Kuula rändajat

Saates on Hendrik Relve vestluskaaslaseks maailmarändur, antropoloog ja keelteadlane Indrek Park. Ta on elanud mitmeid aastaid Hiinas ja Ameerika Ühendriikides ja korraldanud retki mitmete maailma põlisrahvaste juurde. Kaks rändurit arutlevad Siberi, Hiina, Tiibeti ja teiste maailma rahvaste kultuuride ja keelte üle. Oluliseks maaks on mõlema jaoks Tiibet, kus nad kord ka üheskoos rändasid. Kuulak...

Rändame Venezuela idaossa. See on mägine piirkond, kus levimas kummalise välimusega mäed, nagu looduslikud hiidkindlused. Pealt tasased, kuid igast küljest piiratud püstloodis seintega, mille kõrguseks vahel kilomeeter või enam. Niisuguseid laudmägesid nimetatakse Venezuelas tepuideks. Pikki sajandeid oli inimestel võimatu nende otsa pääseda, seepärast on tepuid olnud alati ümbritsetud salapära ja...

Eestimaa suuruse ülihõredalt asustatud Orinoco jõe deltas elab indiaanirahvas nimega waraod. Nende endi keeles tähendab warao kanuuinimesi. Nemad ongi seekordse saate peategelased. Tutvume warao rahva loomismüüdiga, tänapäeva igapäeva elu, elamute, toidu ja eluviisiga. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 6. detsembril kell 14.05.Foto: Warao indiaanlased ühepuulootsikug...

Stuudios on kaks maailmarändurit - Hendrik Relve vestluskaaslane on mägironija Raivo Plumer. Nad teevad mõttelise rännaku Põhja-Ameerika põhjaotsast Alaskalt Lõuna-Ameerika lõunaotsa, Tulemaa saartele ja sealt veelgi lõunapoole Antarktise mandrini välja. Jagatakse muljeid ja elamusi Kordiljeeride ja Andide mäestikest. Püütakse selgusele jõuda, miks mõned rännumehed nii väga kõrgmägedesse riskantse...

Orinoco jõe delta pindala on 41 000 ruutkilomeetrit - peaaegu niisama palju, kui kogu Eesti kokku. Aga ta koosneb vaid suuremate ja väiksemate jõeharude labürindist, mille kallastel laiub troopiline džungel. Inimasustus on seal hõre ja maismaateid peaaegu ei ole. Teedevõrguks on jõed ja peaaegu ainsaks liiklusvahendiks paat. Sinna, rikkaliku looduse keskele, seekordses saates jõutaksegi. Saate aut...

Saates jagatakse muljeid tohutult liigirohke Venezuela troopilise rohtla linnuriigist. Linnuparved vees, maas ja õhus. Võib-olla oli paradiislik linnurohkus tingitud sellest, et juhtusime ljaanos olema õigel ajal. Siis, kui kohalikele lindudele olid lisandunud hiigelhulgal rändlinde. Efektseim linnuliikide seas oli punaiibis (foto Hendrik Relve).Kuula 15. novembril kell 14.05. Saate autor on Hendr...

Saate teemaks on Venezuela troopilise rohtla mitmesugused imetajad. Eelkõige ikka need, keda Hendrik oma silmaga nägi - sai kohtutud puu otsas magava pesukaruga, vees pladistava kapibaaraga, kes on maailma suurim näriline, ja suure sipelgaõgijaga, kelle välimus on uskumatult fantastiline. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 8. novembril kell 14.05. Foto: suur sipelgaõg...

Saates on juttu ljaano ehk troopilise rohtla kaladest ja roomajatest. Kes arvab, et rohtlas kalu ei leidu, see eksib. Rohtlates on jõgesid ja järvi ning nendes ka kalu. Pikemalt kõneldakse piraajast ning roomajatest on saates tähelepanu all kilpkonnad, kaimanid, krokodillid ja maod. Lähemat tutvust teeme maailma ühe suurema mao anakondaga. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 1. novembril kell 14.0...

Seekordses „Kuula rändajat“ saates on vestlemas kaks rändurit. Hendrik Relvel on külas mägedes matkaja ja mägironija Raivo Plumer, kelle rännakute eesmärgiks on sageli olnud maailma eri maade kõrgeimad tipud. Üheskoos iseloomustatakse Aasia, Uus-Meremaa, Aafrika ja Euroopa mäestike üle ning kõneldakse sellest, mis elamusi mägedes liikumine pakub. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris T...

Ljaanod ehk Venezuela troopilised rohtlad on tohutult elurikkad. Laajnode veekogudes on ligi 1000 liiki kalu, veekogudel ja maismaal on loendatud 350 linnuliiki ja 50 liiki imetajaid. Selgitame, kus ljaanod paiknevad ja mis põhjustab nende elurikkuse. Saates kõneldakse põnevast teekonnast ljaano karjamõisa nimega Hato El Cedral ja jagatakse esimesi muljed kohapealt. Saate autor on Hendrik Relve, h...

Venezuela troopilistel rohtlaavarustel on sajandeid elanud karjused, kes on siin karjatanud hiigelsuuri pudulojuste karju. Eesti keeles võiks nende Venezuela kauboide nimeks sõnast ljaano tuletatult olla ljaneerod. Venezuela ajaloos on nad mänginud tähtsat, vahel lausa määravat rolli. Nende kultuur on omapärane ja värvikas. Millised on nende rahvariided, toit, muusika ja tantsud ? Ljaneerode kultu...

Saade kõneleb Caracasest (foto: Hendrik Relve), Venezuela suurimast linnast, mis on ühtlasi riigi pealinn. Caracas on mitmepalgeline ja põnev linn. Kas ta ka kohapeal olles sama kurikuulus paistab, nagu teda enamasti kirjeldatakse? Saate lõpus antakse emotsionaalne kokkuvõte Venezuela ühiskonnast sellisena, nagu ta sealkäigu kogemuste põhjal jättis. Saatejuht on Hendrik Relve. Kuula 4. oktoobril k...

Teemaks on Venezuela värskeimad leheküljed, mis jõuavad tänasesse päeva. See maa on iseäralik ja elamuslik, täis kontraste ja ootamatusi. Olukord praeguses Venezuelas on tõesti ülimalt keeruline. Selle mõistmiseks tuleb süveneda riigi viimaste aastakümnete sündmustesse. Siin peab ka paratamatult peatuma ka ühel Venezuela lähiajaloo vastuolulisel tegelasel. Tema nimeks on Hugo Chavez. Kuula 27. sep...

Kõneleme Venezuela ajaloo erinevatest ajajärkudest, sellest, kuidas Venezuelast kujunes selline riik, nagu ta praegusel ajal on. Kuidas Venezuela riik sündis ja milline on venezuelalaste enesemääratlus? Pikemalt peatume Venezuela ja kogu Lõuna-Ameerika ajaloo suurkujul - see oli äärmiselt värvika elulooga Simon Bolivar. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 20. septembril kell 14.05. Foto: Venezuela...

Teravmägede sarja viimases saates arutleb Hendrik Relve Timo Paloga Teravmägede eripärandi üle. Timo Palo on asunud Teravmägedel nii pikki perioode, et ta peab saarestikku enda teiseks koduks. Pikemalt on juttu jääkarust ja sellest, kui palju on jääkaru lugudest müüte ja kui palju tõtt. Timo Palo on jääkaruga korduvalt silmast silma kohtunud. Kuula 26. aprillil kell 14.05.

Reisil ümber Teravmägede sai näha mitmeid mereimetajaid: vaaladest heeringvaala, küürvaala, valgevaala, sinivaala; hüljestest oli kõige sagedasem viiger, aga ka grööni vaal. Omaette arktiliste vete loivaline on morsk. Juttu tuleb ka arktika suurimast kiskjast jääkarust, kelle põhitoit on hülged ja kes enamiku elust veedab merejääl. Jääkaru elu nii tihedasti mere ja jääga seotud, et tedagi võib pid...

Millised näevad välja Teravmägede tundrad? Seal kasvab kääbuskasvulisi arktilisi taimi, kuid seal võib kohtud ka põhjapõdra ja polaarrebasega. Vaatluse all on ka Teravmägede linnud ja linnukolooniad. Nimelt on Teravmägede linnulaatadel koos tuhandeid linde ja need lausa kihavad elust. Pildil on Hendrik Relve pildistatud Teravmägede polaarrebane. Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 12. aprillil kel...

Liustikega on kaetud 60% Teravmägede saarestikust. Laevaga ümber Teravmägede sõites nägime neid õige palju. Mitmete juurde läksime ka retkedele. Vahel mataksime liustike peal, vahel sõitsime paadiga merd mööda otse liustiku jääseina juurde. Saates on juttu sellest, mis on Teravmägede liustikud üldiselt ja milliseid elamusi ja muljeid sealsed liustikuretked pakkusid. Saate autor on Hendrik Relve. K...

Seekordses saates on vestlemas kaks maailmarändurit. Hendrik Relvel on külas põhjapooluselt üle arktiliste jääväljade Teravmägedele matkanud Timo Palo. Teemaks on maailma polaaralad ja eelkõige Arktika. Mis on Arktika, kuidas teda piiritleda, mida ta pakub rändajale? Kuula 29. märtsil kell 14.05. Foto: Arktiline jääkilp (Hendrik Relve).

20 sajandi algus oli geoloogiiste uuringute ja kaevanduste rajamise aeg. Näiteks leiti siit esmaklassilise marmori varusid, mida loodeti toimetada suurtes kogustes Euroopasse, kuid ettevõtmine nurjus, kuna ei osatud arvestada arktilise igikeltsaga. Neil aegadel sai Teravmägedest tähtis tugipunkt polaaralade ja põhjapooluse avastamiseks. Siit alustas oma ajaloolisi retki Roald Amundsen. Meie päevik...

Kui üks saarestik asub nii kaugel põhjalas, siis peab ta avastamise ja esimeste asukate lugu olema eriline ja kordumatu. Kindel fakt on, et 1596. aastal jõudis siia hollandi meresõitja Willem Barentsz. Kuid kas ta oli esmaavastaja? Järgnevatel sajanditel saabus vaalapüüdjad ja arktilisi kütte. Viimaste seas paistsid silma pomoorid, kes elasid siin vahel aastaringi. Kas võib neid pidada Teravmägede...

Teravmägede tüüpilisteks maastikeks on tohutu pindalaga valendavad jääliustikud ja nendevahel kõrguvad teravatipulised, elutud ja tumedavärvilised mäeahelikud. See on Arktika, põhjapoolust ümbritsev tohutu suur ala. Siin on äärmuslikud loodusolud ja aastased valgusrütmid. Polaarpäev, kus päike kunagi ei looju ja polaaröö, kus päikest pole üldse näha, kestavad siin igal aastal kuid. Sissejuhatavas...

Kaks rändajat Indias

Rännumees Hendrik Relve külastab kahte Kesk-India tuntud rahvusparki, Bhandavghari ja Kanhat.