Ööülikool

Eetris on semiootiku ja kirjandusteadlase Mihhail Lotmani loeng "Fjodor Dostojevski elu ja looming".Kuidas ja millist mõju avaldas Dostojevski elukäik tema loomingule? Kes on inimene, mis elu ta siin ilmas elab? See on põnev ja pöörane. Kus on rahu kodukoht? Toimetaja Tõnis Tootsen. Kuulake 29. aprillil kell 22.10.

Jaak Jõerüüt: "Riikidest rääkides on eesti keeles ka sellised kujundlikud sõnad nagu loomariik, linnuriik, eluloo vabariik ja taevariik. Ei ole võimalik unustada sedagi, et Jeruusalemmas on nähtud ka riigitegelast taevariigist, kes sai inimeseks. Ning nende sõnade saatel tsitaat Jeruusalemma monograafia autorilt S.S. Montefiorelt: "Religiooni ülesanne on seletada hapraid rõõme ja alalisi muresid,...

Õnnetu saatusega luuletaja Marie Heiberg karjatas kord: "Minge ära, kuradid! Ma tahan üksinda olla, et tühjendada musta, kibedat elukarikat toredalt ja põhjani…" Tunne, et oleme langenud vaimsesse auku ega suuda end seinu mööda päevavalgusesse vedada, võib olla tuttav ühel või teisel eluetapil paljudele. Võime kutsuda seda Risti Johannese sõnadega "hinge pimedaks ööks" või Carl Gustav Jungi kujund...

Kolm olulist eesti mõtlejat arutlevad selle üle, kuidas on raamatulugemine mõjutanud nende elu ja mõtlemist. Lavastaja ja näitleja Lembit Peterson, ajaloolane David Vseviov, teoloog Toomas Paul teemal "Ajatus luubis". Vestlust juhib näitleja ja tõlkija Anu Lamp, toimetaja Jaan Tootsen. Osaleb ka 4-aastane Sonja Nüganen. Ööülikool 2008

Tõnu Lehtsaar: "Seda, millel pole mõtet, on raske teha ja selle poole on pea võimatu püüelda. Arvan, et oma tegemiste, suhete ja kogu elu mõtestamine on inimese üks kesksemaid vajadusi. Me ei taha olla mõttetud inimesed, me ei taha tühisusega tegeleda. Selgub, et mõtte leidmine väljendub nii seisukohtades, tunnetes kui ka eesmärkides. Olukorda, kus mõte kaob, võib nimetada mõttevaakumiks. Need, ke...

Millest küll sõltub see, mis paneb inimesi rõõmustama ja ka muretsema ja kurvastama? Mis meid innustab ja vaimustab, mis ülendab ja tiivustab ning mis muserdab ja köndistab, pole, kahjuks, kaugeltki teada...Inimene võib luua endale ise pealisülesande ja ka rõõmustada, kui õnnestub, raskustest hoolimata, see ülesanne täita ning aduda, et just see oligi selle eesmärgi saavutamine, mida pole veel jul...

Ööülikooli unenägu. Vesi

Jüri Kotšinev on mees, kellel elav ajalugu käib läbi geenide. Olles igapäevaelus ümbritsetud soome-ugri vaimust on ta samaaegselt oma juurtega sügaval Vene tsaaririigi militaararistokraatias. Käesoleval aastal möödub Vene revolutsiooni traagilistest sündmustest 100 aastat. Oma esinemistes tõmbab Jüri Kotšinev paralleele 1917. aasta ja praeguse aja vahel. Saate toimetaja on Jaan Tootsen. Kuula 11....

Kirjanik Tõnu Õnnepalu arutleb dekadendist kirjaniku Joris-Karl Huysmansi mõtteteral "Inimelu on pendel, mis käib valust igavusse". Loengu tagapõhjaks on Michael Hoellebecqi kuues romaan "Alistumine", mis islamiga seotud küsimuste provokatiivse käsitlemise tõttu on palju poleemikat tekitanud. "Nii kui see islamikord tuleb, siis kaovad ära miniseelikud ja meespeategelasel on kohe palju rahulikum el...

Eestlased pidavat olema üks kõige ateistlikum rahvas Euroopas. Vaid 28% eestlastest usub Jumala olemasolu. Oma 25-aastase ülikooli loodusteaduste õppejõu kogemuse põhjal julgeb Tiit Lukki väita, et selline tulemus on saadud suuresti tänu „koolitarkusele“. Kõik ei ole nii lihtne kui esmapilgul paistab: Kas on või ei ole - selles pole küsimus".Saate toimetaja on Jaan Tootsen. Kuula 18. veebruaril ke...

Sõna "mõnu" algseks tähenduseks on isejuhtumine, isetoimumine. Mida vanem on mets, seda enam on seal isetoimumist - puud, põõsad, rohttaimed, putukad, tõugud, loomad ja linnud täiendavad ja toetavad üksteist. Vana mets on täiuslik isetoimiv organism. Tänapäevased tootmispuistud on vana metsa kõrval võrreldavad lasteaia või halvemal juhul koonduslaagriga. Mida enam me suudame metsa mõista ja säästl...

Füüsik Anatol Sügis on isepäine ja eraklik tegelane, keda on nimetatud “ökopagulaseks ja gastronoomiliseks teisitimõtlejaks”. Ta on teaduste kandidaat füüsika alal, radikaalne taimetoitlane ja rohelise eluviisi propageerija. 1959. aastal valmis Heino Pedusaare ja Anatol Sügise nelja-aastase koostöö tulemusena Eesti esimene elektriorel – varioola. Oma loengus kõneleb ta terviklikust kui tervislikus...

Kirjandustedalane Maarja Vaino avab Tammsaare loomingut värskema pilguga kui seda oli võimalik teha meie kirjandusõpetajatel veel paarkümmend aastat tagasi. Tammsaare sügavast elutunnetusest, mille puhul realismi raamid jäävad väga kitsaks. Pigem siis looja, kes on tabanud inimese sügavamat olemust kogu selle irratsionaalseses. Kuula laupäeval, 28. jaanuaril kell 22.10.

Leelo Tungal ja Maarja Kangro. Metsast

Peeter Laurits. Maast ja ilmast

Ülo Vooglaid. Väikese inimese suur rõõm

Ööülikooli unenägu "Vana klaver Esna mõisas"

Luuletaja, tõlkija ja psühhoterapeut Ly Seppel-Ehin - Laps ja lill, lammas ja legonindžagod

Näitleja ja lavastaja Elmo Nüganen - Lavastades Tammsaaret

Alex Lotman. Elu patenteerimisest

Leo Võhandu "Tuleviku inimene" ja Peeter Laurits "Intuitsiooni kokpit".

Jaak Jõerüüt, kellel on pikaajaline kogemus diplomaadina mitmes välisriigis, vaatleb mil moel näiteks ka Euroopa sees riigid ja rahvused üksteises erinevad. Riik on kodanikonna omandus. Põhiseaduse järgi on ülim eesmärk Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine, kui see põhiseadusest kaotada siis ongi varsti lõpp. Kõneleja peab riigimehelikkuse juures ideaalilähedaseks kombinatsiooni, kus inimeses ühine...

Ajaloolane Linda Kaljundi ja kirjanik Andrei Hvostov "Talupojamõistusest".Moderaator: semiootik Mihkel Kunnus, toimetab Mart Zirnask. Me pole "rohkem" talu- või metsarahvas kui teised Euroopa rahvad; ajalugu kui ideoloogiliselt kallutatud "lugu" koolitunnis ja ilukirjanduses Tammsaarest, Krossist, Mikitast ka juttu. Kuula 19. november kell 22.10.