Linnameedia

Saate külaline on eesti filmirežissöör Anna Hints, kelle dokfilm "Savvusanna sõsarad" võitis auhinna mainekal filmifestivalil Sundance`s USA-s. Praegu sõidab Anna oma filmiga mööda maailma ringi ja esitleb seda, sest huvi on suur. Kuuleme kuidas linateos sündis ja mis on selle tagamaad.

Eesti laulja, helilooja ja lavastaja Janika Sillamaa seostub meie publikule paljuski 30 aasta taguse esinemisega Eurovisionil. Ehkki  Andres Valkoneni "Muretut meelt ja südametuld" ei tulnud 1993. a. võitjaks, on imeilus lugu tänaseni kõigil meeles. Kindlasti ka tänu Leelo Tungla sõnadele. Janika on esinenud muusikalides, andnud soolokontserte ja lavastanud lastega näidendeid. Juba aasta...

Näitleja, produtsent ja laulja Tarvo Krall on toimekas ja energiline mees. Olles aastaid olnud Vanalinnastuudio näitleja, soovis ta ühel hetkel teistsugust eneseteostust ja hakkas produtsendiks. See on tähendanud kokkupuuteid ka maailma staaridega ning samas Eestis mõne uue teatri- näiteks Improteater Impeerium-loomist. Tänasel päeval produtseerib Krall suvelavastusi ja hoolitseb selle eest, et te...

Neid inimesi, kellele Ivo Eensalu nimi seostub eelkõige Mõmmina telelavastusest "Mõmmi ja aabits", on endiselt palju. Samas on Ivo näitlejapagas loomulikult hoopis suurem ja kümme aastat pärast teatrikooli lõpetamist 1983. aastal hakkas mees ka lavastama. Algaval suvel saab näha kolme Eensalu lavastust - äsja esietendus Hüüru mõisas "Korduseksam", tulekul on võrukeelne "Tu...

Armastatud näitleja Elina Reinold jääb publikule eelkõige meelde hiilgava osatäitmisega filmis "Seenelkäik" ja saladusliku Freyana kultusseriaalis "Kättemaksukontor". Loomulikult jääb nende kahe vahele veel terve hulk andekaid osatäitmisi nii teatris, filmis kui teleekraanil. Oma esimese, Panso nimelise auhinna sai Elina teatrikooli tudengina, hiljem on lisandunud neid rohkesti...

Villu Kangur on tuntud eelkõige luuletaja ja stsenaristina, ent on mänginud ka teatrilaval. Paljud tema laulusõnad on saanud legendaarseks - kes ei teaks Tõnis Mägi esitatud "Palvet" ja "Püha Elmo tulesid" või Ultima Thule repertuaarist "Liivimaa pastoraali". Ka komöödiasari "ENSV" on autorile (koos Gert Kiileriga) piisavalt kuulsust toonud. Koos Tõnu Ojaga on ta tõlkinud ka muusikalide laulutekst...

Teatri- ja filmilavastaja Elmo Nüganen sai äsja Porto rahvusvahelisel filmifestivalil elutööpreemia oma Melchiori ajaloosarja eest. Räägime Nüganeni filmitööst aga põhjalikumalt siiski tema teatrikarjäärist, mis on kestnud üle 30 aasta. Samuti kuuleme, mis on vabakutselise kunstniku rõõmud ja mured.

Saatekülaline on helilooja ja dirigent, XIII noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg. Räägime noore dirigendi laulupeo nägemusest - miks soovis ta üldnimetuseks panna "Püha on maa" ja kuidas selleni jõudis. Uusberg tahab selles kavas näha noori kui puhtaid, rikkumata ja tundlikke hingi, kes peegeldavad meie maa põhjamaist ilu läbi muusika. Kuuleme ka Pärdi perekonna rollist tulevase...

Saate külaline on Keeleameti peadirektor ja lastekirjanik Ilmar Tomusk, kes on kirjutanud üle 40 raamatu. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva künnisel räägime tänasest emakeele olukorrast, Ilmar Tomuski loomingust ja kohtumistest väikeste lugejatega.

Kätlin Oja on Eesti Rahvusballeti noor ja samas juba korduvalt tunnustatud solist.  Talle meeldib nii kaasaegne ballett kui maailmaklassika tippteosed, Ketlin tantsib peaosi "Luikede järves", "Giselle`s", "Uinuvas kaunitaris " jt  suurtes ballettides. Tantsija arvab, et kuna baleriini lavakarjäär on küllalt lühike, võiks talle usaldada ka hingeliselt küpsemaid rolle - lihtsalt arenema pe...

Johan Randvere on tunnustatud noor eesti pianist, kel alati on korraga palju projekte käsil. Praegu valmistub ta esinemisteks Rahmaninovi aastal, samas kirjutab doktoritööd Jaan Räätsa klaverimuusikast, õpetab lapsi MUBA-s ja juhib klassikahommikut ERR-is. Esinemisi, proove ja kontserte on teisigi. Kohtumisel meenutab pianist kuidas tema muusikutee lapsepõlves alguse sai.

Filmilavastaja ja kunstnik Heiki Ernits on mees, kelle nimi seostub paljudele eelkõige koeratüdruk Lottega. Nagu kunstnik ise ütleb, joonistas ta 1997. aastal Lotte valmis 5 minutiga. Joonisfilmi aastatel võitsid Ernitsa filmid hulgaliselt auhindu, alates käesolevast sajandist on filmikunstnik tegutsenud ka raamatute illustreerijana. Praegu on Ernitsa töölaual pooleli kolm projekti - kujundustööd...

Vladislav Koržets on mees, kes paljudele seostub eelkõige kalaroogade valmistamise ja tutvustamisega. Samas on tegu väga viljaka kirjamehega, kelle luulekogu "Laulud või nii" pälvis näiteks kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna 2016. Koržets on kirjutanud ka hulgaliselt näidendeid, kuuldemänge, laulusõnu ning koostanud Eesti kalaluule antoloogia. Praegu on tal käsil mahukas mütoloogiakogumik salapä...

"Kultuuriamps" esitleb seekord heliloojat ja elektroonilise muusika teerajajat Eestis Sven Grünbergi. Sven on kirjutanud muusikat ka enam kui 130 filmile, nende seas ka armastatud linateostele "Hukkunud Alpinisti" hotell, "Wikmani poisid", "Leiutajate küla Lotte"jt. Kuuleme ka helilooja suhtest budismiga ja sellestki, kuidas tal õnnestus korraldada Dalai Laama visiite Eestisse. Sven Grünbergiga aj...

Draamateatri näitleja Kersti Heinloo jaoks on detsember alati eriline kuu. Lisaks näitlemisele on ta kirglik käsitöötegija ja korraldab juba aastaid oma koduteatris jõuluturgu. Tänavu toimus see 9. detsembril ja saadud tulu annetatakse koju tagasi pöörduvatele ukrainlastele. Kersti annab oma oskusi edasi ka teistele, kirjutab raamatuid ja reisib võimalusel, et koguda muljeid ja ideid nii põhitöö k...

Doktorikraadiga moedisainer, Kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini - ja materjalilabori vanemteadur ning Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Reet Aus on oma missiooniks võtnud taaskasutuse ja ringmajanduse teema moes ning tegelenud sellega intensiivselt 2009-st aastast alates. 2013.a tutvustas ta oma avangardistlikku moekollektsiooni, mis oli valmistatud Bangladeshi moetööstuse kangasjääkides...

Käesoleva aasta novembris esilinastub portreefilm kunstnikust, filmirežissöörist ja lauljast Hardi Volmerist, mida portreteeritav teeb koos produtsent Kiur Aarmaga. Idee sündis produtsent Kiur Aarma peas ja otsustati taaselustada Hardi eluperiood vahemikus 1960 – 1990. Need olid peategelase jaoks olulised kujunemisaastad, mida tähistasid värvikas lapsepõlv, eneseotsingud, elukutsevalikus selgusele...

Näitleja ja moelooja Karin Rask tunnistab, et tänavune PÖFF on tema jaoks eriline kuna mängib peaosa festivalil linastuvas filmis "Läheduse raamid". Vabakutseline näitleja jagab end igapäevases elus teatri, omanimelise moebrändi ja kolme lapse vahel ning saab kõigega kenasti hakkama.

 

 Meediavahi Pealinna podcastis lahkasid veebisaate „Aru pähe!” tegija Margus Kiis, Mihhail Vladislavlev ja Allan Alaküla Youtube´i rolli sõjaväljal ning nentisid, et Eestil on selle kaasaegse propagandasõja olulise kaitse- ja ründerelva kasutamise võimed välja arendamata. Selle strateegilise võimelünga vastu oleks abiks ka valimisteks valmistuvate erakondade juutubiseerumine.

 Meediavahi Pealinna podcastis räägiti sel reedel Eesti Rooma Klubis peetavast Toomas Alatalu ettekandest „Kolmas maailmasõda – käes või tulemas?” Alatalule sekundeerisid Mihhail Vladislavlev ja Allan Alaküla.

 Meediavahi Pealinna podcastis vaagisid õigusajaloolane Peeter Järvelaid ning Mihhail Vladislavlev ja Allan Alaküla Euroopa päeva puhul euroliidu perspektiive.

Meediavahi Pealinna podcastis rääkis Jüri Leiten elust naabermetropolis Sankt Peterburgis sealse Jaani kiriku kontserdisaali perspektiivist. Eelmisel nädalal pakkis Vene põhjapealinnas kohvrid Eesti konsulaat ja Eesti Kontsert otsustas sel teisipäeval järgmisest nädalast lõpetada kontserttegevuse Jaani kirikus. Leiten siiski ei välista, et Jaani kiriku juriidilise omaniku ja kaas-kasutaja luteri-k...

Meediavahi Pealinnas podcastis oli rahvusvahelise muinsuskaitsekuu alguse puhul Allan Alaküla ja Mihhail Vladislavlevi külaliseks muinsuskaitse õppejõud, Eesti muinsuskaitsenõukogu esimees, rahvusvahelise muinsuskaitseekspertide ühenduse ICOMOS asepresident Riin Alatalu. Muinsuskaitsekuu peateemaks on pärandi väärtustamine loodusvarade säästmiseks.

Meediavahi Pealinna podcastis kõrvutasid Oudekki Loone, Mihhail Vladislaavlev ja Allan Alaküla Prantsuse presidendivalimiste ajel sealseid poliit-tehnoloogiaid ja kampaania tehnilisi uuendusi Eestiga. Loone peab praeguse Eesti poliitika peamiseks vormi ja sisu uuendajaks EKRE-t. Eesti200 tahaks sarnaneda Macroni-liikumisele, aga puudub karismaatiline juht.