Reedene intervjuu

Räägime Eesti valikutest ja maailma käekäigust kirjaniku, diplomaadi ning poliitiku Jaak Jõerüüdiga. Saade algab reedel 14.05, küsijaks on Astrid Kannel.

Riik valmistab ette kliimaseadust ja omavalitsused kontrollivad elanike prügikastisisaldust, eesmärgiks kitsamalt parem sorteerimine ja laias laastus keskkonnateadlikumad otsused.

Selle nädala "Reedese intrervjuu" külaline on Marju Lauristin, kellega saatejuht Anvar Samost räägib Eesti ühiskonnas viimaste kriiside mõjul toimuvatest muutustest.

Selle nädala "Reedese intervjuu" külaline on Eesti suurima investeerimisfirma Infortar, millele kuulub Eesti Gaas, suurosalus laevafirmas Tallink ja ulatuslik kinnisvaraportfell, juht ja suurosanik Ain Hanschmidt.

Ajal, kui toidukaupade hinnad ja kodulaenu intressid vallutavad rekordeid ning ettevõtted sulgevad teineteise järel uksi, näevad pangad üle aegade suurimaid kasuminumbreid.

Energeetikas on investeeringud suured, valikud kallid ning nende valikute mõju ilmneb tavaliselt kümnete aastate pärast.

Maia-Liisa Anton on üks riigi loodud kliimanõukogu liikmetest, igapäevaselt töötab ta Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika eksperdina. Avalikkuses on ehk tuntumgi tema tütar Kertu Birgit Anton, kes on korraldanud reedeseid kliimastreike ning vaidlustanud riigikohtuni välja uue põlevkiviõlitehase rajamise loa.

Selle nädala "Reedeses intervjuus" on külas kliimaminister Kristen Michal.

Sel korral on "Reedeses intervjuus" külas ekspeaminister ja endine Keskerakonna juht Jüri Ratas. Astrid Kannel küsib, mis saab Keskerakonnast.

Ajal, kui Ukrainas käib sõda ja Eesti kehtestab üha uusi piiranguid Vene kodanikele ja kaupadele, kerkis Keskerakonna etteotsa vene valijaid ligi tõmbav Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Narva linnavolikogu võttis maha eestimeelse linnapea Katri Raiki, terve elu Eestis elanud umbkeelsed venelased nõuavad arstile minnes venekeelset teenindust ja eestikeelsele haridusele üleminek ähvardab taas topa...

Selle nädala "Reedese intervjuu" külaline on ettevõtja ja kinnisvaraärimees Jaanus Otsa.

Vikerraadio "Reedeses intervjuus" vestleb saatejuht Anvar Samost keele- ja kirjandusteadlase, Eesti ajakirjanduse kujunemisele suurt mõju avaldanud õppejõu Tiit Hennostega.

Seekordses "Reedeses intervjuus" arutleme poliitiku ja kirjandusteadlase Mihhail Lotmaniga, milline on poliitiline kultuur aastal 2023 ja milline (omakorda) kultuuri roll poliitikas.

Raadiotoimetaja Arp Müller kutsub kuulama usutlust rahandusminister Mart Võrklaevaga.

Erameditsiin võtab Eesti arstiabist üha suuremaid suutäisi, nii et kiiret ja tõhusat arstiabi saavad järjest enam paksu rahakotiga ja suuremates linnades elavad inimesed. Maapiirkondades pole järjest sagedamini aga enam perearstegi.

Täna on Huko Aaspõllu külaline majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Ajakirjanik Anvar Samost vestleb viroloogi ja riigikogu liikme Irja Lutsariga.

Huko Aaspõllu vestluskaaslane on Eesti suurima panga, Swedbank Eesti haru juht Olavi Lepp. Räägime pangandusest, samuti olukorrast majanduses nii Eestis kui ka laiemalt.

Kas kaamera taga olev süsteem tohiks häiret anda, kui tagaotsitav kurjategija üle linnaväljaku kõnnib? Kas anonüümsust võimaldavad SIM-kaardid kaovad peagi turul?

Seekord räägime helilooja Pärt Uusbergiga laulupidudest, vihmast, äikesest ja muusika sünnist. Küsib Astrid Kannel. Intervjuu on eetris reedel algusega 14.05

Tehisintellektist on saanud sõnakõlks, mida kohtab juba kõikjal. Mis ikkagi on tehisintellekt ja mis seda pole?

"Reedese intervjuu" külaline on Eesti üks staažikamaid peatoimetajaid Priit Hõbemägi, kellega saatejuht Anvar Samost räägib Eesti ja maailma ajakirjanduse tugevustest, nõrkustest ja võimalustest.

Ühiskond on üha enam polariseerunud konservatiivsuse ja liberaalsuse teljel ning rahulik ja kaasav arutelu tundub ülesköetud emotsioonide tõttu võimatu.

Sel korral on "Reedese intervjuu" külaline Eesti Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. Räägime Ukraina sõjast ja Eesti kaitseväe arengust sõja ajal. Saatejuht on Astrid Kannel.

Elu muutub järjest kallimaks, keskmine eestlane üha vaesemaks ja majandusprognoosid ei tõota head ka tulevikuks.