Ööülikool

Andres Maimik "Hormoonid, armastus ja moraal" RAADIO ÖÖÜLIKOOL filmimees Andres Maimik "Hormoonid, armastus ja moraal" Vikerraadios laupäeval, 28.aprill kell 22.10 Klassikaraadios pühapäeval, 29.aprill kell 22.05 pikkus: 50.16 (49.00) salvestatud Mahtra sõjaväljal 22.juuli 2017 toimetaja Lisete Velt heli Külli Tüli raadioteater 2018

Looduskaitsja Robert Oetjen räägib oma 25 Eestis elatud aasta jooksul kogenud mõtetest ja vaatest Eesti keskkonnakaitsele.

Tõnu Õnnepalu: “Ma mõtlen, et võib-olla saartele kipuvad kõigepealt need, kellel on kõige kangem valu ennast leida, kes on enda kaotanud ja tunnevad teistest teravamalt seda terviklikkuse kadu.” Toimetaja Jaan Tootsen. Kuulake 14. aprillil kell 22.10. Saade oli esmakordselt eetris aastal 2005.

Meenutame reedel meie seast lahkunud rahvaluuleteadlast ja loodusmeest Mikk Sarve. Päike idaneb idas ja vajub läänes längu. Tuulekaarte tähendusest ning sellest, kuidas õitsvate tuulte kohinas kuulda esivanemate juttu, räägib rahvaluuleteadlane Mikk Sarv. Heidame uue maailma peale väga vana pilgu. Toimetaja Tõnis Tootsen. Kuulake 7. aprillil kell 22.10.

“Elada nagu laps Jumala ees.” See mõiste on omaette vaimse ja vaimuliku elu arendamise tee. Laps olemine on selline kogemus, mis on meil kõigil. Mida tähendab olla laps? Miks on Looja teinud sedamoodi, et inimesed ei hakka eksisteerima individuaalselt, vaid tulevad teistest inimestest? Miks me ei ole inglid? Loeng on salvestatud 2004. aastal festivalil Trialogos. Toimetaja Jaan Tootsen. Kuulake 31...

Keeleteadlane Ene Vainik, kes on aastaid tegelenud eesti keele tundesõnavara uurimisega, räägib, milline on keele roll emotsioonide ja tunnetega toimetulemisel. Millised on eestlaste vanimad tunded? Mis tunne on olla eestlane? Saate toimetaja Lisete Velt. Kuulake 24. märtsil kell 22.10.

See maailma kirjeldamise viis, mis meil olemas on, see on üks suurimaid varandusi, mis meil üldse on olemas. Sellepärast, et ilma selleta ei ole mitte midagi. Mitte mingisuguseid tähenduslikke kogemusi ei eksisteeriks. Kuid see on ka üks suurimaid piiranguid, mis meil on. Maasotsioloog ja kultuuriantropoloog Argo Moor räägib narkootilistest ainetest traditsionaalkultuurides (2001). Toimetaja Jaan...

Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Andrus Laansalu kõneleb sellest, kuidas nullid ja ühed maailma sattusid. Toimetaja on Jaan Tootsen. Saade oli esmakordselt eetris 2009. aastal.

Kersti Uibo: "See on nagu klotsidega mängimine. Igaühel on üks hunnik klotse ja iga päev tuleb nendest midagi uut kokku panna. See ei pea ju maja olema... Sa võid ehitada seina! Aga õhtul pannakse klotsid jälle kokku, voodi alla." Toimetaja on Hedi Rosma. Kuulake 3. märtsil kell 22.10.

Seitsmekümne-keele-mees Evald Saag mõtiskleb elu üle. Tema mõtetega laulavad kokku Johansonid. Toimetaja Jaan Tootsen. Kuulake 24. veebruaril kell 22.05. Saade oli esmakordselt eetris aastal 2006.

Semiootik ja kultuuriloolane Mihhail Lotman: "Eesti hümn on üks täiuslikumaid hümne üldse. Siin on hästi lühidalt kõik tähtsad asjad ära öeldud." Saate toimetas Jaan Tootsen. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel kordame 2008. aastal eeris olnud saadet. Kuulake 17. veebruaril kell 22.10.

Inimestel on üha lihtsam liikuda riikide vahel ning koos sellega muutub ka palju riikide tasakaalus. Need, kes suudavad tarku töötajaid ligi meelitada, saavutavad ka olulise eelise teiste ees – maksutulud liiguvad nende juurde. Seega seisavad ees väga suured väljakutsed riikidele. Maailm on muutunud ja muutumas, kuid paljud riiklikud süsteemid vaatavad minevikku. Loeng on salvestatud 2017. aasta s...

Antropoloog Aet Annist räägib globaliseerumisprotsessidest läbi antropoloogilise pilgu kohalikele kaasustele: varasest kolonisatsioonist ja selle veidratest mõjudest, neokolonialismist ja sellega kaasnenud arenguideoloogiast ja -praktikast, kuni tänases globaliseerunud maailmas toimuvani. Toimetaja Hedi Rosma. Kuulake 20. jaanuaril kell 22.10.

Uue aasta hüppame lahti "Ööülikooli" kõige vanema ja targema professori Evald Sae mõtisklustega inimese võimalustest universumist midagi teada saada. Kas ja kui palju on võimalik lahti astuda kolmemõõtmelise maailma kammitsaist, kuidas mõtelda avaramalt, näha selgemalt. Saade on salvestatud 2004. aastal koostöös Von Krahli Akadeemiaga. Toimetaja on Jaan Tootsen.

„Eriti ilusti tuleb süüst vabastamine välja vene keeles. Vabandage mind! See tähenab mida? Vabastage mind süüst. Извините меня. Вины on süü. Tehke mind palun süüst vabaks!” Toimetaja on Jaan Tootsen. Raadioteater 2007. Kuulake 6. jaanuaril kell 22.10.

Püha Johannese kooli direktor Liivika Simmul ning näitleja ja lavastaja Lembit Peterson "Vaikus ja vaimsus".Vaikust võib ka kõige tihedamas argipäevas otsida lakkamatult, igas hetkes. Selle leidmine on siis nagu sõõm värsket õhku, milles hakkad hingama mitte kopsudega, vaid üleni. Või nagu jõudmine puhta vee kaevule, mis mitte ainult ei kustuta janu, vaid ka peseb puhtaks. Kuidas siis mitte otsida...

Kasvatusteadlane Airi Liimets kõneleb filosoofia ja muusika suhtest inimese igapäevase eluga. Alustades 20. sajandi saksa mõtleja Martin Heideggeri arendatud häälestuse ja südametunnistuse mõistetest jõuame vaikuse ja muusika tähenduseni inimese eneseloomise teekonnal. Mõtiskleme ka selle üle, kas on olemas filosoofilist muusikat ja kuidas seda ära tunda. Loeng salvestati kohtumisel Beethoveni Sõp...

„Millest ma tegelikult unistan? Ma unistan sellest, et inimkond on võimeline rohkemaks. Teine variant on öelda, et ongi kõik. Me ei suudagi enam eriti rohkemat, me olemegi oma tippu jõudnud. Siit üle jääb ainult allakäik. Ma unistan, et see nii ei ole, aga see on tõesti unistus.“ Saate toimetaja on Jaan Tootsen. Kuulake 2. detsembril kell 22.10.

Tänapäeval pole inimest, kes ei oleks moel või teisel kokku puutunud globaalsete keskkonnamuutustega, mille ilmingud ulatuvad äärmuslikest ilmastikunähtustest ja kliimamuutustest kuni rahvasterändeni. Üha tõsisemaks muutuvate keskkonnaprobleemidega tõtt vaatamine ja nende lahendamine ei ole ainult loodusteadlaste pärusmaa – teiste seas on ka humanitaaridel siin oma töö ära teha.

Maakeral polevat kultuuri, kus ei tuntaks lugusid. Oskus luua ja mõista narratiive on seega inimese aju universaalne omadus. Psühholooge ja neuroteadlasi on üha enam huvitama hakanud, kuidas aju selle ülesandega hakkama saab. Loeng annab lühikese ülevaate sellest huvist sündinud teadmistest ja teooriatest. Täpsemalt tuleb juttu, mis toimub lugude kogemisel ajus, miks me lugusid oma ellu soovime, n...

Mikk Sarv - Ristirahva tuulekaared