Arvamusfestival

"Miks inimesed ei lõimu - kas Eesti ühiskond on avatud?" Küsime seda tundmusega, et peame endiselt murdma müüte. Räägime klišeedest, mis siia elama tulnud välismaalaste ümber ringlevad. Näeme iga päev, et lõimumine on endiselt probleem. Arutleme, kas me oleme nii avatud kui tahame näida? Kes peab end avatuks, kes mitte, kuidas see väljendub? Arutelus osalejad: Karolina Karu, Maria Khrapunenko, Fil...

Eestis on vaja vägistamise tõendamiseks näidata, et ohver oli abitus seisundis või tema tahte murdmiseks kasutati vägivalda. Kas olukorda parandaks nõusoleku põhimõtte seadustamine, mille järgi on igasugune tahtevastane seksuaalakt kuritegu? Kas selline põhimõte sobib Eesti õiguskorda? Otsime lahendusi ohvrite toetamiseks, seksuaalvägivalla juhtumite lahendamiseks ja ennetamiseks. Arutelus osaleja...

Muusika on Eesti rahva identiteedi ja eneseväljenduse lahutamatu osa. Oleme laulnud end vabaks ning lauluga tähistame nii sündi, surma, suursuguseid tähtpäevi kui ka pidusid pereringis. Folgist ja koorilaulust klassika ja jazzini, hiphopist kunstpopini - ka rahvusvahelisi õnnestumisi ja märkamisi on aina rohkem. Piiriülene tuntus ja edu on aga harva juhuslikud. Kas oleme osavad, tähelepanelikud ja...

Tehnoloogia võimaldab loovisikutel üha nutikamalt globaalsete sihtgruppideni jõuda ja tehisaru abil saab luua teoseid, mis meeldivad suure tõenäosusega võimalikult paljudele inimestele. Ometi on sellel pildil midagi valesti: Spotify ärimudel jätab üle 95% artistidest vaeslapse rolli, investoritel on üha keerulisem muusikamaastikul atraktiivseid investeerimisvõimalusi leida ja kuulajad/tarbijad on...

Jätkame Eesti muusikaturu fookuspäeval ellukutsutud aruteluga ning keskendume muusika ja filmisektorile, eesti loojate koostööle rahvusvahelise filmindusega – Hollywood ja väiksemad produktsioonid, milliseid oskuseid, vahendeid, kohtumispaiku me vajame, millised on muusika kasutusega seotud õigused ja kohustused jpm. Arutelul annavad sisendit nii muusika- kui ka filmipoole tunnustatud tegijad. Aru...

Salvestatud muusika tulud ulatuvad globaalselt juba ligi 30-miljardi euroni ning tasuliste voogedastusteenuste tellijate arv ületas esmakordselt 500 miljoni piiri. Kas muusika võib olla Eesti realiseerimata potentsiaaliga sektor ja kuidas võtmemängijad saavad kaasa aidata muusikasektori arendamisele? Uurime muusika ja majanduse kokkupuutepunktide üle. Arutelus osalejad: Reigo Ahven (Fairmus asutaj...

Naisi on e-spordis meestega võrreldes väga vähe. Need, kes on naisena läbi löönud, on pidanud talume ahistamist, diskimineerimist, solvamist ja alavääristamist vaid selle pärast, et nad on naised e-spordis. Räägime sellest, kuidas näeb välja e-spordi maailm naiste ja tüdrukute jaoks. Oma kogemust jagavad aktiivsed e-sportlased ja entusiastid. Arutelus osalejad: Kadi Kuusmann (Telia e-spordi produt...

Arutame elutähtsate teenuste pakkujate ja riigi kriisikoordinaatoritega, kui hästi on Eesti valmis erinevateks kriisistsenaariumiteks ning kas era- ja riigisektori koostöö on erinevateks väljakutseteks piisav. Arutelus osalejad: Holger Haljand (Telia tegevjuht), Tuuli Räim (Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler), Kerli Zirk (Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisijuht)...

Taavi ja Henrik räägivad sellest, mis on hetkel oluline nende jaoks ja rääkimist väärt. Teemade ring on seotud tehnoloogiaga: alates ettevõtlusest kuni kogukondade kaasamiseni. Arutelus osalejad: Taavi Kotka (ettevõtja), Henrik Roonemaa (ajakirjanik) Arutelujuht: Henrik Roonemaa Arutelu korraldaja: Telia

Arija Helmvee ja Marii Karell LaserTechist võtavad ette sotsiaalmeediaplatvormidel levinud trendid ja vaidlevad selgeks, miks mingi asi trendib. Siin on mõned näited teemadest, mis põlvkondade vahel segadust tekitavad: topeltekraaniga videod - ilmselge märk ATH-st või lihtsalt uue põlvkonna mööduv trend? Eugenia Cooney: kõik, mida pead teadma söömishäirete levikust sotsiaalmeedias. Facebook Market...

Arutame, mida saavad erinevad organisatsioonid inimeste kaitsmiseks teha ja anname tugeva sõnumi, et iga internetitarbija peab ka ise vaeva nägema oma turvalisuse tagamisega ja kaitsma oma raha, mainet, terviseandmeid jmt. Jagame teadmisi, mis on need nipid ja skeemid, mis parasjagu ringi liiguvad, kuidas neid ära tunda ja ennetada ning mida esindatud organisatsioonid omalt poolt teevad, et neid t...

Eesti Kunstikoolide Liit hoiab kätt pulsil tähtsatel arengutel huvihariduse põllul. Teame valdkonna probleeme, paradokse ja püüdlusi unepealt. Tuleme oma kajamullist välja, et ekspertide ja publiku värske pilgu all küsida, kas loovharidus on turukaup või midagi enamat? Mis läheb riigile maksma, kui me ei pööra tähelepanu loovuse arendamisele? Mitut kallist kärbest saaks kunstikoolide õppes tabada?...

Teema püstituse aluseks on laialt leviv uskumus, et tippsoorituseni ei ole võimalik jõuda kaasaegse pedagoogika või juhtimise seisukohtadest lähtudes sportlast või muusikut toetades ja julgustades, vaid vajalik on sundimine ja hirmutamine. Arutelul võtame fookusesse, kuidas talenti kujundada ilma väärkohtlemiseta. Sõna saavad talendiarendamise erinevad osapooled, kes mõistavad kaasaegseid viise. A...

Raamatute tähtsus igapäevaelus kahaneb muude meediumite kättesaadavamateks muutudes järjest kiiremas tempos. Arutelus paneme kokku pildi, milline on lasteraamatute mõju tänapäeval kirjaniku, raamatukogu töötaja, lapsevanema, kirjastaja jpt pilkude läbi. Arutelus osalejad: Ilmar Tomusk (kirjanik ja Keeleameti direktor), Merle Tanilsoo (Tallinna Keskraamatukogu lastetöö peaspetsialist) Arutelujuht:...

Eestlased on kultuuripärandi usku rahvas. Et see nii ka jääks ning Eesti säiliks pärandisuutlikuna võtame arutleda olulisematel kultuuripärandi teemadel. Kuidas pärand tekib ja kellele kuulub? Keda kaasata kultuuripärandi mõtestamisse? Mida peaksid muuseumid koguma? Kas oleks vajalik Eesti muuseumide kogude suurem inventuur? Kas pärandihoidlad päästavad päeva? Kas Eesti on pärandisuutlik? Arutelus...

Me oleme FIFA edetabelis kesisel kohal, sest meie rahvaarv ei soosi olla kõrgemal. Tehnoloogia vaatenurgast on jalgpall keerukas ja andmemahukas spordiala: suur väljak, pikk mänguaeg, 22 mängijat platsil. Kas ja milliseid lahendusi võiks Eesti tehnoloogia usku kogukonnana pakkuda meie jalgpallile? Kas tehnoloogia võiks viia meie vuti uuele tasemele ja tiitlivõistluste finaalturniiridele lähemale?...

Sportlase elu nõuab ilma kahtluseta pingutust ja ohverdusi. Viimastel aastatel küsime ühiskonnana aga aina tihemini, milline on nende jõupingutuste mõistlik piir ja kuidas on õige sportlasi kohelda, eriti treenerite poolt. Millised on väärtused (tipp)spordis? Kuhu paigutub sellel skaalal sportlaste vaimne tervis? Kuidas suhtume nendesse, kes spordi aset leidnud väärkäitumisest teavitavad? Arutelus...

Miks me noortena peame kasvama hallis ja üheülbalises keskkonnas? Miks on linnaruumis nii vähe kujutavat kunsti, mis ergutab meeli ning loob paiga kuvandi ja isikupära? Arutelu uurib, miks on oluline end ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel arvamust avaldama ning selgitab välja, milline linnaruum kutsuks inimesi veelgi enam aega välikeskkonnas veetma, jalutama, end ümbritsevat märkama. Arutelus o...

Paremate teede loomiseks on vaja terviklikku lähenemist, mis arvestab erinevate kasutajate vajadusi, kogukonna kaasamist planeerimisprotsessi ning infrastruktuuri hooldust ja uuendamist. Hea teedevõrgustik tagab ühendused Eestimaa piirkondade vahel, soodustades nii majanduse arengut kui ka inimeste igapäevast elu. Ükski piirkond ei tohi puuduliku taristu tõttu Eesti arengust kõrvale jääda. Arutelu...

Tundub, et lõpuks hakkab ringmajanduse idee tõsisemalt jõudma ka rõiva-ja tekstiilitootjateni. Osad regulatsioonid on juba valmis aga terviklik tootjavastutussüsteem, mis valdkonda miljoneid eurosid lisaraha toob, tuleb alles Eesti riigis disainida. Milliseks kujunevad siin rollid tarbija, korduskasutajate, jäätmekäitlejate ja riigi kohalike omavalitsuste vahel? Millist innovatsiooni otsime ja kui...

Arutelu toimub seoses riikliku rattastrateegia koostamisega seejuures rattast rääkimata. Kultuur ja nügmise osa selles. Miks arstid suitsetavad? Mida kardab keskealine mees? Arutelus osalejad: Mariliis Mia Topp (Tallinna Rattalinnapea), Heiko Leesment (nügimisekspert), Andero Uusberg (psühholoog), Alvar Lonks (reklaamiagentuur Tabasco) Arutelujuht: Otto Oliver Olgo (Transpordiameti kommunikatsioon...

Kas soolise võrdõiguslikkuse printsiip on meil ainult deklaratiivne ja valikuline – vahel on aga vahel pole? Kas võrdõiguslikkus ei tähenda võrdseid õigusi ja kohustusi? Meil on väga palju mehi, kellele senisel viisil ajateenistus (suur osakaal relvaõppel ja esiliini sõjal jne.) on vastumeelne aga see ei tähenda, et nad ei oleks valmis panustama muul viisil oma riigi kaitsesse. Samas on meil ka vä...

Kas teie kuulete ka järjest sagedamini, et sõber või tuttav ostis maja, rõõmustas ja tähistas ning siis hakkasid välja tulema varjatud puudused. Oma arutelus selgitamegi, mis on varjatud puudus? Mida peab teadma ostja, aga mida peab silmas pidama müüja? Kas uuele majale ja vanale hoonele kehtivad samas nõuded? Ning peamine - mida siis ikkagi peab tegema, et kõik rahul oleksid? Arutelus osalejad: K...

Elukondlikku kinnisvara rajatakse jätkuvalt juurde, teisalt jääb kättesaadavaid pindu linnades järjest vähemaks. Noor spetsialist üksi ei suuda enam kodu osta. Keskmisest madalama sissetulekuga linnakodanikele on oma kodu unistus kättesaamatu. Mida on võimalik teha, et olukorda päästa. Millised on seadusandluse piirid ja turupõhiste tavade uudsed alternatiivid Arutelus osalejad: Pärtel Peeter Pere...

Järjest enam võetakse endale lemmikloom. Vahel aga ei ole see otsus lõpuni kaalutletud ja lemmik hüljatakse. Kas kõiki hüljatud lemmikloomi on vaja inimese tingimustel päästa? Ka siis, kui loomaarst tõdeb, et looma edasine elukvaliteet on pigem halb? Kas on õige omistada inimese emotsioone ja mõttekäike lemmikloomadele? Proovime erinevate osapooltega leida lahendusi, mis lähtuvad eelkõige looma va...