Kukkuv õun

Nobeli 2023. aasta keemiapreemia anti Aleksei Jekimovile, Lois Brus'le ja Moungi Bavendile selliste imetabaste asjade nagu kvantpunktide eest. Meil on saates külas Tartu Ülikooli füüsika kaasprofessor Raivo Jaanisoo, kes kõneleb nii nende nanomõõdus osakeste ajaloost, kui tulevikust. Jaanisoo on isegi valmistanud kvantpunkte ja neid uurinud. Kui aineosake on väga väga väike – nii väike, et se...

Nobeli 2023. aasta meditsiinipreemia anti Katalin Karikó'le ja Drew Weissmanile mRNA põhiste vaktsiinide aluspõhimõtete loomise eest. Saates räägime Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professori Ana Rebasega sellest, mida kujutab endast mRNA põhine vaktsiinitehnoloogia ja mida uut siis preemiasaajad avastasid, mida varem ei teatud. Ja mis peamine: kuhu edasi? Saatejuht Marek Strandberg.

Ülijuhid sattusid sel aastal taas avalikkuse tähelepanu keskmesse. Seda põhjusel, et üks Lõuna Korea teadlaste kamp ilmselt bluffides ja tähelepanu noolides kirjeldasid omi saavutusi, mida siiamaani pole korrata suudetud. Igatahes on ülijuhid olemas ja seda on teatud juba 1911. aastast alates, aga need ei ole ülijuhtivad - ei taksita elektri liikumist juhtmes - mitte toatemperatuuril, vaid väga-vä...

Tartu ülikooli kirjastus andis välja uue ja ühtekokku üle 30 autori kirjutatud rakubioloogia õpiku. Selle koostajateks on Toivo Maimets ja Sulev Kuuse. Saates arutamegi Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsaga selle üle, miks üldse on vaja eestikeelset ja ka Eestis koostatud õpikut. Kas keel defineerib teistlaadse mõtlemise? Kui kiiresti uueneb rakubioloogia ja kas see koostatud õp...

Miks lakuvad teadlased kive; kuidas laipadest roboteid ehitada; mis juhtub te ajuga, kui kordate ühte ja sama sõna kümneid kordi; kuidas mõjub teie ajule tagurpidirääkimine; mis saab, kui ehitada kempsupott, mis sõna otseses mõttes teie tagant nuhib; kuidas igavlev õppejõud mõjub üliõpilastele; mida teevad anšoovised oma magamistubades ja kuidas see maailma mõjutab; mis juhtub möödaminejaga, kui p...

Tartu Ülikooli õpetlane Uku Vainikule, kes ka sedapuhku "Kukkuvas õunas" külas, eraldas Euroopa Teaduagentuur uurimisraha, et viie aasta vältel leida juurpõhjus, miks osad inimesed saavad oma ülekaaluga hakkama ehk suudavad seda langetada ja on teisi, kes hätta jäävad. Küsimus ongi miks? Kas põhjused on geneetilised või tulenevad need keskkonnast? Nüüdseks on olemas igasuru nipitirivärke...

Euroopa Teaduagentuur andis alustava teadlase grandi Tartu Ülikooli kaasprofessorile Hedvig Tammanile. Järgmised viis aastat saab ta selle toel üles ehitada ja arendada oma teadusgruppi, mis asub uurima seda, kuidas viirused nakatavad baktereid. Sellega ei tule toime iga viirus vaid need viirused ongi bakteriõgijad ehk bakteriofaagid. Teadupoolest on haigusi tekitavad bakterid suutelised ignoreeri...

Lennuaparaatide vallas toimub omapärane sagimine. Kas nüüd revolutsioon, aga küll lendavad autod, küll multirootor-taksod, küll vertikaalstardiga ja siis lennukina edasi kulgevad väikesed masinad näitavad end siin seal aina sagedamini. Nende evolutsioon on kiirenenud. Jõuallikaiks elektrimootorid, mida toidekae nii akudest, kui vesinikust tehtud elektriga. Järgmisel aastal on Pariisi olümpiamängud...

On tõsiasi, et Hiina on viimase paari aastakümnega kasutanud tsementi – põhiliselt betooni tootmiseks – rohkem, kui USA kogu 20. sajandi jooksul. Vaieldamatult on sellel suur keskkonnamõju. Betoonil üldse. Aga on mitmeid «agasid». Kõike lihtsalt ei saa puidust ehitada ja seda kasvõi selle tõttu, et puidust ehitamine eeldab hoolt ja tähelepanu rohkem, kui betoon. Betoon on parandatav ja seda ka olu...

10. augustil 2023 saabus Fermilabist uudis selle kohta, et arvatakse, et on olemas ka viies loodusjõud. Tõsi, seda on arvatud juba viimased 20 aastat. Mille poolest aga sedapuhku see arvamus tugevam ja millal sest arvamusest võiks saada teadmine ja ehk õpikupeatükk? Miks see jõud on nähtvad vaid müüonite puhul? Tegelikkuses on olukord üsna omapärane: olemasoleva füüsikateooria alusel on müüonitele...

Järgmisel aastal alustatakse Euroopasulatusliku rohelise vesiniku tootmisega. Miljon tonni aastas. Võite ju küsida, et nii vähe? Sellega ei kataks ka Eesti kütustevajadust. See on algus, esimene samm. Kas vesinikust saab mingi imerohi kõigile maailma ja Eestigi energiaprobleemidele? Vaevalt. Hübriidsus ja mitmekesisus on energiatuleviku lahenduseks. See tuleb asjatundjate arvates siiski kiiremini,...

Eestist 37 korda suuremal Alaskal elab üle 130 000 karu ehk karusid on seal ligi neli korda rohkem pinnaühiku kohta kui Eestis. Eestist pärit mehaanikainsener Toomas Kollo on Alaskal elanud kaheksa aastat ja näeb karusid oma metsakäikudel üle nädala. Jälgi karudest näeb pea alati, kui metsa jooksma või rattaga sõitma läheb. Toomas räägibki, kuidas aga Alaskal karudega sedavõrd rahulikult toime tul...

Toimumas on pöörane muutus: siiamaani vaid mõõtmise ja standardiseerimisega tegelenud Metrosert on otsustatud ümber kujundada ilmselt kümned kordi suuremaks arendusasutuseks. Mida seal tegema hakatakse ja millised on seotud lootused, räägivad Metroserdi juhatuse liikmed Aigar Vaigu ja Indrek Tulp. Saatejuht Marek Strandberg.

Roheline tehnoloogiline pööre eeldab läbimõeldud muutusi majanduses. Võtmesõnaks peab saatekülaline Veljo Kimmel, kes on keskkonnaekspert ja füüsikadoktor, ennekõike lahenduste mitmekesisust. Ta on samal teemal just kirjutanud ka [ülevaateloo Postimehele](https://tehnika.postimees.ee/7814374/peame-ka-liivast-akusid-tootma-hakkama). Saatejuht on Marek Strandberg.

Roheline tehnoloogiline pööre eeldab läbimõeldud muutusi majanduses. Võtmesõnaks peab saatekülaline Veljo Kimmel, kes on keskkonnaekspert ja füüsikadoktor, ennekõike lahenduste mitmekesisust. Ta on samal teemal just kirjutanud ka [ülevaateloo Postimehele](https://tehnika.postimees.ee/7814374/peame-ka-liivast-akusid-tootma-hakk). Saatejuht on Marek Strandberg.

Kuidas kindlaks teha, kas turul müüdavad vaat-et arbuusisuurused maasikad on ikka «Eesti omad», nagu ahvatlev silt juba kevade lõpunädalatel nende eest kuulutab? Tuleb välja, et maasikas, kui teda korralikult pinnida ja pigistada, reedab selle kust ta pärit. Sama saab teha ka muude viljadega ja seda nii kavatatute, kui metsikutega. Külas on alates 2020. aastast maasikate päritolumaa kindlakstegemi...

Sel aastal sai Presidendi noore teadlase preemia ka Kuno Kasak, Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia kaasprofessor, kes on uurinud märgalasid ja märgalaökosüsteeme. Nende roll ökosüsteemides on oluline: need aitavad siduda nii süsinikku nagu ka korraldada lämmastikuringet. Küsimus, millele me saates vastust otsime, on: kui palju on vaja veel märgalasid uurida, et aru saada, kui kiiresti hakkab taas...

Meremuuseumi merearheoloogia teadur Ivar Treffner kõneleb Titanicu vrakki vaatama sukeldunud süvasukelaparaat Titani hukust ja selle põhjustest. See on uskumatu, millisest sodist see aparaat kokku pandi nagu on uskumatu ka see, milliseid ohumärke ei suudetud märgata. See õnnetus tuli kaugelt ja valjusti ette hüüdes. Muu hulgas teeme juttu ka sellest, milliseid iseehitatud allveeaparaate veel on ka...

Aga on küll. Pärast pikka hoovõttu on teadusrahastuses hakanud puhuma uued tuulekesed. Kas need jõuavad muutusi tekitada eks seda näitab aeg. Eesti teaduse võtmevaldkonnad on paljulubavad. Samas nii mõnigi teadusmahukas ettevõte – Skeleton näiteks – on siinse tolmu pükstel pühkinud ja toimetab hoopis Saksamaal ja Soomes. Miks see nii on, sellest aitab sotti saada Marko Piirsoo Eesti Teadusagentuur...

Sel aastal presidendilt noore teadlase preemia saanud Tartu Ülikooli arst-õppejõud Kaspar Tootsi räägib nüüdisaegsest proteesimisest ja sellest, kuidas tullakse toime tavatute nakkustega. Nüüdisajal tehakse seda viiruste abil, sest antibiootikumide suhtes on paljud baktereist täiesti ükskõiksed. Saatejuht Marek Strandberg.

Koroonapandeemia õpetas meile palju uut viiruste kohta. Nüüd oleme targemad. Aga paraku mitte veel nii targad, et oskaksime täpselt arvata, milline saab olema uus pandeemia. Ühiskonnad, ka Eesti, on suutelised järgmisele pandeemiale kiiremini reageerima ja ilmselt ka sellega paremini toime tulema. Sügiseks peaksid esimesed plaanid tundmatu ohuga toimetulekuks olema üles tähendatud. Saatekülaline T...

Erki Tammiksaar on kirjutanud raamatu Kiviõli linna 100. sünnipäevaks. Tegelikult on see raamat põlevkvitööstuse ajaloost. Sellesse on seotud vene, saksa ja rootsi insenerid ning näpuotsaga ka eestlasi. Eestlased, tuleb välja, polnud üldse nii innukad tehniliste erialade õppijad. Igatahes kujunes asi välja nii, et põlevkiviõlitööstus müüdi natsi-Saksa mereväele ja kindral Laidoner oli selle nõukog...

11-13. maini vältas rahvusvaheline konverents BIOTOOPIA ja seal räägiti ökosüsteemide erinevatest aspektidest. Nagu ka võrgustumisest ja võrkudest. Seente võrkudest näiteks, millel on oluline, aga lõpuni veel avamata roll ökosüsteemide toimimises. Räägime saates kuidas neid võrgustikke uuritakse ja mis tänaseks teada. Ja ka põhilisest: kuidas inimestele arusaadavaks teha nende võrgustike rolli. Sa...

Pandeemia on lõppenuks kuulutatud, aga viiruse mõju jätkub «pika covidi» nimeliste sümptomitega. Perearstidele kurdetakse 10 korda rohkem kummalisi vaevusi, kui haiguslugudest arvata võiks – kas see ongi pikk covid? Millised võimalused on pika covidiga toime tulla? Kas selleks on ravimeid? Külas perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda. Saatejuht Marek Strandberg.

Paldiskis on [teadmata sisuga tuumaobjekt](https://leht.postimees.ee/7768236/pildid-paldiski-salaparane-tuumaobjekt-tiksub-2040-aastani-ja-laheb-siis-maa-alla), milles on kes-teab-mis sodi betooni alla valatud. Seda pole võimalik puurides uurida. Seda uuritakse müüonitega. Gscani nimeline Eesti ettevõte on ehitanud valmis unikaalse müüonatomograafi, mis kasutab looduses saada olevaid müüoneid. Müü...