetena. Initsiatiiv, momentum, või kuidas me seda ka ei kutsuks, liigub lainetena. Ühel hetkel on momentum sinu poolel, kõik näib töötavat sinu kasuks ja vastase vastu," ütles Rauno Pehka Tähenduse teejuhtide 19. numbrile antud intervjuus "Mäng ja momentum". Samanimelise saatesarja 245. vestlusringis rääkisime selle...

"Alateadvuse invasioon" oli EBS-i kursustesarja "Olulised raamatud" 2023. aasta kevadhooaja nimi. Sealt alates võttis ettevõtmine oluliselt rakenduslikuma suuna. 2018. aasta sügisel asutatud sari oli eelneval kümnel hooajal keskendunud peaasjalikult lääne mõtteloole. Seda eriti kolmandal ja neljandal kursusel, kui me tegelesime Henri Bergsoni "Loova evolutsiooni" ja J...

Sotsioloogiadoktor Kyriacos Markides kavatses 1970. aastate lõpus kirjutada raamatu rahvusvahelisest terrorismist. Materjali otsingul läks ta oma kodusaarele Küprosele, kus ta tee ristus muljetavaldava kristliku müstiku ja tervendaja Daskalosega. "Ma nägin oma silmaga pealt asju, mida ma ei suuda siiani ratsionaalselt selgitada," ütles Markides Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud int...

Magnet (kr Magnetis lithos 'Magnesia kivi') ehk püsimagnet on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja ei ole. Magnetid on ferromagnetilised kehad ja mõningad taevakehad (näiteks Maa ja Päike), mikromagnetid on elementaarosakesed ja nende süsteemid (aatomid, molekulid), millel on magnetmoment – võib lugeda Eesti Entsüklopeediast. Franz Mesmer (1734–1815) oli saks...

"Kõik otsused teen kolme-nelja meetri pealt, siis vaade peeglisse, siis käin palett käes maali juures ära, ootan sisehääle korraldusi, käsu mitmekordset kinnitust vaimses hierarhias. Olen suurte ülemuste tööriist. Eemaldun veelkord ja siis haarab mind tõeline ja õige, kustutamatu ja vältimatu voog, mis laseb mul südamerahuga uue pintslitõmbe teha. Järgmiseks pintslilöögiks valmistun samamoodi...

Tänases saates räägime Piret Bristoli ja (:)kivisildnikuga transpersonaalsest psühholoogiast ja teistest "tõenduspõhisesse" maailmapilti mittesobivatest nähtustest, sest – nagu ütleb Richard Tarnas oma külalisloengus kursusel "Kosmos ja psüühe" –, peituvad kõige sügavamad saladused sageli just kõige igapäevasemate nähtuste taga. Tänane saade on tihedas suguluses möödunud aasta...

Toronto Ülikooli professori Edward Shorteri sõnul lükkas Thorazine’i turuletulek 1950. aastatel psühhiaatrias käima revolutsiooni, mille mõju võib võrrelda penitsilliini kasutuselevõtuga üldmeditsiinis. Kui see on nii, siis miks on depressioon aina kasvavaks terviseprobleemiks? „Võiks ju arvata, et kui Prozac ja muud teise põlvkonna psühhiaatrilised ravimid on niivõrd tõhusad, peaks abivajajate hu...