Müstiline Venemaa

Kruiisireisid oli hea võimalus Lääne turistide meelitamiseks NSV Liitu, pakkudes luksuslikku keskkonda, kus külastajad olid pideva järelevalve all.

Nõukogude Liidus oli välisturism rangelt kontrollitud ning reisida said vaid valitud inimesed, näiteks partei liikmed või kultuuri- ja sporditegelased ja peamiselt sotsriikidesse.

1947. aastal muutis Jossif Stalin 9. mai taas tööpäevaks, kuna pärast sõda soovis ta keskenduda riigi ülesehitamisele ega pidanud vajalikuks iga-aastast pidupäeva. Pärast Stalini surma Nõukogude Liidu etteotsa tõusnud Nikita Hruštšov jätkas seda traditsiooni.

Nõukogude haridussüsteem oli tsentraalselt juhitud ja ideoloogiliselt suunatud, eesmärgiga kasvatada riigile lojaalseid kodanikke.

Seekord tuleb juttu spetsiaalsetest esinduskauplustest Moskvas, kus müüdi Ida-Saksa, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola, Bulgaaria ja teiste sotsriikide toodangut, pakkudes parema kvaliteediga kaupu, võrreldes Nõukogude Liidu enda toodanguga.

1964. aastal loodi Nõukogude Liidus kaubandusvõrk nimega "Berjozka". Erinevalt tavalistest kauplustest müüsid "Berjozka" poed defitsiitseid importkaupu, elektroonikat, riideid, toiduaineid ja luksuskaupu.

1940. aastate teisel poolel hakkas NSV Liit kasutama Korea põhjapoolsest piirkonnast pärit tööjõudu peamiselt kalatööstuses Sahhalini oblastis.

Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus tähelepanu all oli kuritegeliku võrgustiku juhi Yan Rokotovi vahistamine ning sellele järgnenud kohtuprotsess.

NSV Liidus oli välisvaluuta, kulla ja kuldmüntide omamine ja nendega kauplemine ametlikult keelatud, kuid sellest hoolimata toimus laialdane põrandaalune äritegevus.

Hruštšovi valitsemisajast alates toimusid Nõukogude kaubanduses mitmed olulised muudatused.

Saates kuulete lühikokkuvõtet 1968. aastal toimunud sündmustest, mis kajastasid tolleaegset poliitilist, kultuurilist ja rahvusvahelist olukorda.

Kuigi üldine ühiskondlik ja kultuuriline kliima muutus Hruštšovi sula ajal vabamaks, jäi homoseksuaalsus siiski kriminaalkuriteoks.

1930. aastate alguses kehtestati parandused kriminaalkoodeksis, millega homoseksuaalsed suhted meeste vahel muudeti ametlikult kriminaalkuriteoks.

Vahetult pärast oktoobripööret Nõukogude Venemaal valitses perepoliitikas suhteline liberaalsus ning homoseksualism ei olnud kriminaalselt karistatav.

Oleme valdavalt aastas 1968. Ajastus, mida tagantjärele kutsutakse külma sõja perioodiks.

Juttu on Brežnevi pojast Jurist ja märgilistest sündmustest, mis leidsid aset 1968. aastal.

Seekord räägime Nõukogude liidu juhi Leonid Brežnevi tütre Galina elust pärast isa surma, mil ta kaotas privileegid ja positsiooni nõukogude süsteemis.

Seekord on tähelepanu all NSV Liidu siseministri (1968–1982) Nikolai Štšolokovi elu ja tegevus Leonid Brežnevi valitsemisajal.

Galina Brežneva oli Nõukogude Liidu juhi Leonid Brežnevi tütar, kes kasvas üles privilegeeritud tingimustes, olles tuntud oma ekstravagantse eluviisi ning kapriisse iseloomu poolest.

Jätkame eelmises saates alustatud meenutustega vene kirjanik ja kunstnik Vladimir Voinovitši elust.

Saate peategelane on vene kirjanik ja kunstnik Vladimir Voinovitš.

Saates tuleb juttu ajakirja "Novõi Mir" peatoimetajast Aleksandr Tvardovskist.

Nikita Hruštšovi tütar Rada oli ajakirjanik ja tõlkija ning Hruštšovi noorim poeg Sergei tegeles Nõukogude Liidu kosmose- ja raketitehnoloogiaga.

Saates tuleb juttu Nikita Hruštšovi lastest, nende hulgas tema pojast Leonidist, kes oli nõukogude sõjaväelendur ning langes Teises maailmasõjas.

Seekord tuleb juttu olulistest sündmustes maailmas, mis leidsid aset aastatel 1968/69, näiteks üliõpilaste rahutustest Prantsusmaal või inimese jõudmisest Kuule.