Siseturvalisuse taskuhääling

Meie julgeolek ja suveräänsed valikud, ei tohi sattuda ohtu ühegi välise teguri mõjul. Räägime sel korral, milliseid mittesõjalisi vahendeid kasutatakse iseseisvate riikide mõjutamiseks ja ülemaailmse mõjuvõimu saavutamiseks Hiina näitel. Hiina ei ole neutraalne turuosaline, mistõttu tuleb rääkida ka nende varjatud kavatsustest. Siseturvalisuse taskuhäälingu seekordses saates avame esimese kihi Hi...

Miks on vaja kiiret ohuteavitust? Juba tsivilisatsiooni algusest alates on olnud oluline edastada läheneva või juba tekkinud ohu kohta teavet teistele inimestele. Tehnoloogia ja teaduse arenedes on mitmekesistunud ohud meie ümber, võimalused ohte ennustada, aga ka teavitamise võimalused. Just üldsuse teavitamise süsteemidest ja võimalustest tänases Siseturvalisuse taskuhäälingu episoodis räägimegi...

Välisinvesteeringud on vajalikud meie ettevõtete ja majanduse arenguks. Eesti riik ja ettevõtjad näevad palju vaeva, et neid kaasata. Teisalt on riike, kelle huvi Eestisse investeerimisel ei pruugi olla vaid majanduse elavdamine või meie riigiga hea koostöö hoidmine. Mis juhtuks, kui Hiina või Venemaa omaks arvestatavat osa meie lennujaamades, sadamates ja raudtees? Selliste olukordade vältimiseks...

Siseturvalisuse taskuhäälingu värske episood räägib sellest, et meie ümber on suur hulk inimesi, kes ei saa hädas olles oma murest 112-telefonil ise rääkida. Nimetatud sihtrühm ei ole ainult sündinud kurdid. Ei, ka Sinu vaegkuuljast vanem võib vajada ühel hetkel abi, mida ta ise küsida ei suuda. Igaüks meist võib tegelikult sattuda olukorda, kus häält teha ei ole võimalik. Seetõttu pühendame seeko...

Siseturvalisuse taskuhäälingu erisaade vastuoluliste sümbolite kasutamisest ja 9. mai tähistamisest.  Georgi lindi ja Z-märgi tähendust on kaaperdatud ja rakendatud Kremli režiimi poolt sõjas Ukraina vastu. Seetõttu on neist saanud rahu- ja inimsusevastaseid kuritegusid õigustavad sümbolid, mis ei ole Eesti avalikus ruumis kohased. Et mitte saada sõjaõhutajaks, tuleb nende kasutamisest loobud...

Viimase kuu aja jooksul on iga kolmas inimene Eestis teinud annetuse heategevuseks. Eesti Punasel Ristil üle 50 tuhande eraannetaja ning Eesti Pagulasabi on kogunud heade inimeste abiga üle kolme miljoni euro. 2020. aastal koguti Eestis terve aasta peale annetusi 49 miljonit eurot, kuid viimase kahe nädalaga on see summa juba umbes 10 miljonit eurot. Vabaühendused on end tõestanud ja saanud pakkud...

Mis toimub hetkel Eesti riigipiiril? Mida teeb Poola piiril PPA sideohvitser ning millised on Siseministeeriumi tegevused tulevatel päevadel? Kuidas saab igaüks meist anda oma panuse olukorra leevenduseks? Selgitasime seekordses taskuhäälingu erisaates siseministeeriumi kantsleri Tarmo Miilitsaga hetkeolukorda Ukrainast. **** Ülevaate korduma kippuvatest küsimustest leiad veebilehelt kriis.ee . Ku...

#9 Seekordses saates räägivad Henry Timberg, Sirle Loigo ja Elari Kasemets sellest, et valesti valitud kiirus on päriselt see, mis liikluses sageli saatuslikuks saab. Aruteleme selle üle, millise kursi Eesti liiklusturvalisusega võtma peaks ning kas senised meetmed annavad meile soovitud tulemused. Seda, mida riik kiirustajatega peale plaanib hakata, kas rahunemispeatused on varsti igapäevased ja...

Siseturvalisuse taskuhäälingu kaheksandas saates arutati äärmiselt põneval teemal, nimelt riigi suurima IT-maja, siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse SMIT, võimekuse ning siseturvalisuse valdkonna infotehnoloogiliste toodete ja teenuste erisuste üle. Stuudios olid külas siseministeeriumi varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler Piret Lilleväli , SMIT-i äriteenuste valdkonna j...

Täna on kõigil Eesti inimestel isiklik kogemus seoses kriisiga ning pole vaja enam tõestada, et kriisid tõesti juhtuvad ja nendeks on mõistlik valmistuda. Alates selle aasta 1. juulist koordineerib Eestis nii tsiviil- kui ka riigikaitselisteks kriisideks valmistumist Riigikantselei. Varasemalt tegeles tsiviilkriisideks valmistumise koordineerimisega Siseministeerium, kes nüüd keskendub eelkõige si...

Siseturvalisuse Taskuhäälingu uues saates rääkisid siseministeeriumi nõunik Sven Põierpaas  ja sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar relvaseaduse planeeritavatest muudatustest ja nende tagamaadest. Vestlust juhtis kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets . 7. juunil 2020 avas 32-aastane mees Lihula tankla lähistel inimeste suunas tule. Küsimused, mis...

Siseturvalisuse Taskuhäälingu järjekordses saates rääkisid Siseministeeriumi nõunik Laura Aaben ja varade, planeerimise ja tehnoloogia asekanstler Piret Lilleväli innovatsioonist ja teenuste disainis Siseministeeriumis ja selle haldusalas. Muuhulgas otsitakse vastuseid küsimustele: Miks on innovatsiooni riigisektoris vaja? Milliseid innovatsiooniprojekte on siseturvalisuse valdkonnas ellu viidud j...

24.-25.08.2021 toimub konverents „Lähisuhtevägivallast lähedalt ja kaugelt“. Sellest tulenevalt kutsusime Siseturvalisuse taskuhäälingu saatesse külla lähisuhtevägivalla eksperdid Kadri-Ann Lee siseministeeriumist, kes annab selle teemalisi loenguid ka Sisekaitseakadeemias, ja justiitsministeeriumi analüütiku Kaire Tamm e, kes tegeleb igapäevaselt perevägivalla statistika ja analüüsidega. Saates o...

Juunis hakkas Valgevenest Leetu saabuvate ebaseaduslike sisserändajate number järjest kasvama ja Leedu seisab tänaseni silmitsi rändekriisiga. 26. juulil kohtus siseminister Kristian Jaani Vilniuses Leedu siseministri ja Leedu-Valgevene piiril missioonil viibiva ESTPOL5 üksusega. Päev hiljem, 27. juulil rääkisime Siseturvalisuse taskuhäälingus temaga olukorrast Leedus, Eesti rollist ja valmisoleku...

Suve esimesel päeval kinnitas valitsuse uimastiennetuse komisjon narkopoliitika valge raamatu. Siseturvalisuse Taskuhäälingus rääkisid Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova ning siseministeeriumi narkopoliitika nõunik Ain Peil, mida teha, et aastal 2030 ei sureks ükski inimene Eestis uimastite üledoosi tõttu. Saates otsiti vastuseid järgmi...

Uuringute järgi tunneb rohkem kui 90 protsenti inimestest end Eestis turvaliselt. Lugna tõi välja, et turvatunde säilitamiseks tuleb järgnevatel aastatel ellu viia muutused sellistes valdkondades nagu kogukonnad ja vabatahtlikud, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, andmepõhine ennetus ning kriisideks valmisolek. Samuti tuleb mõelda sellele, millises keskkonnas me tulevikus tegutseme. Lisaks peat...