Põllupäevik

Tänases podcastis anname ülevaate teravilja ja rapsi saagikusest ja kvaliteedist, mis Eesti põldudelt tänaseks on koristatud. Arutleme, kui suureks võib kujuneda käimasoleva viljahooaja kogusaak ning milline on olukord eksporditurgudel. Balti riigid tervikuna on muutunud oluliseks viljatootjaks – vaatame, kui suure saagi meie lõunanaabrid on koristanud ning kas Lätis sadanud hiidrahe tegi olulist...

Herbitsiidi paagisegusse on soovitatav lisada tooteid, mis parandavad mulla omadusi ning soodustavad taimede kasvu ja arengut. Kui taimed tärkavad sügisel ühtlaselt ja kasvatavad sügavale ulatuva juurekava, siis on talvitumine edukam ning kevad-suviste heitlike ilmastikuoludega toimetulek parem. Juba tärganud ja veidi lehemassi kasvatanud taliteravilja taimed vajavad sügisel fosforit, kaaliumit, v...

Sügisel tehtud umbrohutõrje aitab kevadel palju lisaaega võita, kaob varakevadine vajadus talvitunud umbrohtude tõrjumiseks. Sellelgi aastal olid taaskord kevadised öökülmad umbrohutõrjel suureks probleemiks. Tärkamiseelsed pritsimised tuleks teha kohe pärast külvi mustale mullale. Tärkamisjärgsed pritsimised on soovitatav teha siis, kui teraviljal on moodustunud vähemalt kaks lehte. Varasema prit...

Sügisel peaks rapsi puhul olema tagatud mitmete võtmeelementide – P, K, B, Mo, Mn – kättesaadavus. Seetõttu soovitame koos kasvuregulaatoritega paagisegusse lisada juurestiku ning taimede arengut soodustavaid täiendväetiseid. Talirapsi sügisese täiendväetamise teemalise Põlluteate luges sisse eriväetiste tootejuht Ene Kiudsoo.

Kasvu reguleerimise eesmärgiks on hoida taimede kasvukuhik mullapinna lähedal ning sundida taime rohkem panustama juurestiku ja kasvukuhiku arengusse, mitte niivõrd lehemassi ning varre pikkuse kasvatamisse. Kasvuregulaatorite kasutamisel on ka taimiku kevadine taastumine kiirem. Soovitusi talirapsi sügiseseks kasvureguleerimiseks jagab agronoom-nõustaja Annika Täkker.

Varasemate aastate vaatlustulemustele tuginedes tuleks ka sellel aastal sügiskülve hoolega seirata. Põlluteates teeme ülevaate kahjuritest, kes põldudel sügiseti ringi toimetavad ja oma tegevusega ulatusliku kahju kaasa võivad tuua. Need on: maakirp, naeri-lehevaablase ebaröövik, suur-kapsaliblika röövik, rootsi kärbse vastne ja naksurlase vastne ehk traatuss. Kahjureid tutvustab taimekaitse toote...

Põllupäevikus arutame, kuidas vilja koristushooaeg on alanud ning anname nõuandeid, kuidas selle aasta kuivades kasvutingimustes saadud teadmisi rakendada järgmistel aastatel. Kogu põllule antud väetist ei ole taimed suutnud kasvuhooaja jooksul ära kasutada – anname nõu, kuidas on võimalik need toitained kinni püüda ning muuta järgnevatele kultuuridele kättesaadavaks. Vestlusringis on müügidirekto...

Viljakoristus on mitmes paigas Eestis tuure kogumas ning esimesed viljakoormad on jõudmas vastuvõtukohtadesse. Oluliseks muutub, kuidas koristatud vili võimalikult hea hinnaga maha müüa, et põllule tehtud kulutused saaksid kaetud. Põllupäevikus jagavad viljaäri tootejuht Timo Sildvee ja müügidirektor Martin Maante viimaseid uudiseid globaalselt viljaturult – mis on peamised mõjurid ning miks on hi...

Kevad oli sellel aastal heitlik, öökülmad vaheldusid kõrgete päevaste temperatuuridega. Lisaks jäid tulemata külvide jaoks olulised sademed, mistõttu paljud kevadel rajatud rohumaad hukkusid. Eelmisel suvel rajatud rohumaad seevastu olid muutlikele ilmastikuoludele märgatavalt vastupidavamad. Selleks, et ei korduks sellekevadine vaatepilt, soovitame täna mõelda rohumaade suvisele rajamisele. Rohum...

Vahekultuure kasvatatakse põhikultuuride kasvatamise vahel eesmärgiga parandada mullaviljakust, suruda alla umbrohtumust ning vähendada toitainete liikumist sügavamatesse mullakihtidesse, kus taim neid kätte ei saa. Vahekultuuride kasvatamine aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri ning -viljakust, parandada mulla niiskusrežiimi ning samuti soodustada kasulike mullaorganismide elutegevust. Põ...

Kaaliumil on taime elutegevuses tähtis roll täita. Kaalium tagab näiteks taimede parema vastupidavuse temperatuuride kõikumisele. Sügisel, nii külvieelselt kui ka järgselt, on ilmastik aastati olnud väga ettearvamatu: soojad ja kuivad tingimused vahelduvad liigniiskuse ja jahedate temperatuuridega. Lisaks on raske ennustada, millal esimesed öökülmad kimbutama hakkavad. Selleks, et põllukultuurid e...

Puhtimisvahendite kasutamine on soodsaim, tõhusaim ning teatud haigustekitajate puhul ka ainus võimalus patogeenide leviku tõkestamiseks. Puhtimine aitab kaitsta taimi nii mullas esinevate kui ka seemne pinnal ja sees asetsevate haigustekitajate eest. Lisaks soodustavad paljud uuema põlvkonna puhtimisvahendid juurestiku arengut. Põlluteate loeb ette agronoom-nõustaja Annika Täkker.

Kõrge saagi saamine sõltub esimese tegurina tervest ja elujõulisest seemnest. Kvaliteetse seemne puhul on üheks oluliseks näitajaks idanemisvõime. Halva idanevusega seemned annavad ka suurendatud külvisenormi korral ebaühtlase orase ning madala saagi. Madalast idanevusest tingitud suurem külvisenorm tõstab ka seemne transpordile ja puhtimisele tehtavaid kulutusi. Teine oluline näitaja on seemnete...

Muld on põllumajandustootja peamine töövahend, mistõttu on oluline hoida see terve ning produktiivsena. Toetades mulla mikrofloorat, loome mulla omaduste paranemisega taimedele soodsama kasvukeskkonna. Mullaherbitsiidi paagisegusse sobivad ideaalselt mitmed mulla omadusi parandavad ning taimede kasvu ja arengut soodustavad tooted. Need tagavad taimestiku ühtlasema tärkamise, hästi arenenud juurest...

Sügisesed pritsimistööd tuleb hoolikalt läbi mõelda. Talirapsi umbrohutõrje lahenduste planeerimisel tasub mõelda, millised on probleemsed umbrohud konkreetsel põllul ning kindlasti arvestada põllu harimise võtetega ja ka mullaniiskusega. Viimased puudutavad eelkõige mullaherbitsiidide kasutamist. Jututeemaks on ka sügiseti põlde kimbutavate nälkjate ja tigude tõrje. Põlluteate loeb ette taimekait...

Baltic Agro talirapsi sordivalik hõlmab täna väga laia külviakent ning külvi planeerimisel tuleks arvestada sortide sügisese arengu ja kasvu kiirusega. Samuti võiks arvestada sortide valmimisajaga, kuna see aitab planeerida järgmise aasta koristuskonveierit. Igal juhul tuleks külvata hiljemalt 25. augustil. Soovitatav on valida sort, mis on meie klimaatilistes tingimustes tootmiskatsetes kontrolli...

Lagunemata põhumass pärsib põllukultuuride arengut Lagunemata orgaaniline mass takistab järelkultuuril idanemist ja tärkamist. Põhku lagundavad mikroorganismid võtavad põhu suure C : N suhte tõttu puuduoleva lämmastiku mullast, olles konkurendiks kultuurtaimedele. Põhu tagastamine mulda parandab huumusbilanssi ja mullaviljakust ning suurendab mulla süsinikuvaru. Põhk sisaldab ka olulisel määral to...

Glüfosaate on võimalik kasutada teravilja-, rapsi ning herne põldudel koristuseelselt kui ka koristusjärgselt. Kuidas täpsemalt? Koristuseelne kasutamine on lubatud ainult umbrohutõrje eesmärgil. Taimede koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks on glüfosaadi kasutamine keelatud. Baltic Agro tootevalikust soovitame nii koristuseelseks- kui ka koristusjärgseks umbrohutõrjeks kasutada: Roundup...

Seekordses osas räägime taliviljade külviks ettevalmistamisest, eelkõige seemnetest ja väetistest sügiskülvideks, mis on talirapsi puhul vaid pooleteise kuu kaugusel. Teemaks on ka viimaste aastate muudatused kultuuride struktuuris - taliviljade osatähtsuse kasv ning hübriidsete sortide areng. Täpsem ja targem taimede toitumine on võimalus muutuvate ilmastikuoludega kohaneda ja hakkama saada. Kuul...

Seekordses podcastis rääkisid Martin Maante, Margus Ameerikas ja Kevin Laande olukorrast põllul. Millised on niiskusolud ning kas me oleme taimede kasvutempos ees võrreldes eelmise aastaga? Mida panna tähele edasistes taimekaitsetöödes ning mida kindlasti paagisegudesse juurde lisada? Süsiniku sidumine ja sellest teenimine on muutunud väga oluliseks teemaks. Baltic Agro koostöös Agreenaga pakub võ...

Tänases saates räägime viljakaubandusest. Arutame lähemalt, mis on täna kõige suuremad hinnamõjurid, millele tähelepanu pöörata. Anname ülevaate, millised on saagikuse väljavaated erinevates maailma piirkondades suurimate kultuuride lõikes. Kui suurt saaki oodatakse Ukrainas ning kuidas toimub nisu eksport Venemaal? Mida Eesti põllumees nendes segastes turuoludes tegema peaks? Kuula värskest podca...

Seekordses Põllupäevikus jagavad oma mõtteid ja kogemusi Margus Ameerikas, Kervin Adamson, Ene Kiudsoo ja Urmas Uustalu. Milline on olnud külmade ilmade mõju kevadistele töödele, taimede toitumisele ning haiguste ja kahjurite levikule põllul? Mida silmas pidada suviviljade taimekaitse ja väetamise töödel ning kuidas toetada taimede kasvu ebasoodsates tingimustes? Juttu tuli ka olulistest tähelepan...

Kuidas talvitusid taliviljad Harjumaal Koplimäe Agros ning milliseid praktikaid seal talvitumise kindlustamiseks rakendatakse? Millised on olulisemad esimesed taimekaitsetööd ning täiendväetamised taliviljadel ning kuidas neid töid tänasestes keerulistes ilmastikuoludes planeerida? Neil ning ka muudel olulistel teemadel vestlesid Silver Haugas, Margus Ameerikas ja Kiti Krebes.

Külas on põllumehed Margus Klais (Rämsi Agro OÜ) ja Aivar Treiberg (Naeris OÜ). Saates kuuleme tootjatelt endilt, kuidas on nende hinnangul kevad alanud Põhja- ja Lõuna-Eestis – kuidas on talvitumine võrreldes eelmise aastaga, mis tööd on hetkel käsil ja mis kohe-kohe algamas. Turud on jätkuvalt nii sisendite kui viljahinna osas väga volatiilsed. Kuidas on meie saatekülalised otsuseid langetanud o...

Saates anname ülevaate talvitumisest erinevates Eesti piirkondades, kas on erinevusi kultuuriti või sorditi. Esimesed taimekaitsetööd ei ole enam kaugel ning käime läbi esimeses järjekorras vajalikud tööd. Samuti anname hinnangu, kas sellel aastal äestamine on mõistlik või mitte. Paljudel põllumajandustootjatel on veel lahtine, kui palju väetist sellel hooajal põldudele anda. Vaatame, milline on o...