Nädala raamat

Andrés Reséndez "Vaikse ookeani vallutamine. Tundmatu meresõitja ja suurte avastuste ajajärgu viimane suur avastusretk" kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat viib meid ammustesse aegadesse, kui Hispaania purjelaevad püüdsid leida kindlat mereteed üle Vaikse ookeani Aasiasse. Viimase suure avastusretke põnevad seiklused toob meieni Andrés Reséndezi "Vai...

Peapiiskop Eduard Prottlich (1890–1942) oli roomakatoliku kiriku vaimulik, Eesti apostellik administraator ja peapiiskop. Ta oli paljude eestlaste hingehoidja ning saatusekaaslane. Tema lugu on heaks hingekosutuseks ja järelemõtlemiseks, kui habras on meie maine elu ja kui lihtne on vabadust kaotada.

Eestis on valitsenud lisaks vanale heale ”Rootsi ajale” ka mitte nii hea ”Poola aeg”. Kuidas kehtestus Poola võim Liivimaal ja Lõuna-Eestis? Kuidas elas maa- ja linnarahvas Poola võimu all? Milliseid sõdu me maal siis peeti? Poola ülemvõim jättis Eesti arengulukku väga sügava jälje, mille paremaks mõistmiseks on raamat suurepärane teejuht.

Jenni Haukio oli kaksteist aastat Soome esileedi, kes seisis Sauli Niinistö kõrval nii välisreisidel kui ka pidulikel üritustel. Millised olid tema kohustused? Milline oli avalikkusele nähtamatu osa tema elust?

Ain Raal ja Kristel Vilbaste "Meie mürgiseimad taimed" kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Selle nädala raamat tutvustab meile kõige eluohtlikumat osa meie taimeriigist. Saame teada, millised on 21 Eesti mürgiseimat taime, kus on nende kasvukohad ja milliste tunnuste abil neid aegsasti ära tunda.

Juraj Mesík „Vene impeeriumi vältimatu lõpp“ Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Timo Tarve. Demokraatlikud riigid peaksid valmistuma Venemaa kokkuvarisemiseks, kordamata 20. sajandi vigu – korduvaid katseid päästa Vene impeeriumi. Slovaki politoloog Juraj Mesík esitab veenva analüüsi Venemaa käekäigu kohta pärast lüüasaamist Ukrainas. Ajaloolistele paralleelidele toetudes väidab ta, et Venemaa lagu...

Selle nädala raamat on Briti ajakirjaniku Daniel Finkelsteini põnevikuna mõjuv lugu 20. sajandi genotsiidist, totalitarismist ja tema vanemate imelisest pääsemisest. Raamat on pälvinud ajalehe The Times aasta raamatu tiitli.

Kiibid on nagu uus nafta. Neid läheb vaja aina rohkem ning kiibitehnoloogia arengust sõltub tervete riikide majanduslik võim. Suurest võitlusest meie aja kõige olulisema tehnoloogia nimel annab ülevaate selle nädala raamat, Chris Milleri "Kiibisõda", Kava Kirjastuselt.

Igal nädalal Tarkade Klubi proovile pannud raadiosaade Mnemoturniir jõuab nüüd meie ette hoopis nädala raamatuna. Kaante vahele on jõudnud parimad küsimused aastatest 2003-2023.

Putukad ümbritsevad meid tohutu liigirohkusega. Neid võib kohata igal pool – majas, aias ja looduses. Heiko Bellmanni rikkalikult illustreeritud raamat aitab meil kiiresti putukamaailma tegelastega tuttavaks saada.

On öeldud, et Venemaa käitumist ei saa mõistusega võtta. See ei vasta tõele. Kui teada tegureid, mis mõjutavad Venemaa juhtkonna otsuseid ja seega ka tegevust, võib aru saada isegi tema pealtnäha irratsionaalsest käitumisest. Naabrite tuleviku jaoks on selle tegevusloogika mõistmine elulise tähtsusega.

Selle nädala raamatu peategelasteks on loomad, kes püüavad loovuse abil sammu pidada inimtekkeliste keskkonnamuutustega. Keskkonnareostus, elupaikade kadu ja killustumine, kliimamuutused, ressursside ületarbimine ja linnastumine mõjutavad lisaks metsikutele loomadele ka nende sugulast, inimliiki. Looduse hea käekäik on seetõttu indikaator selle kohta, millist elukeskkonda me loome endale ja oma...

Maria Mägi Rohtmets ja Indrek Rohtmets "Kahekesi kõnnumaal" kirjastuselt Varrak. Aafrika on Maria Mägi-Rohtmetsa ja Indrek Rohtmetsa arm, mida abielupaar on külastanud kümneid kordi. See raamat on nende retkede Aafrika essents. Sinna on kätketud nii meie erakordsed looduskogemused kui ka igapäevaelu koos sellega kaasnevate inimlike emotsioonidega – hirmude, rõõmude, üle- ja läbielamisteg...

Venemaa ajaloo teise osa peategelaseks on Ivan IV, kes sai päranduseks suuri ümberkorraldusi vajava riigi. Ta oli vastuoluline isiksus, kelles on nähtud nii suurt reformaatorit kui ka despooti.

Mida me teame noorte vaimse tervise kokkuvarisemisest? Kuidas anda neile tagasi tervem ja vabam lapsepõlv? Sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt esitab faktid teismeliste vaimuhaiguste epideemia kohta, mis tabas korraga paljusid riike.

Selle nädala raamat toob teieni tuntud priimabaleriini ja balletipedagoogi Tiiu Randviiru mälestusi nii kooliajast, tantsijakarjäärist kui ka silmapaistvatest õpilastest. Mälestusi aitas kirja panna Arne Mikk.

Kui Briti sõjalaev Wager saadeti 1740. aastal püüdma Hispaania aardelaeva, ei teadnud keegi, et eluga pääseb sellelt reisilt vaid paarkümmend meest ja kogu tõde selgub alles kohtus. David Grann „Wager. Lugu laevahukust, mässust ja mõrvast" kirjastuselt Helios. Tutvustab Marek Strandberg.

Aleksei Navalnõi alustas "Patrioodi" kirjutamist 2020-ndal aastal pärast mürgitamist. See raamat on tema elu lugu, alates nooruspõlvest Nõukogude Liidus ja poliitilisest ärkamisest, kuni viimaste vanglas veedetud aastateni. Siin selgitab ta sedagi, miks ta pärast atentaati Venemaale tagasi tuli.

Uimastid on mänginud meie ajaloos üllatavalt suurt rolli. Oma uues raamatus vaatleb Norman Ohler lähemalt, milline oli LSD ja teiste uimastite seos teaduse, uimastipoliitika ja hedonistliku narkokultuuriga nii Euroopas kui USA-s.

Selle nädala raamat vaatleb Lääne revolutsioonide lainet ja selle kommunistlikku kulminatsiooni 20. sajandil. Võrdleva ajaloo laiahaardeline ja sügav käsitlus pakub sotsialismi kujunemise uut tõlgendust, tuues välja Vene revolutsiooni, Nõukogude režiimi esiletõusu ja Nõukogude Liidu lõpliku kokkuvarisemise tähenduse.

Kas kolmesaja kuuekümne kaheksa karikatuuriga saab kümne aasta ajalugu kokku võtta? Jah ja ei. Selle nädala raamatusse on neid igatahes just nii palju kogutud. Rohkem ei mahtunud ja vähem ei saanud. Enamik kümne aasta poliitilisi tähtsündmusi on nende kaante vahel ära märgitud.

Selle nädala raamat toob meie ette maailma ajaloo suurejoonelisel ja samas väga intiimsel moel, vaadeldes suurkujusid ning suursündmusi perest ja suguvõsast lähtuvalt.

Selle nädala Kuku Raadio järjejutuminutites kuuleme katkendeid Kenkō „Jõudeaja võrsetest", mis toob meieni kaugel 14. sajandil Jaapanis kirja pandud arutlusi, mõistulugusid ja tarkuseteri.

36-aastaselt hukkamisele saadetud Maria Mandl oli üks kurikuulusamaid natsirežiimi tegelasi. Auschwitz-Birkenau naistelaagri peavalvurina vastutas ta tuhandete mõrvade eest. Kuidas sai toredast Austria maatüdrukust kalgi südamega mõrtsukas?

Antonio Damasio "Asjade kummastav kord. Elu, tunded ja kultuuride sünd" Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat „Asjade kummastav kord“ on teedrajav uurimus homöostaasist, inimese füsioloogia parameetrite hoidmisest vahemikus, mis teeb võimalikuks mitte ainult elu säilimise, vaid ka õitsengu.