Helüait - Kullõ õnnõ!

Maailman om häste teedä, et latsilõ om vaia muinasjuttõ, ja ku lats noid viil esi lukõ mõista-i, sõs tulõ suuril noid latsõlõ kõnõlda vai ette lukõ. Muinasjutu avitasõ arvo saia hääst ja halvast, ilmast ni inemiisist, andva huugu ettekujotamisõlõ, oppasõ umma kiilt laembalt tarvitama ja viil pall´o muud. Tuuperäst omgi Helüaidan no üllen 30 muinasjuttu […] The post Räpinä muinasjutu appeared...

Helüaida 36. märgotus (14.07.2022). Muusik ni festivali Aigu Om! ellokutsja ja kõrraldaja Kalkuna Mari kõnõlõs aost, ao võtmisõst ja ao pruukmisõst. Tä märgotas tuu üle, kuis ummi elopäivi täütä säändside tegemiisiga, miä periselt tähtsä omma ja miä inemiisile ja luudusõlõ halva es tennü. Sinnä om paot (käkit) ka sõnomi „Aigu om!“ mõtõ. „Tuu tähendä ei, […] The post Mari Kalkun: Aigu om. Ja...

Helüaida 35. märgotus (30.06.2022). Võrost peri Maadi Karmen om neli aastat opnu Tarto ülikoolin eesti kirändüst. Praktika Võro instituudin ja kodokandist kavvõmbal elämine omma pandnu noorõ inemise mõtlõma tuu pääle, kost tä peri om ja ku pallo kodopaik timä ello mõotas. Kah´os om tulnu ka vallus arvosaaminõ, et võro kiilt kõnõlda tä ei mõista, kuiki […] The post Karmen Maat: Vahtsõnõ kaemi...

Helüaida 34. märgotus (02.06.2022). Antslast peri, a Pärnon elläv koolioppaja Pulga Joel arotõlõs, kuis vannus tedä muutnu om. „Noorõlt tahtse vast olla ilmameistri ja selle oll sõs põlgust tervüsesportlaisi vasta. Nüüdses om nigu peräle jõudnu, et tuu (Kaitsõliit ja tervüsesport) omgi tuu, mis mullõ om jäänü. Tuu tulõ võtta,“ ütles tä. Uman Lehen 02.06.2022 ilmunu […] The post Joel Pulk: Ke...

Põlinõ võrokõnõ Korneli Viiu pand luulõhe kõik, miä ilman sünnüs ja henge pututas. Värses omma saanu nii tõsidsõ teemä, nigu Ukraina sõda, eelekrihind, mõtsaragominõ ja koroona, ku ka elo ja inemise ummi rõõmõ ja hätiga. Ku võimalik, omma luulõtusõ iks viguridõga ja läbi nal´a. „Nigu hobõsõlõ kaaru, inemisel vaia naaru. Et elovangõrd keremb olõs vitä, […] The post Viiu Korneli luulõtusõ appe...

Jaan Vahtra (23. mai 1882 – 27. jaanuar 1947) om innekõkkõ tunnõt ku kunstnik, a timä tähtsüs võro kiränikuna om niisamatõ suur. Päämädselt kirot tä mälehtüisi ja perimüslikke juttõ, a ka rahvanalandit ja publitsistikat. Vahtra looming and häste edesi timäaigsõ elo ni inemiisi loomust ja sündmüisi ni om väärt ja põnnõv matõrjal olõvidõ ja tulõvidõ […] The post Jaan Vahtra jutu appeared first...

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja edimäne mulgikeeline loeng om ülekaehus Mulgimaast, mulkõst ja mulgi keelest. Kõnõlõja Kristi Ilves om Tartu Ülikooli mulgi keele ja kultuuri lektri ni Mulgi Kultuuri Instituudi mulgi keele ja kultuuri spetsialist ja aolehe Ütsainus Mulgimaa toimõndaja. Tä alostas umma loengut Mulgimaa aoluu lühkü kirjeldusega muinasaost pääle, kõnõlõs Mulgimaa kihlkundõst, s...

Helüaida 33. märgotus (05.05.2022). Võrost peri Orioni Jana, kiä vidä Tal’na Kadrioro raamadukogon võro keele kohvitarrõ ja sai seo aastaka Hindätiidmise avvuhinnä, märgotas tuu üle, kuis jäiä võrokõsõs ka sõs, ku Võromaal ei elä. Teküs Tal’na võrokõnõ jaga mõtõt, et inemisega jääs sünnüst surmani üten kotus, kost tä peri om. „Tuust algusõpunktist, kost inemine peri […] The post Jana Orion:...

Lõunõeestikeelitside tiidüsjutte sari jakkus tartokeelitse loenguga Lõunõ-Eesti sünnükombist vanõmban perimüsen. Kõnõlõs Tarto Ülikooli Villändi Kultuuriakadeemiä projektikõrraldaja Marit Külv. Aastil 2017-2021 uursõ Külvi Marit kuun Rebase Marjuga Harglõ kihlkunna saajakombit ja Lõunõ-Eesti sünnüperimüst 19. aastagasaa lõpust kooni täämbädse pääväni. Vanõmbas perimüses loetas taan loengun materja...

Helüaida 32. märgotus (07.04.2022). Moostest peri politseikapten ja inneskine veebikonstaabli Punaku Maarja kõnõlõs tuust, määndse omma täämbädse ao võlssjutu ja kelmüse virtuaalmaailman ni kuis hinnäst internetin kaitsta ja hoita. „Om aig oppi võlssmist parõmbalõ är tundma, sis om vahtsist võlsõst arvosaaminõ edespite lihtsamb ja võimalus näide lõksi jäiä väikumb,” ütles tä ni jaga tarvilist teed...

Seokõrdnõ lõunõeestikeeline tiidüsjutt om võro keelen ja tuud kõnõlõs Tarto Ülikooli lõunõeesti keele ja kultuuri lektri Jüvä Sullõv (Sulev Iva). Tä kõnõlõs, kuis lõunõeesti rahvit kutsut om, kost näide keele peri omma, kuis keele aoluun arõnu omma ja määne om naidõ kiili kõnõlõjidõ hindätiidmine. Jüvä Sullõv kirjeldäs tiidüsliidsi uurmiisi ja rahvalugõmisõ tulõmuisi lõunõeesti kiili kottalõ [&#82...

Helüaida 31. märgotus (10.03.2022). Vahtsõliina gümnaasiumi oppaja ja kodotütride Orava rühmä juhõndaja Glaseri Maaja kõnõlõs tuust, midä and latsõlõ kodotütres vai nuurkotkas olõminõ ni mille om Kaitsõliitu vaia. „Parhillanõ sais maailmah om peris murrõlinõ. Sõda Ukrainah om pandnu mi nuuri kah mõtlõma tuust, et vabahus ei olõki nii kimmäs ja esihindäst mõista.“ Midä sõs noorõ […] The post...

Raamadu „Tsillokõsõn majan“ (Võro Instituut 2022) teksti, pildi ja kujondusõ om loonu Kertu Sillaste. Jutt kõnõlõs eläjist, kiä eläse ütenkuun tsillokõsõn majan. Lugu om veidükese hirmsa, tsipakõsõ naljakas ja teräkese oppusõga. Raamadu pildi omma sündünü egäsugumadsõst träänist, midä koton iks lövvüs. Raamat härgütäs ka meisterdämä, asju vahtsõst pruukma ja juttu kõnõlõma. Seo raamadu idee võitsõ...

Edimäne lõunõeestikeeline tiidüsjutt om tartu keelen ja tuud kõnõlõs Tartu Ülikooli eesti keele aoluu ja murdidõ profesri akadeemik Karl Pajusalu. Tartu kiil om edimäne eesti kiil, midä om Tartu ülikoolin opatu. Taad või pitä kõgõ vanõmbas akadeemilidses õdagumeresoomõ keeles. Pajusalu kõnõlõs tartu keele pikäst ja kimmäst aoluust ni parlatsõst saisust üten kõigi timä perrätulõjidõga. Tä […]...

Helüaida 30. märgotus (10.02.2022). Võrokõsõst käsitüüline ja muusik Kaarna Anneli arotõlõs tuu üle, mille timä põlvkunna inemiisil om rassõ võro keelen kirota. „Koton, ummi latsiga ja poodi man võro keelen kõnõlaminõ tulõ nigu esihindäst, a muial om tuu vana sund, et piät „kultuurnõ“ olõma,“ ütles tä. Sõski ei olõ seo kavva kestnu kiildmine ja tänitämine […] The post Anneli Kaarna: Hää lats...

Navilt peri tiidüsfilosoof ja astrofüüsik Kasagu Enn om kirotanu mitmit võrokiilsit juttõ, üles astnu Kaika suvõülikoolõn ja vällä märknü pallo vahtsit sõnno võro kiilde. Osa noist sõnnost ilmuva „Lühkesen võro-eesti loodusõtsäpendämise sõnastigun“, miä om tunnõt ku edimäne võrokiilne eräalasõnastu. Aastil 1995–1997 oll Kasagu Enn Võro Instituudi direktri ja 2018. aastagast om tä Tarto Ülikooli us...

Helüaida 29. märgotus (13.01.2022). „Om aig olla aupaklik luudusõ suhtõn,“ ütles võrokõsõst poliitik Padari Ivari uman märgotusõn, kon tä arotõlõs tuu üle, määntses käänd elo vahtsõl 2022. aastal. Pääväkõrran teemadõ hulgan omma keskkund, kliima, haigusõ, maailma riike vaihõkõrra, elektrihind ja elo Vanal Võromaal. Sõski jääs kõlama luutusõga üteld mõtõ: „Probleemi omma Jumala puult luudu tollõ [&...

Juhan Jaik (1899–1948) om võro kiränik, kinka mõjo nii eesti- ku ka võrokiilsele kirändüsele om väega suur. Kirotanu ka võrokiilsit luulõtuisi, om Jaik sõski innekõkkõ võro proosa klassik, jutussidõ luuja, rahvaperimüse edesiandja. Timä 13. jaanuaril 2022 olnu 123. sünnüaastapäävä puhul saa Helüaidan kullõlda kattõ luulõtust ja säidset juttu, miä omma peri kogomigust „Valgõ kivi“ (Võro […] T...

Helüaida 28. märgotus (29.12.2021). Võro Instituudi direktri Kuuba Rainer kuts inemiisi üles 28. joulukuul 2021 pääle nakanu ja 15. vahtsõaastakuul 2022 läbi saaval rahvaloendusel umma võro keele mõistmist kirja pandma. Seokõrd rahvaloendaja egäleütele kodo ei lää ja inämbüs andmit võtt riik registriist. Sääl aga olõ-i teedüst inemiisi paikkundligõ kiili mõistmisõ kottalõ. Nii om ainukõnõ võimalus...

Helüaida 27. märgotus (16.12.2021). „Täämbädse päävä võro kultuuri kõgõ suurõmb varandus om süämega tegijide hulk,“ kõnõlõs Uma Lehe päätoimõndaja Rahmani Jan. Kultuur kasus aastasatu ja tuud antas edesi põlvõst põlvõ. Meil, Võromaal, om loomulik, et kultuuri ülestähendämise ja manoluumisõga tegeles hulga rahvast. Tuu and kimmüst, et võrokõisi umaperä jääs taan kõrrast inämb ütetaolidsõs minevän i...

Võrokeelitside luulõtuisi kogomik „Aastatsõõr“ om Vana-Võromaa keelepesäoppajidõ ütine looming aastist 2017–2018. Luulõtusõ omma köüdedü latsiaidu opiprogrammõga ja jagonõsõ teemadõ perrä. Teema omma: kodo, latsiaid, muusiga, luudus, tähtpäävä, aastaao ja 12 kuud. Tast löüd lihtsit ja rõõmsit luulõtuisi kullõmisõs egäl aol. Luulõtuisi teksti üten piltega omma välän Võro Instituudi kodolehe pääl. L...

Kadri Ugur, Senni-tädi juttõ kirjapandja ja Helüaita lugõja (2021), kõnõlõs noist nii: „Senni oll mu vanatädi, mu imäle oll tä tädi. Üts lõpmada kangõ mutt oll sjoo Senni-tädi, elli tävveverelist ello ja opas tuud nuurilõ kah. Senni kõrval oll kõgõ sääne tunnõ, et olt nigu puss mõskmada villu sehen: olõ-õi istmist ei astmist, julgust ei […] The post Senni-tädi naarukuul appeared first on Hel...

Helüaida 26. märgotus (2.12.2021). Võrokõsõst tiidläne Kõivupuu Marju kõnõlõs tuust, et maailmast arvosaaminõ ja maailma mõõtminõ om üts ütlemäldä keerolinõ kunst. Tä märgotas tiidläse elost parlatsõl tõõtagotsõl vai sotsiaalmeediä tõõ aol. „Tiidläisi hädä om tuu, et näil olõ-i lihtsit ja selgit vastussit, mis püsüse aon kimmä nigu sannasuurunõ raudkivi nurmõ pääl,“ ütles Kõivupuu Marju. Uman [&#8...

“Kodoväreti'” om Johannes Siska luulõkogo (Võro Instituut 2008), mink 19 luulõtusõst 17 omma võro keelen. Johannes Siska (1913-1973) oll luulõtaja ja meremiis, kiä oll peri Rõugõ valla Hinu küläst. Lugõ Agur Seim (2021). Kaas: Diana Allas. Siska pidi esä ja vanaesä peräst nika ku 8. eloaastani elämä Siberin, edesi tulti Võromaalõ tagasi. Eesti vabariigi aigu vei […] The post Kodo...

Helüaida 25. märgotus (18.11.2021). Saarõ Evar, mõnikõrd põllumiis, istus aig-aolt pikembät aigo traktori pääl, kon sündünü märgotusõn arotas tä planeedi pästmisest ja kliimasõbraligust elost. Tä tuu ka üte pikembä näüte kahtlasõ väärtüsega rohepüürde kottalõ. Uman Lehen ilmunu artikli „Mugavusõ hind“ Foto: Mariko Faster. The post Evar Saar: Mugavusõ hind appeared first on Helüait .