Eesti lugu

Kalle Kroon: "See võit tekitas Karl XII illusiooni, et Vene sõjavägi ei kujuta endast midagi erilist; Peeter I suutis aga oma sõjaväe formeerida ümber suurepäraseks euroopalikuks võitlusjõuks, selles ei ole mingit kahtlust."

Kalle Kroon: "Rootsi sõjaartiklid (määrused- toim) ja vandeandmistekstid tõlgiti eesti ja läti keeltesse, aga milleks seda muidu teha, kui polnud ette näha, et neid rahvuseid võetakse suuremal määral sõjaväkke."

Kaasprofessor Marten Seppel: "Euroopa turnee jooksul pöördus Peeter I huvi Mustalt merelt Läänemerele."

Kaasprofessor Marten Seppel: "Kui Rootsi suurriiklus sai alguse Eestimaa tulekuga Rootsi alla 1561. aastal, siis samamoodi võib öelda, et Rootsi suurriikluse langus sai alguse sellest algsest konfliktist Riia linnas 1696. aastal, kui kõik aeti Liivimaa kindralkuberi Erik Dahlbergi kaela, kes oli provintsis Vene tsaariga väga ebasõbralikult käitunud."

Pärtel Piirimäe: "Karli puhul oli väga selge: Rootsit oli alatult reeturlikult rünnatud, tema vaenlased olid kahepalgelised ja Karl oli väga otsusekindel: nende vaenlastega on ainult üks võimalus - suruda nad põlvili ja panna kapituleeruma!"

Professor Mati Laur: "Absolutistlikku riigivõimu ei ole ühelgi absolutistlikul valitsejal olnud, aga Venemaa puhul ei olnud ei tsaarivõimul ega hiljem ka keisrivõimul mitte kõige vähimaidki piiranguid ja see on põhjus, miks me Peetrit võime ka türanniks pidada."

Professor Mati Laur: "Selline kaotus nagu Narva all, eriti Peetri jaoks, tekitab trotsi ja vimma! Peetril oli võimalus kõik Venemaa ressursid koondada ühel eesmärgil selleks, et armee saaks rootslaste vastu minna. See kõik nõudis raha. Et sõjavägi taastada on vaja raha, et raha saada, on vaja maksureformi, maksude kokku saamiseks on vaja haldussüsteemi muuta jne."

Professor Mati Laur: "Kui me tänapäeval räägime tuumarelvariikidest, siis 17. sajandi puhul on ajaloolased nimetanud püssirohudiktatuure, mis olid Venemaa ja Türgi - väga mahajäänud, väga madala arengutasemega riigid, aga kellel oli suur sõjavägi."

Professor Mati Laur: "Vene ajaloo puhul tuleb tõdeda seda, et militaarsed huvid on alati esimesel kohal ja siis tulevad majandus ja kaubandus sealhulgas."

Juhan Sihver: "Ma olen kindlal veendumusel, et ei esimesi salvestusseadmeid, ei Türi saatejaama, ei Hõbehalli, ei magnetofoni ega raadiomaja ei oleks ilma Fred Olbreita vähemasti sellel ajal ja vähemasti sellel tasemel." Aina Palm: "Nägin isa esimest korda, kui olin 14 aastat vana."

Andres Herkel: "Sel ajal formeerus Eesti avalikkus, tuues esile ka nooremat põlvkonda. Ametlikes suurtes infokanalites sai ehk valdavalt sõna Rahvarinne, aga samal ajal käisid protsessid uute voolude, uute parteide, uute inimeste ettevalmistumiseks teha iseseisva Eesti poliitikat."

Andres Herkel: "1988. aasta oli mulle isiklikult üsna murranguline, aga paistab et seda murrangut tunnetasid paljud inimesed."

Arheoloog Ragnar Nurk: "Pärnu oli kavandatud niimoodi, et ta saaks võimalikult korrapärase kuju, võimalikult ligilähedase ovaalile või ringile, mida on ka kõige lihtsam kaitsta." Pärnu on Ragnar Nurga sõnul selline linn, mida Rootsi aeg linna-struktuuri mõttes kõige rohkem mõjutas.

Arheoloog Ragnar Nurk: "Rootsi aja lõpus võis Tartus elada umbes 3000 inimest, kellest 40-50% olid tegelikult riigiga seotud isikud: sõdurid, ametnikud ja literaadid."

Arheoloog Ragnar Nurk: "Need kuulsad bastionid — see projekt on isegi Rootsi suurriigi kontekstis erakordselt silmapaistev ja võimas!"

Tallinna linnaarheoloog Ragnar Nurk: "Rootsi aeg lõi potentsiaali järgnevaks tsaariaegseks linnaarenguks, sest suuremad linnad jäid kindlusteks!"

Ajaloodoktor Lea Kõiv: "Gutslaff sarnanes valgustussajandi kirjameeste ja vaimulikega, kes hakkasid teadlikult ja süstemaatiliselt uurima nende jaoks eksootilisi rahvaid ja eksootilisi nähtusi nende rahvaste juures, kuna võttis nii põhjalikult ette eestlaste rahvausu, jõeusu."

Ajaloodoktor Lea Kõiv: "Kaitstes kohtuprotsessides oma head nime, kaitses pastor Gutslaff ühtlasi kõigi maapastorite au ja väärikust." Tallinna Linnaarhiivi juhataja asetäitja Lea Kõivu sõnul oli kogudusepastoril 17. sajandil ühiskonnas väga tähtis roll, sest ükski teine institutsioon ei pääsenud üksikisikule nii lähedale.

Paide ajaloo uurija Kalle Kroon: "Rootsiaegne õigusabi oli kodanikele suureks abiks oma õiguste eest seismisel võitluses aadliga."

Akadeemik Tõnu Tannberg: "Kui vaadata "Norra briggi" ja "Lahtist kirja Marie Underile", siis need on teistest taolistest toona minu hinnangul kraadi võrra kangemad, isegi tolle aja kontekstis oli see teatud piiride ületamine." Oluline on akadeemik Tannbergi sõnul ka see, et ei ole mingit märki, et keegi oleks sundinud Smuuli neid teoseid kirjutama.

Kaasprofessor Olev Liivik: "1985. aastal pidas ka KGB teda üheks parimaks Eestist pärit agendiks."

Paide ajaloo uurija Kalle Kroon: "Linna laienemine on seotud kindluse laienemisega lääne poole, nad toetavad teineteist vastastikku ja edaspidi nad kujutavadki endast ühtset kaitsekompleksi koos kaitserajatiste ja vallikraaviga."

Professor Pärtel Piirimäe: "Ühelt poolt on ta vabadusvõitleja ja kangelane, teiselt poolt reetur ja mässaja." Vaidlus Patkuli üle läheb tagasi vahetult talle järgnevasse ajastusse, kuid ajaloolased on Pärtel Piirimäe sõnul üsna ühel meelel selles, et Patkul oli ajalooline suurmees.

Dotsent Kaarel Vanamölder: "Varauusaegne Rootsi aja lõpu uudisteäri on mingis mõttes manifest ja kummardus töötavale kommunikatsiooni- ja postisüsteemile. Nii kiiresti kui võimalik jõuab informatsioon siia."

Piibli tõlkeloo uurija Kristiina Ross: "Ma arvan, et ei ole välistatud, et Andreas Virginiuse käsi on selle tõlke juures mängus, ehkki teda tõlkijana ei mainita."