Müstiline Venemaa

Kuidas Kremlis korraldati suurte vastuvõttude kontsertprogramme ja millistest kriteeriumitest lähtuti artistide valikute tegemisel?

Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus tähelepanu all olid banketid ja nende korraldamine Kremlis.

1930. aastate keskpaigast alates kujunes NSV Liidus välja traditsioon korraldada Kremlis suuri vastuvõtte ja bankette.

879. saates räägime õhkkonnast, mis valitses poliitbüroos vahetult enne Stalini surma ning tema tulevikunägemusest, mille realiseerimiseks kutsuti kokku NLKP 19. kongress.

878. saates tuleb juttu 1950. aastate keskpaiga NSV Liidu ühest olulisest riigitegelasest Nikolai Bulganinist, tema tõusust karjääriredelil ning ametist tagandamisest.

877. saates räägime 1957. aastal toimunud Nikita Hruštšovi võimult kukutamise katsest ning tema toetajatest ja vastastest Keskkomitee Presiidiumi istungil.

Saate peategelane on Stalini järgne riigijuht Georgi Malenkov. Räägime tema võimule tulekust, tegevusest riigijuhina, tagandamisest ametipostidelt ning võimult kõrvaldamisest.

875. saates räägime Lavrenti Beria arreteerimisest ja mahalaskmisest ning seda sündmust kajastavatest erinevatest versioonidest.

874. saates tuleb juttu tuleb Nõukogude Juudi Antfašistliku Komitee likvideerimisest ja sellest, millist karistust pälvisid komitee liikmed. Veel räägime "Arstid-tapjad" protsessist ning sellest, kuidas see algas.

873. saates tuleb juttu Stalini käsul 1948. aasta jaanuaris nimeka teatritegelase ja juudi aktivisti Solomon Mikhoelsi kõrvaldamisest ning Nõukogude Juudi Antfašistliku Komitee likvideerimisest.

Räägime sellest, kuidas kulges kosmopolitismi vastane kampaania, millised kosmopoliite paljastavad artiklid ilmusid ajakirjanduses ning kuidas loomeinimesed neile reageerisid.

Saates kõneleme 1948. aastal alanud kosmopolitismi vastasest kampaaniast, sellest, mis seda ajendas ning millised olid esimesed kampaaniat käivitanud signaalid.

Juttu tuleb Stalini viimastel eluaastatel toimunud "Arstid-mõrtsukad" protsessist ning sellele eelnenud kosmopolitismi vastasest kampaaniast.

Räägime Lavrenti Beria tegevusest Stalini surmast alates kuni tema arreteerimiseni juunis 1953. aastal ning otsustest, mis võeti vastu sisepoliitika, majanduse ja liiduvabariikide küsimuses.

Saates jätkame NSV Liidu aatomiprojekti käsitlemisega, räägime Vene tuumafüüsiku ja aatompommi looja Igor Kurtšatovi tööst ja saavutustest ning Saksa teadlaste rollist NSV Liidu aatompommi valmistamisel.

Räägime tuumauuringutest NSV Liidus 30ndate aastate lõpus, nõukogude füüsikuid tabanud sundvärbamise ja repressioonide lainest 37. aastal ning NKVD rollist NSV Liidu aatomiprojekti alustamisel.

Juttu tuleb Lavrenti Beria tegevusest sõjajärgsetel aastatel ning 1951. aasta novembris alguse saanud "Mingreli" protsessist.

Kõneleme neljakümnendatel aastatel toimunud rahvaste massilisest deporteerimisest ja Lavrenti Beria rollist selle operatsiooni läbi viimisel.

Juttu tuleb relvastatud väeüksustest, mis otseselt allusid sõja ajal NSV Liidu julgeolekule. Veel räägime organisatsioonist SMERŠ, karistuspataljonidest ning tõkkeüksustest.

Räägime Lavrenti Beria tegevusest II maailmasõja esimestel päevadel ning nendest ettepanekutest Hitlerile, millega Stalin lootis peatada Saksamaa kallaletungi NSV Liidule.

Tänase saate peategelane on Lavrenti Pavlovitš Beria.

Saates tutvume NSV Liidu julgeolekuorganisatsiooni sõjaeelsete juhtidega. Räägime Feliks Dzeržinskist ja tema töö jätkajatest.

Täna räägime Talvesõja lõpunädalatest, Soome ja Nõukogude Liidu kaotustest rindel ning Vene ajaloolaste hinnangust Talvesõjale.

Saates tuleb juttu sõjategevusest Talvesõja esimestel nädalatel ning mitmeid Punaarmee üksusi tabanud suurtest kaotustest.

Tänase saate teema on Talvesõja-aegne Soome vastane nõukogude propaganda ja muudatused sellel rindel. Veel räägime Otto Wilhelm (Wille) Kuusineni valitsusest.