Stuudios on peaminister

Teisipäeval on Vikerraadio eetris peaminister Kaja Kallas.

Peaminister Kaja Kallas vastab ajakirjanike Arp Mülleri ja Mirko Ojakivi küsimustele. Saade on salvestatud 21. veebruari õhtul.

Räägime peaminister Kaja Kallasega õpetajate streigiga seonduvast ja sellest, millised on valitsuse võimalused streik ära hoida.

Räägime valitsuse sammudest Eesti-Soome gaasitrassi ning merealuste sidekaablite lõhkumise järel.

Miks koostas valitsus eelarve, mis Eesti inimesi üldiselt ei rõõmusta? Miks lõdvendas valitsus eelarvereegleid ning kirjutas eelarvestrateegiasse sisustamata kärped ja maksutõusud?

Saates räägime peaministri abikaasa Venemaa autovedude skandaalist ning selle mõjudest Eesti sisepoliitikale ja välissuhtlusele.

Peaminister Kaja Kallas on Vikerraadio otse-eetris 27. juunil kell 14.05. Peaministrit küsitlevad Mirko Ojakivi ja Arp Müller.

Mida on valitsus seni õppinud Riigikogu punnseisust? Kas koalitsioon teeb muutuseid peretoetuste- ja maksueelnõudes? Milline on valitsuse plaan, et peatada tööstustoodangu langus ja suunata Eesti majandus taas kasvule?

Riigikogu valimistel on hääled selleks korraks antud. Valimised võitis suurelt Reformierakond ja peaministriks saab suure tõenäosusega taas Kaja Kallas.

Küsivad Arp Müller ja Mirko Ojakivi

Vabariigi President kuulutas välja Riigikogu valimised. Kas Reformierakonna vastasseis EKRE-ga tüürib Eestit kaheparteisüsteemi suunas?

Talvele läheme vastu napi elektritootmise võimsusvaruga kogu regioonis. Valitsuskoalitsioonis tekitab pingeid nii ametikohtade täitmine kui ka küsimus raiemahtudest.

27. septembril kell 14.05 on Vikerraadio otsestuudios peaminister Kaja Kallas. Räägime julgeolekuolukorrast Venemaa mobilisatsiooni väljakuulutamise järel. Käsitleme ka kodutarbijate ja ettevõtete toimetulekut energia- ja inflatsioonikriisis.

Räägime vähemusvalitsust juhtiva Kaja Kallase võimalustest jätkata peaministrina: kas sünnib Reformierakonna, Isamaa ja Eesti Sotsiaaldemokraatide koalitsioon või püüab Reformierakond riiki valimisteni juhtida vähemusvalitsusega?

Teisipäeval on stuudios peaminister Kaja Kallas.

Putini algatatud sõda Ukrainas sunnib Eesti valitsust koostama lisaeelarvet. Kuidas tõstab eelarve riigikaitsevõimekust, võimaldab tulla toime Ukrainast saabunud sõjapõgenikega ning leevendab elukalliduse tõusu mõjusid?

Kuidas aidata Ukrainat? Kuidas peatada Putini Venemaa? Mil moel tulla toime Putini vallandatud sõja majandusmõjudega Eestis? Kas vajame lisaeelarvet, et tugevdada Eesti kaitsevõimet, tulla toime Ukrainast saabunud sõjapõgenikega ning toetada inimesi kõrgete energiahindade ja tõusva elukalliduse tingimustes?

Millistest sõnumitest ja soovitustest peaks Venemaa tekitatud julgeolekriisis lähtuma üks tavaline Eesti pere? Kuidas tulla toime jätkuva hinnatõusuga ja millal koostab valitsus inflatsiooni ohjeldamiseks plaani?

Millega päädib valitsuspartnerite tüli kõrgete energiahindade hüvitamise mahu ja viisi üle? Mida teeb valitsus uute energiatootmise võimsuste loomiseks? Kuidas mõjutavad Venemaa tegevus Ukrainas ja ultimaatum NATOle Eesti julgeolekut?

Ka sel korral ei saa mööda aktuaalsetest probleemidest: koroonaviiruse omikrontüve levikust ning ülikõrgete energiahindade mõjust ühiskonnale. Samas vaatame ka lõppevale aastale tagasi ning küsime, mis muutus Eesti elus valitsusevahetusega? Mis on teisiti peale Kaja Kallase asumist peaministri kohale ning varasema valitsusjuhi Jüri Ratase edasiliikumist Riigikogu esimehe ametisse.

Miks ei arvesta järgmise aasta riigieelarve eelnõu mitmekordistunud energiahindade ja inflatsiooniga? Mida õppis valitsus 3. koroonalainest, mida teeb 4. laineks valmistudes teisiti? Mis põhjusel on Eesti vastu mitmetele Euroopa Komisjoni kliimapaketi ettepanekutele? Kas valitsuse tervis on ministrivahetuste järel paranenud?

Haiglad ägavad ülekoormuse all. Millised on valitsuse järgmised sammud koroonakriisis? Miks väitlevad koalitsioonipartnerid teineteisega sotsiaalmeedia vahendusel ehk kas see valitsus on enam töövõimeline?

Koroonapatsientide kasvav hulk sunnib taas peatama plaanilist ravi, prognoosivad haiglajuhid. Inimesed on hädas mitmekordistunud elektri- ja gaasiarvete pärast. Õpetajate palgatõus ei käi sammu elukalliduse kasvuga. Toetus peaministriparteile Reformierakonnale on jäänud alla EKREle.