Ilmaparandaja

Seekord räägime aasta loomast siilist, kes on küll teada-tuntud loom, kuid tema eluviisi kohta on ka nii mõndagi teadmata ja üllatavat. Näiteks see, et Eestis elab kaks erinevat liiki siile, siil oskab ka ujuda, piim on siilile ebatervislik, siil on osav tulekahjude kustutaja ja veel palju muudki. Stuudios räägivad siili elust ja tegemistest zooloogid ja Eesti Terioloogia Seltsi juhatuse liikmed L...

Seekordses Ilmaparandaja saates vaatame tagasi aastavahetusele, kui väga paljud tallinlased olid uut aastat vastu võtmas söökide, jookide ja ilma veeta. Kas kriisiolukorras aitaks hoopis see kui iga majapidamise juures oleks oma kuivla ehk tänapäevane kuivkäimla? Kuhu kuivalte tehnoloogia on arenenud ja miks meil neid vaja on, räägivad saates Priit Adler ja Peep Tobreluts. Saatejuht on Mart Valner...

Kuna aasta linnuks on kuulutatud piiritaja, siis seekordses Ilmaparandajas kuulemegi selle tuntud, kuid siiski üsna väheuuritud linnu tegemistest pikemalt. Stuudios räägib piiritaja elust linnuökoloog Marko Mägi. Saadet juhib Rein Pärn.

Aasta viimases "Ilmaparandaja" saates võtame traditsiooniliselt kokku mööduva aasta läbi "Ilmaparandaja" eetris kõlanud helilõikude. Tuletame meelde aasta looma, räägime eestlaste kliimaskeptisest ja veel palju muud. Saate paneb kokku Mart Valner.

Selle nädala Ilmaparandaja saates on külas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et enne jõule vaadata otsa olulisematele teemadele, mis keskkonnavaldkonnas aasta jooksul esile kerkinud on. Juttu tuleb loodusharidusest ja energeetikast, raiemahust ja kliimaseadusest. Natukene ka tuuleparkide püstitamisest ja loodusmaja ehitamisest. Küsib Mart Valner.

Oluliste ühiskondlike teemade arutamiseks on ellu kutsutud Hea Elu Rahvakogu, mis toob ühise laua taha tavalised inimesed, et leida lahendusi Eesti suurimatele väljakutsetele. Kuidas hea Elu Rahvakogus osaleda saab ja kuidas see arutelu on üles ehitatud, räägivad Ilmaparandajas korraldaja Teele Pehk ja eelmisel pealinna rahvakogul osalenud kodanik Gert Preegel. Saatejuht on Rein Pärn.

Selle nädala Ilmaparandaja saates läheme kõigepeal maailma poolustele ja siis tuleme tagasi ning räägime Eesti ühistranspordist. Miks on meile polaaralad olulised ja kuidas nende tervis mõjutab geopoliitilist olukorda? Kas kliimakonverentsil arutatu aitab jääkatet alles hoida ja mis juhtub, kui need sulavad? Neid teemasid avavad välisministeeriumi kliima- ja energiapoliitika erisaadik Katrin Saars...

Miks meil on kodus nii palju elektroonikajäätmeid? Üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal keskendub sel korral elektroonikajäätmetele. Stuudios on Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason, elektroonikaringluse ettevõtte GreenDice tegevjuht Argo Alaniit ning saatejuht Rein Pärn.

Pühadeaeg hakkab kätte jõudma ning väga paljud eestlased otsivad oma lähedastele jõulukinke suurtest veebipoodidest. 2024. aastal tuli Euroopa Liitu 4,6 miljardit alla 150-eurost väikepakki ja umbes 90% neist olid Hiinast. Seekordses Ilmaparandaja saates uurimegi, kui suur on nende pakkide keskkonnajalajälg ja kuidas Euroopa komisjon tahab rakendada nendele pakkidele suuremat kontrolli. Kas e-kaub...

Eelmisel nädalal toimus VI Läänemere kalandusfoorum, kus põhifookus oli sellel, kuidas kalandust keskkonna- ja kliimasõbralikumaks muuta. Mida siis teha saab, millal meil sõidavad ranniku lähedal ringi vesinikulaevad ning kas kalakasvandus on tulevik, räägib saates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu. Saatejuht on Mart Valner.

Kuna Eesti põllumajanduses ning toidu- ja puidutööstuses tekib igal aastal sadu tuhandeid tonne väärtuslikke kõrvalsaadusi, mille potentsiaal jääb suuresti rakendamata, tegid Maaülikooli teadlased põhjaliku uuringu, milles selgub olukorra tõsidus. Samas pakuvad nad välja mitmeid lahendusi, kuidas ülejäävat tooret edukalt kasutada saaks. Seetõttu on seekordses Ilmaparandaja saates külas Eesti Maaül...

Seekordses Ilmaparandaja saates räägime peamiselt keskkonnaharidusest. Kuidas mõjutab keskkonnahariduse ümberkorraldus Eesti haridussüsteemi ja ühiskonda ja kuidas kompleksselt loodusest rääkida nii, et noorte peas ka seosed tekiksid? Kas ilma teadmata, mis on märg mets, saab rääkida sellest, mida selle metsaga tegema peaks? Saates on külas hariduspsühholoog Grete Arro. Saatejuht on Mart Valner

Kuna loomakaitseseaduses plaanitakse teha mitmeid muudatusi, on paljudel loomapidajatel ja varjupaikadel tekkinud hulga küsimusi. Mis peamiselt segadust tekitab, sellest räägivad Ilmaparandaja saates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Hedvig Liblikas ja Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni- ja annetuste kogumise juht Anni Anete Mõisamaa. Saadet juhib Rein Pä...

Kuna Euroopa Liidus jõustusid uued jäätmete raamdirektiivi muudatused, räägime Ilmaparandajas pikemalt sellest, mida need elanikele ja ettevõtjatele kaasa toovad. Eesmärk laiemalt on vähendada laiemalt kümneid tuhandeid tonne tekstiili ja toidujäätmeid ning muudatused toovad rõivastele, jalanõudele ja teistele tekstiilitoodetele tootjavastutuse ning sihtarvud toiduraiskamise vähendamiseks. Kuidas...

Selle nädala Ilmaparandaja saates võtame jutuks kaks erinevat teemat. Tartu Ülikooli teadlaste põhjalik teadusartiklite analüüs näitas, et tuulikute infrahelil pole leitud kahjulikke tervisemõjusid, kuid tuulikute olemasolu, võimalik tekitatav müra, uskumused ja üldised hoiakud võivad inimest mõjutada. Uuringut ja tervisemõjusid tutvustavad lähemalt Hans Orru ja Triin Veber Tartu Ülikoolist. Lisak...

Äsja esilinastus Matsalu Loodusfilmide Festivalil Riho Västriku uus film Eestimaa loodusest - "Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast". Mõni tund enne esilinastust toimus filmi autoriga ka Lihulas avalik Ilmaparandaja saate salvestus, milles Riho Västrik rääkis filmist, Eesti loodusest, loodusfilmitegijatest ja sellest, mis filmimaailmas aastakümnetega muutunud on. Küsib Mart Val...

Maaülikooli teadlased asusid omapäraste meetoditega puhastama Võrumaal Navi küla lähedal asuvat Põrmujärve, mida peetakse Eesti üheks kõige kehvema veekvaliteediga järveks. Väike, kuid kohalike jaoks oluline veekogu sai teadlaste abiga omale ujuvsaare, mis järgnevate aastate jooksul peaks järvevett parandama. Lähemalt räägib seekordses Ilmaparandajas Maaülikooli Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoo...

Tuleva nädala keskpaigas algab Lihulas traditsiooniline Matsalu loodusfilmide festival, mis ka tänavu toob koju kätte maailma loodusfilmide paremiku. Mida täpsemalt näha saab ja mis muud melu festivali ajal toimub, sellest räägib stuudios MAFFi peakorraldaja Maris Altmann. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekorne Ilmaparandaja saade on salvestatud Narvas, Station Narva raames ühes telgis keset datšasid Narva Veneetsias. Juttu tuleb kogukonnaenergeetika võimalustest erinevates kontekstides ning vajalikest sammudest sinna jõudmiseks. Kuidas ühiselt elektrit toota ja kes sellest kasu saab ning kuidas see aitab kaasa nii jätkusuutlikule maailmale kui julgeolekule. Külas on Kertu Laherand Eesti Rohelis...

Miks inimesed nii sageli tuuleparkide vastu protestivad, isegi kui nende vajadust mõistetakse? Miks on ekspertide arvamusel vähem kaalu kui netiotsingul ning kas tuulikud taamal mõjutavad ka kinnisvara hinda ja väärtust? Ja muidugi, kas on nii, et kes maksab, see tellib muusika ehk kas planeerijad on arendajate käepikendus? Lisaks iilitiivikutele uurime ka muidugi, mis siis Nursipalus valesti läks...

Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures avati suveks kolahoov, mis on mõeldud lastele ja noortele loovaks meisterdamiseks. See on koht, kus lapsed saavad kohapeal saadaval olevast materjalist ise mänguväljakut kujundada. Hoov edendab ka ringmajandust, kus kasutakse kasutuselt kõrvaldatavat materjali ning antakse sellele uus ja lõbus elu. Saates "Ilmaparandaja" saamegi kuulda vestlust kolahoov...

"Ilmaparandaja" saates tuleb seekord juttu sellest, kui hästi Eesti ettevõtted omavahel suhtlevad, et vähendada jäätmeteket ning omavahel sümbioosis olles ära kasutada võimalikult palju toormaterjale. Kuidas saab siin riik aidata, mis on kitsaskohad ja millised edasised plaanid, räägivad Tõnu Tuppits EISist, Margit Kull TalTechist ja Mihkel Krusberg Kliimaministeeriumist. Saatejuht on Ma...

Energiamajanduse arengukavas aastani 2035 nähakse ette taastuvenergia oluliselt laiemat kasutuselevõttu Eestis. Seetõttu on saates külas Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonna juht Tauno Hilimon, kellelt saame ülevaate taastuvenergia kasutuse hetkeseisust, lähiaastate plaanidest kui ka sellest, millist rolli mängib siin biogaas. Saame teada ka seda, millised ritsikad Eestis elavad ja mis hää...

Euroopa Liidu ohtlike võõrliikide nimekirja täiendati äsja 26 uue liigi võrra, kellest osade levik Eestis võib kahjustada siinse looduse tasakaalu. Millised liigid nimekirja lisati ja millised neist ka Eestisse on jõudnud ja mida ebasoovitavat võivad nad teha, sellest räägib Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi. Juttu tuleb ka matkamisest, sest RMK kutsub tuleval...

Juuni lõpus sai avalikuks Eurobaromeetri üleeuroopaline küsitlusuuring kliimamuutuse teemadel, milles selgus, et me oleme Eestis kõige ükskõiksemad kliimamuutuse suhtes ja kõige kriitilisemad Euroopa kliimaeesmärkide suhtes. See trend on viimastel aastatel kiiresti süvenenud. Mille pärast see võib nii olla ja miks väga keskkonnast hoolivad eestlased ei taha uskuda kliimamuutuste mõjusse, on seekor...