Eesti lugu

Ajaloolane Triin Kröönström: "Me võime Tallinnas käia ja kujutleda ennast sinna ajastusse, sest kõik on nii hästi säilinud, aga üks asi, mida me ei suuda hästi ette kujutada, on heakord!"

TÜ kaasprofessor Enn Küng: "Rootsi kuningad valitsesid Läänemere provintse mitte kuningate, vaid hertsogitena: Erik XIV tituleeris end Liivimaa isandaks, ka Liivimaa eestlaste isandaks; Johan III lisas oma tiitlitele Liivimaa eestlaste hertsog ja oli hiljem Eestimaa hertsog. Samas kirjad, mis provintsist Stockholmi saadeti, olid adresseeritud Tema Kuninglikule Majesteedile, mitte hertsogile!"

Ajaloolane Jaak Juske: "Kui te vaatate seda Toompea keskaegset läänemüüri Toome puiestee poolt, siis on selles paemüüris näha 3 suurt kaarjat akent — need meenutavad meile kadunud uhket riigisaali hoonet."

Professor Pärtel Piirimäe: "Skytte ideaalid sobisid hästi ka siis, kui rahvusülikooli hakati tegema!"

Jõgeva militaarmuuseumi juht Sergei Jerjomin: "Me ei mängi siin poliitikat, me näitame ajalugu!"

Kaasprofessor Olev Liivik: "Kui kõikidel muudel küüditamistel saadeti ära terved perekonnad, siis sakslaste küüditamine oli puhtalt rahvuse põhine— sakslaste küüditamine oli selles mõttes omapärane."

Arheoloog Ain Mäesalu: "Kerkib ikkagi küsimus, kas need olid ainult lood, mida tšuudi või soome-ugri rahvalaulikud laulsid ja mis sattusid ka bõliinadesse või oli ikkagi ka isikuid?"

Arheoloog Ain Mäesalu: "Seda hüpoteesi, et Kalev ja Kalevipoeg võivad olla ka ajaloolised isikud, ei saa eepose "Kalevipoeg" põhjal tõestada."

Siim Kallas rahareformi esimesest hommikust: "See oli omamoodi sürrealistlik pilt: päikesepaisteline ilm, tursked higised mehed loopisid rahakotte autode peale. Nagu filmis pangaröövlid!"

Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi juures viitab muinsuskaitsja Jaan Tamm mälestsussambal olevale tekstile "Vaba Eestile truu surmani" (foto Vivika Ludvig).

Pärimusmuusik Ando Kiviberg: "Kuna 16. sajandi keskpaigaks oli torupill Eestis juba sedavõrd kodunenud, et isegi kroonikud märkisid selle ära, siis sellest võib arvata, et ta jõudis meile juba oluliselt varem!"

Siim Kallas rahareformi õnnestumise põhjustest: "Peafaktor oli rahva tohutu vaimustus!"

Muusikateadlane Alo Põldmäe: "Enn Võrk sai oma laulu loomisel kõvasti innustust sellest, et 27. juunil 1922. a võttis riigikogu vastu seaduse, mis kinnitas sinimustvalge lipu Eesti riigi lipuna."

Ajaloolane Olev Liivik: "Ott Kooli roll fosforiidisõjas, meie võitluses iseseisvuse taastamise eest on suur!"

Riigikukutaja Viktor Kingissepp tabati 3. mail 100 aastat tagasi ja hukati ööl vastu 4. maid 1922. aastal.

Emeriitprofessor Erik Terk: "Selles, et Eesti sai turumajanduslike reformidega edasi minna, oli kindlasti roll ka sellel, et küllalt suur osa inimesi sai midagi personaalselt endale."

Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill: "Langenute mälestamine käib eri rahvastel erineval moel, aga surnuaial, Kaitseväe kalmistu on ju surnuaed, kehtivad reeglid, mida tuleb järgida!" Kindlasti ei käi Hellar Lille sõnul mälestamise juurde lärm ja poliitiline manifestatsioon.

Roosmarii Kurvits: "Oli ikkagi püüd lääneliku ajakirjanduse suunas; ükskõik, kas nö eraomaniku all või riigi all või rendiettevõttena lehte tehes." Tiit Hennoste: "Üks oluline vaidlus tol ajal käis selle üle, kas ajakirjandus on naelavabrik, mis toob raha sisse, või peab ajakirjandus kuuluma tegijatele, kelles on ajalehe väärtus ja sõltumatus."

Anu Kaupmees: "Me tegime saateid nii, et näeks välja nagu propaganda, aga tegelikult ei oleks propaganda." Kulle Raig: "Me elasime niisuguses olukorras, nagu kogu ühiskond: me mõtlesime üht, rääkisime teist ja tegime kolmandat, aga see oli teadlik skisofreenia!"

Hain Rebas kaitseministri ametist lahkumisest 1993. aastal: "Kui täpne olla, siis lahkusin küll seoses Pullapää kriisiga, aga mitte nende mässajate tõttu, vaid seoses sellega, mismoodi juhtivad valitsuse liikmed reageerisid või mittereageerisid sellele."

Kieli ülikooli emeriitprofessor Hain Rebas: "Peetri ajal tuli muidugi see plaan, et valitseda Läänemerd ja et keelata Läänemeri teistele." See mare clausumi printsiip Vana-Rooma õiguses on Hain Rebase sõnul läbiv joon Vene välispoliitikas.

Ringhäälingumuuseumi direktor Juhan Sihver Vikerraadio sünnist 1967. aastal: "See oli nüüd juba selline raadio, mida kuulajad ootasid!" Juhan Sihveri sõnul oli Vikerraadio märk eesti raadio kuldajast.

Mark Soosaar Vikerraadio sünnipäeva eel: "Kutsun kõiki oma kolleege oma mõtteid jäädvustama!"

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk: "Uues olukorras, mis algas 24. veebruaril, on eriti tähtis, et me täidaksime oma põhiseadust." Ilmar Tomusk peab silmas muuhulgas ka seda, et põhiseaduse järgi on igal ühel Eesti riigis õigus saada eestikeelset haridust.

Lauri Vahtre: "Meie ajalugu on kulgenud laias laastus kahe suure jõu tallermaaks olles, need on Saksa ja Vene. See on selline hall tsoon, kus aeg-ajalt tuleb mängida ühe või teise poole vastu ja vaadata võimalust, kuidas iseseisvaks saada. Ukrainlastel on midagi sarnast, ikka peamiselt see, et on Poola ja on Vene. Nemad on siis ka olnud kahe suure jõu vahele surutud."