Kahe vahel

Paavo Nõgene 16.10.2026 ↓

Sel reedel võõrustame viiendat päeva ametis olevat Vabariigi Presidendi kantselei direktorit Paavo Nõgenet. Kauaaegne tippjuht on pärast kaheksat aastat tagasi avalikus sektoris ja kureerimas protsesse, mis vähestele osaks saanud – juhtimas Põhiseadusliku Institutsiooni administratsiooni tööd. Muljeid ja plaane küsivad ning tulevikku ja minevikku vaatavad saatejuhid Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Ingar Dubolazov 28.08.2026 ↓

Kuku igareedeses vestlussaates on peatselt algava kooliaasta puhul külas Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi direktor Ingar Dubolazov. Tänavu märtsist üleminekukooli juhtima asunud Dubolazov on poole aastaga endist venekeelset kooli jõudsalt uuendanud ning muutnud. Endise Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juhina on tal ka tähelepanekuid haridussüsteemi käekäigu kohta r...

Vandeadvokaat Allar Jõks 14.08.2026 ↓

Vestlussaate „Kahe vahel“ külaline on vandeadvokaat Allar Jõks, kes on olnud kohtunik ja õiguskantsler, nõustanud mitmete riikide valitsusi ja kandideerinud ka kümme aastat tagasi presidendiks. Jõks räägib presidendivalimistest, parlamendipoliitikast ja põhiseaduse tähendusest tänases Eestis. Saadet juhivad Timo Tarve ja Ainar Ruussaar.

Vabariigi President Alar Karis 10.07.2026 ↓

Külas on viimaseid kuid Vabariigi Presidendi ametis olev Alar Karis. Väga mitmete käsitletud teemade seas on jutuks ka Karise ametiajal ametis olnud ja ka vahetunud Vabariigi valitsused.

Marju Himma 03.07.2026 ↓

Õmblusteta ühiskonnas suunavad inimesed riiki nii, nagu nad soovivad. Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute kaasprofessor ja parlamendi ajakirja Riigikogu Toimetised peatoimetaja Marju Himma sõnul on meil täna tegemist veidi tõmblustega ühiskonnaga.

Mikk Marran 22.05.2026 ↓

Ühiskonna ja inimeste suhtumine metsaga seotud teemadesse on päevakajaline ja emotsionaalne. Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Mikk Marran kinnitab, et tema juhitav ametkond püüab inimesi senisest rohkem kaasata ja neile metsaga seotud teemasid üha rohkem selgitada. Näiteks seda, et raielank ei tähenda metsa lõppu, vaid tavaliselt ka uue metsa algust.