Eesti lugu

Eesti elud.

Eesti elud.

Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi juures viitab muinsuskaitsja Jaan Tamm mälestussambal olevale tekstile "Vaba Eestile truu surmani" (foto Vivika Ludvig).

Võidupüha paraade korraldav Kaitseliit tähistab sel aastal 100. sünnipäeva. Sel puhul jutustab Naiskodukaitse Toompea jaoskonna esimees, ajaloolane Merike Jürjo Kaitseliidu sünnist ja Kaitseliidu rollist Eesti elus kahe suure sõja vahelisel ajal. Fotol on Kaitseliidu orkester Keila lähedal Kumnas Lutheri mälestusamba juures. (EFA)

120-aastase Tallinna Kaitseväe kalmistu lugu ja kalmistule maetud mitme tuhande eri rahvusest sõduri lugu jutustab muinsuskaitsja Jaan Tamm (fotol Mälestusehise juures koos saatejuhi Piret Kriivaniga). Mälestusehis on üks viimastest Vabadussõja taastatud mälestusmärkidest, nädala pärast pannakse mälestusehise juurde pärjad ja ühendatakse mälestustuli ja muinastuli võidutuleks.

Arthur von Buxhoevedeni (foto EFA) kaasaegsed on öelnud: "Ta austas sügavalt oma esivanemaid ja perekonnatraditsioone, kuid samal ajal tundis ta sama sügavat kuuluvust Eesti ja eestlaste külge." Baltisakslasest, kes esimeste hulgas Eesti vabaduse eest sõtta läks, räägib EMS-i esimees Peep Pillak.

Eesti esimene ja kõige väljapaistvam soolotantsija Ella Ilbak (ERR-i repro) andis oma esimese tantsuetenduse 1918. aastal. 20. sajandi alguses muutus eesti tantsukunst professionaalseks, Eestis tantsiti vabatantsu, klassikalist balletti ja hakati koguma ka rahvatantsu kirjeldusi. Tantsukultuuri teerajajatest räägib Tallinna Ülikooli tantsuajaloo lektor Heili Einasto.

Kirjanik Jaanus Vaiksoo (alumisel fotol): " Siurulased ei olnud pilvedes hõljuvad boheemlased, nad jälgisid tähelepanelikult, mis ühiskonnas toimub." Aeg peegeldus "neile omasel grotesksel moel ka nende loomingus." Millega vaid paar aastat tegutsenud rühmitus eesti kultuurilukku sügava jälje on jätnud, kuulake saatest!

1918. aasta mustal suvel siurutas seltskond kirjanikke Pühajärve ääres Saarel. Printsessist, Paažist, Felixist, Vürstist, Asmist ja Gest ja nende toimetamistest ja ettevõtmistest Saksa okupatsiooni aastal, "Siuru" sünnist ja lahkuminekust, räägib kirjanik Jaanus Vaiksoo.

Hispaania gripist, suguhaigustest ja teistest haigustest, mis eesti mehi ja naisi 100 aastat tagasi kimbutasid; sellest, kellele oli arstiabi kättesaadav ja kuidas arstid 1918. aastal esimese eestikeelse koosoleku pidasid, räägib Tartu Ülikooli meditsiiniajaloo õppejõud Ken Kalling.

Missugused olid baltisakslaste võimalused ja valikud 100 aastat tagasi sakslastena eestlaste maal vene hirmu ees ja mida tähendas 1918. aasta Saksa okupatsioon eestlastele? Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk: "Eestlased said 1918. aasta suvel selgeks, mis oleks alternatiiv Eesti riigile. See oleks riik kellegi rüpes."

Eesti raudtee on 150 aastat vana. Aga mis juhtus täpselt 100 aastat tagasi? Kuidas sakslased Saaremaale raudteed ehitasid ja mis sellest pärast sai, räägib Mehis Helme.

Esimese maailmasõja käigus purunes kullastandard, millele oli põhinenud finantsmaailm. Kuidas mõjutas see Euroopat ja Eestit, missugused rahatähed olid Eestis käibel 1918. aastal, mis oli nende väärtus, kui palju oli eestlasel Saksa okupatsiooni ajal raha ja kui palju okupatsioon Eestile maksma läks?

1918. aasta Saksa okupatsioon ei heidutanud eesti kunstnikke ja loomeindu vaka all ei hoitud. "Pallase" loomisest 100 aastat tagasi ja esimestest aastatest räägib "Pallase" esimees Enn Lillemets (fotol). Juttu on ka nn Gripenbergi skandaalist, mille tulemusena enamus ühingu naisliikmetest protestiks ühingust lahkus. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 14. aprilil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka F...

1. detsembril 1919. aastal alustas tööd eestikeelne Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Missuguses seisus rahvusülikool sünnihetkel oli? Mis oli juhtunud ülikoolis ja ülikooliga 1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal ja kuidas ülikooli Venemaale viidi, räägib Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi teadusdirektor Lea Leppik. Fotol oletatavalt ülikooli evakueerimine I maailmasõja ajal. Saate autor on Piret Kriivan....

Saksa okupatsiooni aega 1918. aastal on rahva suus nimetatud ka mustaks suveks. Kui must oli 1918. aasta Eestis, räägib saates ajaloodoktor Lauri Vahtre. Miks arvas baltisakslasest pastor, et eestlased võivad andestada sakslastele 700 aastat, aga mitte seda seitset kuud 1918. aastal? Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 31. märtsil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur: "Ilma välisdelegatsioonita kujunenuks Eesti olukord Vabadussõja alguses üsna nutuseks. Kui poleks olnud mingisuguseid sidemeid, siis poleks saanud ka välisabi ja mis siis oleks Eestist saanud!" Fotol on Eesti välisdelegatsiooni liikmed. Kas tunnete kõik ära? Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 24. märtsil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

Saksa okupatsiooni esimestel päevadel maeti Rakveres punamadruste hukatud gümnasist Ferdinand Silberstern (foto: SA Virumaa Muuseumid). Peale matuste oli 1918. a suvel raske kogunemiseks luba saada. Kuidas Saksamaa oma võimu Eestis kindlustas, räägib Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur.

Must suvi.

Must suvi.

1918. aasta veebruari lõpupäevil marssisid Eesti linnadesse saksa väed. Märtsiks oli Eesti okupeeritud. Eestis oli ees "must suvi". Baltisakslaste unistusest ja Balti hertsogiriigist, Eesti välisdelegatsiooni tegevusest, legendaarsest Siuru suvest, seltsitegevusest, leivapudist, puskarist ja käimlakohustusest ja paljust muust, mis sel suvel 100 aastat tagasi Eestis sündis, kuulete sellest laupäeva...

Aegviidu omakaitse juht Ed. Piibemann loeb punakaartlastele ette manifesti ja nõuab relvade ära andmist. Seejärel puhkenud verises lahingus 3 korda suurema vaenlase jõu vastu hukkus 4 eestlast. Ajaloolane Küllo Arjakas arvab, et Ambla lahingut võib pidada esimeseks teadlikult omariikluse välja kuulutanud Eesti eest peetud lahinguks (fotol taaselustatud lahing Järvamaal).

Päästekomitee salajasest asukohast Tallinnas Tartu maanteel liikusid Päästekomitee liikmed Konik, Päts ja Vilms 24. veebruaril 100 aastat tagasi Riigipanga hoonesse ja andsid seal välja valitsuse esimesed päevakäsud. Tallinnas oli piiramisseisukord, enamlased kogunesid sadamasse, hilisõhtul algas lahing elektrijaama pärast. Missugune oli olukord kogu Eestimaal, räägib Tartu Ülikooli dotsent Ago Pa...

Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges Pärnus Endla Seltsimaja rõdult kokkutulnud eestlastele kell 8 õhtul Iseseisvusmanifesti esimest korda avalikult ette (foto: EFA). Kõlasid aupaugud, lauldi hümni, langeti rõõmust üksteisele kaela. Samal ajal pidasid eesti enamlased Keila lähedal vastasega lahingut. Missugune oli olukord kogu Eestimaal, räägib Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk.