Arvamusfestival

Kes ei söö, see ei tööta ega mõtle ka kaitsetahtele. Põllumehe töö tulemust tarbime vähemalt kolm korda päevas. Täna teame, et suudame Eesti rahva ära toita ning täita riigi rahakotti läbi toiduainete ekspordi. Lisaks täisväärtusliku, tervisliku ja kohaliku toidu tootmisele on põllumajandusel oluline roll hoida elu maal ja seda nii inimressursi kui ka kriitiliselt tähtsate masinate olemasoluga. Ar...

Miks pelgame toiduringluskapist võtta või sinna viia? Mis põhjustab häbi kappi viijates ja sealt võtjates? Miks need, kellel on piisavalt, ei kasuta toiduringluskappe? Mis on muutunud meie ühiskonnas ja väärtushinnangutes? Tule ja arutle, kuidas häbitunne ja meie igapäevased harjumused võivad toidujagamise kultuuri muuta. Kas saame midagi teha? Arutelus osalejad: Linnar Viik (visionäär), Ivar Soon...

Muld on elu alus, nii otseses kui kaudses mõttes aga paraku peame muldasid iseenesestmõistetavaks. Hinnanguliselt 40% maailma muldadest on osaliselt või täielikult kaotanud oma võime toota toitu, puhastada vett, siduda atmosfäärist CO2 ja olla koduks suurele osale maismaaelustikust. Mida me saame teha täna, et ei oleks lootusetult hiljaks jäänud? Arutelus osalejad: Karl Lindam (taastava põllumajan...

Peame Eestis arendama kollektiivse vastutuse kultuuri, mis hõlmab ka laste heaolu eest hoolitsemist. Üks armastatud ja õnnelik laps, kes suureks kasvades ise lapsevanemaks saab, võib mõjutada positiivselt tuhandeid inimesi. Sama teeb hüljatud ja õnnetu täiskasvanu, kuid kahjuks negatiivselt. Kui me ei suuda pakkuda lastele turvalist perekonda, siis ebaõnnestume oma riigi julgeolekus. Meie asendusk...

Täiskasvanu saab lõunasöögi aja, koha ja toidu ise valida, koolilaps paraku mitte. Kui koolilõuna ei maitse või pakutakse seda valel ajal, jääbki see söömata. Kujutad Sa ette oma tööpäeva ilma lõunasöögita? Riigi, koolipidajate ja lapsevanemate ootused koolitoidule on kõrged, kuid riigi rahastussüsteem ja õigusaktid seda ei toeta. Kuidas korraldada toitlustus nii, et lapsed söövad koolilõunaks mai...

Kolmandik Eesti lastest on ülekaalulised või rasvunud. Ülemäärane kehakaal toob aga kaasa südame-veresoonkonnahaiguste riski ning suureneb oht haigestuda diabeeti, kasvajatesse ja liigesehaigustesse. Paneeldiskussiooni käigus analüüsivad eksperdid põhjuseid, mis on viinud tänase olukorrani, samuti arutletakse erinevate lahenduste üle, mis võiksid positiivse muutuse tuua ning aidata meie lastel kas...

Paneeldiskussiooni eesmärgiks on teadvustada laste privaatsusega seotud probleeme ja kitsaskohti. Laste andmeid peab kaitsema erilise hoolega ning just lapsevanemad on need, kes peaksid tagama enda lapse õiguste kaitse ja otsused nende parimates huvides. Kas ja kuidas on võimalik sellises olukorras arvestada alaealise tahet? Mis saab siis, kui see erineb lapsevanema tahtest? Arutelu on suunatud ni...

Milline on kogukondade roll elanikkonnakaitses – pigem väärtuslik ressurss või pinnuks silmas? Kuidas KOV ja kogukonnad ühise laua taha ning paremini koostööle saada nii elanikkonnakaitses kui muudes elulistes küsimustes? Mida kaasatum ja kuulatum on kohalik elanik ning kogukond, seda rahulolevam? Millised erinevused on haja- ja tiheasustusega alade, maa ja linna elanikkonnakaitses? Kas vastab tõe...

Ohuteavitus hõlmab endas tegevusi smsi saatmisest kuni ukselt-uksele info andmiseni. Kõik viisid peavad toimima käsikäes ja ka siis kui elektrit või internetti ei ole. Ohuteavitus peab olema täpne ja kiire, inimesed peavad seda uskuma ja usaldama. Kriisis peab kuulama riiki! Arutelus osalejad: Hedi Arukase (Siseministeerium), Katerina Mudarissova (Päästeamet), Evelin Uibokand (Tartu linnavalitsus)...

Kuidas lahendada probleemi, et inimesed ei taha mõelda kriisiks valmistumisele? Kuidas leida ja motiveerida inimesi elanikkonnakaitse koolitustel osalema? Kuidas tuua vajadused ja probleemid inimeste teadvusesse? Kuidas jõuame selleni, et inimene hakkab mõtlema ja tegutsema varude kogumiseks? Kuidas leida igapäeva murede vahel aega kriisideks valmistumise peale mõtlemiseks? Nendele küsimustele püü...

Varjumine kütab kirgi, siin on erinevaid osapooli ja vastust otsivaid küsimusi. Millal pean varjuma kodus, millal avalikus varjumiskohas ja millal siirduma varjendisse? Kas ka vann võib olla varjumiskoht? Aga kelder? Kas ja kus üldse on varjendeid - ja kas neid tuleb? Kuidas erineb varjumiskoht varjendist? Kuidas saada varjendeid ehitama kinnisvaraarendajad, kuidas eramajaomanikke? Kas varjend puu...

Mis suunas "joosta" kui ühiskonnal ja riigil on häda käes? Kuidas mina saan panustada laiapindsesse riigikaitsesse? Mida riik minult ootab? Mis võimalusi riik mulle pakub? Igal Eesti elanikul on võimalus panustada, et Eesti oleks turvaline ja kaitstud. Selleks on lõputult võimalusi. Arutelul püütakse leida lahendus kuidas aktiivne Eesti elanik ja riik üksteist parimal viisil üles leiaks. Arutelus...

NATO has in recent years been committed to protecting its allies and has taken bold steps to strengthen the alliance's eastern flank since Russia's invasion of Ukraine. What are the key milestones of Estonia's 20 years of NATO membership? What does the strengthening of the allies' presence and the updated defense plans mean for Estonia and the Baltic states? Where does the journey in developing Es...

Sessiooni eesmärk on kujutleda end aastasse 2040 ning kirjeldada, mida me 15 aasta pärast Eesti majandusruumis näeme. Millised majandusharud on tõusnud, millised hääbunud? Mis on 2040. aastal elukeskkonnas meile tuntuimad maamärgid - nii looduslikud, pool-looduslikud kui tehislikud? Kas selle kõige keskel on Eestis elada sama hea, veel parem, või kehvem? Arutelus osalejad: Johanna Vallistu (TalTec...

Kevadel valmis Rohetiigri Transpordi teekaart, mille koostamisel osales ligi 70 praktikut, eksperti ja teadlast. Teekaart näitas, et olulised muudatused Eesti transpordis on vajalikud, aga need ei ole lihtsad. Arutame, mis peab Eesti transpordimaastikul muutuma, et see oleks inimestele võimalikult mugav, aga samas ei koormaks liialt keskkonda. Mis roll on autol ja mis roll muudel liikumisviisidel?...

Arutame koos, milline võiks olla Eesti tulevik aastal 2050 ja kuidas me sinna jõuame. Sügisel alustab Rohetiiger koos partneritega 9 kuud kestva üle-eestiliste loo loomisega. Arvamusfestival on esimene avalik lava, kus avame teemat, küsime tagasisidet ja kaasamõtlemist. Arutelus osalejad: Kristjan Järvi (muusik), Ivo Suursoo (ettevõtja), Tiit Maran (Riigikogu liige), Kertu Saks (ERM-i direktor) Ar...

Tartu on algatanud rahvusvahelise koostööprojekti LIFE TartuROHEring, mille käigus tuuakse elurikkus linna. Kutsume tehtust rääkima ja muljeid jagama Tartu abilinnapea Elo Kiiveti. Temaga vahetavad mõtteid riigikogu liige Madis Kallas, Tallinna Strateegiakeskuse linnaplaneerija Eva-Maria Aitsam ja Paide linnapea Kaido Ivask. Kuulama kutsume sihitult kõigi KOV-ide keskkonnaspetsialistid ja linnajuh...

Räägime sellest, kuidas võetakse Eestis vastu ühiskondlikke otsuseid. Tähtsate ühiskondlike otsuste kriitiliselt läbi arutamine annab võimaluse otsuseid mõista ning aitab sageli jõuda paremate kompromissideni. Arutame, kui palju avalikku arutelu ja ühist meediaruumi Eestis on. Miks tuleb valimiste järel mõni otsus üllatusena? Kuidas teha nii, et olulised otsused arutataks avalikult läbi? Arutelus...

Arvamusfestivalil räägime soo tunnustamisest Eestis. Soo tunnustamine on toiming, mille käigus muudetakse transinimese isikuandmeid. Diskussiooni eesmärk on arutleda, kuidas praegune seadusandlus mõjutab inimeste igapäevaelu ning millised muudatused võiksid tagada inimõiguste kaitse kõigile Eesti transinimestele. Arutelus osalejad: Riina Sikkut (EV Terviseminister), Mel Zelmin (Eesti Transinimeste...

Alustuseks väitleme, kuidas saaks senisest enam naisi tippjuhtideks. Osapooled kaitsevad seisukohti: a) Tuleks eelkõige jõustada naisi. b) Tuleks kujundada organisatsioonikultuuri, mis toetaks naiste tippjuhtideks saamist. Seejärel toimub arutelu, kus on võimalus ka publikul osaleda. Rohkem infot Power projekti kohta, sh tippjuhtideks saamise uuringu leiad: praxis.ee/tood/power/ Arutelus osalejad:...

Tutvustame protestimise ajalugu ja kultuurilisi erinevusi, arutame, kuidas tulemuslikult protestida ning meie külalisosalejad räägivad oma isiklikest protesti kogemustest. Lisaks analüüsime, kuidas protestijaid inspireerida, motiveerida ja nende võitlusvaimu üleval hoida. Uute teadmistega korraldame osalejatega kohapeal protesti teemal, mis on neil parajasti südamel. Arutelus osalejad: Kertu Birgi...

Milleks meile uuringud? Kas uuringud on raha raiskamine ja neid kasutatakse vaid aasta lõpus eelarve täitmiseks? Kas uuringute tulemusi üldse kasutatakse või jäävadki need sahtlisse? Või on uuringud hoopis olulised poliitika kujundamisel? Paneeldiskussioonis vastame neile ja mitmetele teistele põnevatele küsimustele koos praktiliste näidetega, milleks uuringud siiski vajalikud on. Arutelus osaleja...

Ootame arutelus osalema kõiki, keda kõnetab mõte sellest, et nende sõnal oleks hääl. Arutelu jooksul saab osaleja kogeda coachivate vestluste mõju vestluskultuuri arendamiseks: jagame teadmisi ja harjutame vestlemist viisil, mis aitab keerulistes olukordades paremini toime tulla. Arutelu vaheldub rakendusimpro näitilike ja meeleolukate juhtumitega, mille loomisse on kaasatud kogu publik. Arutelus...

Energiamajanduse arengukava 2035 plaan näeb energiajulgeolekut kui Eesti julgeoleku ja majanduse nurgakivi. Energiasõltumatus tähendab riigi jaoks eesmärki toota kogu energia Eestis, olgu selleks siis elekter, soojusenergia või sõidukikütus. Kui palju päikest, tuult, salvestust on piisav? Kas munad ainult Eesti korvis teevad meist üksiku energiasaare? Arutelus osalejad: Lauri Laats (Keskerakond),...

Kui Missost Tallinna ühistranspordiga võib aega võtta 7h, Tallinnast Vilniusse saab läbi Stockholmi, Lätti viib meid külatee, ning kehva ilmaga on kõvakatteta kodutee läbimatu, siis mis on läinud valesti? ? Mis on riigi ambitsioon ühenduste osas, et ühistranspordiga oleks mugav, teed hooldatud ja välja ehitatud, ühendused Euroopa ja maailmaga tagatud? Arutelus osalejad: Anneli Ott (Keskerakond), J...