Käbi ei kuku...

Rääkides kaksikutest Raimondist ja Taanielist nendib Tanel Tein, et klotsiladuja ta pole ning ootab aega, kui pojad juba asjalikumad on.

"Kas saatus on meid hoidnud või hellitanud?" küsib sarja uues saates Urmas Kruuse ja vastab ise: "Ega ikka ei ole küll." See tuleb jutuks siis, kui endine Elva ja Tartu linnapea, praegune riigikogu liige nendib, et on pidanud abikaasa Katriniga üle elama kõige hullema, mis vanematega saab juhtuda - matnud oma lapse.

Helilooja Helena Tulve ütleb, et lapsepõlv ei ole kõige lihtsam, kui sinu koolidirektorist vanaema soovib sinult kõiges parimat. Nõukaaja olud tähendasid seda, et perest eemal olnud Helena elas vanaema juures mitu aastat. Kasvatus oli range mitmes mõttes, ka sotsiaalselt, mille hea külg oli õpitud oskus keskenduda ja üksindust taluda. Ja neid oskusi on heliloojal päris kindlasti vaja.

40 aastat Justamenti teinud Toomas Lunge ütleb, et bändile aluse pannud sügisene jalutuskäik Tartus Riia mäel kuulub tema saatust kujundanud sündmuste hulka.

Kaheksakümnendad olid Heino Endenile kuldsed - rahvusvahelised tiitlid korvpallis, abielu vene iluvõimlemistšempioniga ning poeg Anthony. Kui saavutusi palliplatsil ei võta keegi, siis abieluga sellist garantiid kaasa ei tule. Nii tõi järgmine kümnend endaga juba uued väljakutsed, muu hulgas üksikisana Soomes.

Võib-olla on seda saatuse ettekuulutamiseks palju nimetada, aga kirjanik Maimu Berg kutsus tütart juba lapsepõlves preili paragrahviks. Kuigi hüüdnime tingis tütre pedantne koristamiskirg (ka ema järel), sai Julia Laffranque'ist tõepoolest kohtunik.

Kui sai selgeks, et boheemlastest vanemad ei saa noorima õe kasvatamisega piisava rangusega hakkama, võtsid kaks vanemat õde asja spartalikus vaimus enda kätte, meenutab Maarja Kangro koomilist seika lapsepõlvest. Muhedaid lugusid kuulete saates teisigi, aga mitte ainult.

Viiuldajaks õppinud, kuid ettevõtjana tegutsev Kaur Kuurme ütleb saate "Käbi ei kuku..." uues osas, et üks tema väljakutseid elus on olnud eelmistelt põlvkondadelt kaasa tulnud mustrite murdmine.

"Tee õigeid asju ka siis, kui mitte keegi ei näe," toob džässmuusik Peedu Kass näitena mõttetera väärtustest, mida kaugsõidukaptenist isa Peedu Kass on soovitanud järgida.

"Praegu tuleb küll süümepiin peale, kui ta räägib niimoodi. Siis ma seda hingelist masendust ei märganud," tõdeb Marek Lemsalu, meenutades aegu, mil jalgpallurikarjäär teda tagasi koju tõi, aga Norras hästi kohanenud tütar Liis sõpradest lahkumisega kuidagi ei leppinud.

Alustame uut hooaega!

Maapoisina Rapla kandis sirgunud Urmas Sõõrumaa ütleb, et oli liider juba koolipõlves, kui tuli spordimansasid kokku panna või kellegi eest seista.

"Ma ei olnud lühikese keti otsas," meenutab Hardi Volmer lapsepõlve, kuhu jäid ka mõned skandaalihõngulised episoodid. Kui elupõletamine juba kõrgemad tuurid saavutas, ähvardasid vanemad tehnikumi ja teerullijuhi ametiga.

Ooperi- ja operetisolist Väino Puura ütleb, et maatöö oli kontimööda küll, aga esimesel võimalusel "põgenes" ta linna. Tartus ootasid teda nii lauljaharidus, esimesed rollid Vanemuises kui ka neiu Sirje, kellest sai tema abikaasa ja ühiste laste Annika ja Rene ema.

Tõnu Kaljuste tõdeb, et muusikast lahus on tema kulgemist võimatu vaadelda. Isegi koolivahetuseni teises klassis viis konflikt muusika ja pillimängu tõttu: senised kaasteelised ei arvanud klaveril poosetamisest just eriti palju ja korraldasid tänaval kambaka.

Kuigi lapsena tehtud rollid "Nukitsamehes" ja "Keskpäevas" ei kukkunud pahasti välja, veensid need Ülari Kirsipuud ennast tulevikus enam mitte näitlemisele mõtlema. Ema ja elu serveerisid hoopis pilliõppe ja muusik temast saigi.

Kuigi Getter Jaani harjus ema töö tõttu lavadega lapsena, polnud ta avalikel esinemistel sugugi nõus suud lahti tegema. Seetõttu peab tantsujuhi ja lavastajana tegutsev Katre Jaani tütre esiletõusu saates "Eesti otsib superstaari" tohutuks eneseületuseks.

Emadepäeval räägivad oma loo kauaaegne lasteaiaõpetaja Aimi Milling ja tema näitejuhi haridusega poeg Madis, kes tegutseb viimastel aastatel aktiivselt ka poliitikalaval.

Enn Eesmaale oli varakult selge, et isa eeskujul ooperilauljaks ta ei saa. Kuigi vahepeal oli tõsiselt plaanis ka teater, tekkis võimalus esinemiskirge rahuldada hoopis ekraanil. Ja just teletöö viis reporter Eesmaa Vilniusesse, kus ta tutvus pianist Aleksandra Juozapenaitega, kellest sai tema abikaasa.

Hiljuti 90-aastaseks saanud majandusteadlane Leev Kuum ütleb, et ta elaks nagu teist elu. Kõlab uskumatult, aga tema noorim laps - teisest abielust sündinud Laura Joanna - lõpetab 9. klassi. Leev sai kolmandat korda isaks vanuses 70+!

Näitleja Liina Tennosaar räägib muigel sui, et tema isa Kalmer ei pidanud tütart ilmselt väga ilusaks lapseks. See seletaks pehmelt öeldes ebatavalisi anatoomilisi eksperimente, mida tema välimuse muutmiseks lapsepõlves ette võeti.

Keraamik Georg Bogatkin, kelle ema oli eestlane ja isa venelane, räägib sissejuhatuseks huvitava loo.

Jahtklubis olid Jaanus Nõgisto jaoks valmis parim paat ja purjed, aga spordirahva kurvastuseks valis ta pillimängu. Ruja kitarristina kindlustas ta endale koha meie rokiajaloo tähtsamatel lehekülgedel. Rokenroll käis Nõgistoga kaasas aga juba tunduvalt varem.

Anne Reemann õppis Otsa koolis paar aastat laulmist, aga publiku ette jõudis ta ikkagi näitlejana, taskus lavaka diplom. Tutvus kurusevenna Elmo Nüganeniga viis abieluni ja kuigi esimese lapse sündi tuli oodata murettekitavalt kaua, on nende peres kolm tütart.

Jutuajamine Märt ja Kadri Hundiga sai südamlik ja kohati pisarateni liigutav. Kurbusega peame teatama, et Märt Hunt ise ei jõudnudki saadet kuulata, sest ta lahkus meie seast ootamatult laupäeval. 19. märtsil oleks helilooja, pedagoog ja ansamblite juht Märt Hunt saanud 80-aastaseks. Intervjuu Vikerraadiole jäi kahjuks tema viimaseks. Kokkuleppel lähedastega on saade siiski eetris, et mälestada mu...