Vaba Akadeemia

See oli 17. mail 2018. aastal, kui Tõnu Viigi loengutsüklis oli juttu ohtlikest naabritest mitte Maa peal, vaid taevas. Ka seekordne loeng on pühendatud taevastele ohtudele, piirdudes seekord ainult asteroididega. Terane kuulaja võib õigusega märkida, et neid ju enam pole. Tõepoolest, 2006. a toimunud Rahvusvahelise astronoomiauniooni peaassamblee soovitas kasutada väikeplaneetide, komeetide, Nept...

Alates sellest ajast, kui Nõukogude Liidu sondid «Venera» maandusid Veenusel, on meil kindel teadmine, et sellises tulikuumas ja hirmsa rõhuga keskkonnas ei saa mitte mingisugust elu olla. Isegi siis mitte, kui jätta arvestamata väävelhappe piisad atmosfääris. Nüüd aga öeldakse, et Veenusel avastati ülimürgine gaas fosfiin ja elu seal on korraga võimalik. Kas Veenuse uurimine on teadlastele halvas...

Juhan Javoiš keskendub loengus keskkonnaprobleemide kolmele vaalale, pidades silmas järgmisi loodusnähtusi: 1. koormise põhimõtet (handicap principle), 2. ühisvara tragöödiat (tragedy of the commons), 3. enesepettust (self-deception, sensu Trivers 2000). Kõik eelnimetatud «kolm vaala» on Juhan Javoiši hinnangul keskkonnaprobleemide põhjustena ülimalt olulised, raskesti ületatavad ja kaugelt liiga...

Karl Rahner (1904-1984) on roomakatoliku teoloog, keda võib koos Karl Barthi, Rudolf Bultmanni ja Paul Tillichiga nimetada üheks olulisemaks 20. sajandi kristlikuks mõtlejaks. Pärast I maailmasõda algas katoliikluse vaimne uuenemine, mida juhtisid jesuiidid ja mille keskmes oli uustomism. See Aquino Thomase mõttepärandist lähtuv suund filosoofias ja teoloogias püüdis ühendada keskaegset mõtlemist...

Kärbselised kuuluvad ühte arvukaimatest putukarühmadest ja etendavad olulist osa looduses toimuvas aineringes. Nad on looduses hästi kohastunud ning leidnud väga mitmesuguseid võimalusi toidu hankimiseks ja järglaste kasvatamiseks. Mille poolest nad veel huvitavad on, selgub loengu käigus.

Rudolf Bultmann (1884-1976) on Paul Tillichi (1886-1965) ja Karl Barthi (1886-1968) kõrval vaieldamatult üks 20. sajandi protestantlikke mõtlejaid. Ta on oluline kui Uue Testamendi teadlane ja hermeneut, st teadlane, kelle uurimisvaldkonnaks oli piiblihermeneutika ehk teadus Piibli tõlgendamisest ja mõistmisest. Siin on ta saanud kuulsaks oma Piibli eksistentsiaalse interpretatsiooni ja demütologi...

20. sajandi üks mõjukamaid protestantlikke teolooge, Paul Tillich (1886-1965), kuulub nende kristlike mõtlejate hulka, kelle teoloogias on oluline koht filosoofilisel elemendil. Ta näeb filosoofia ja teoloogia suhet nende kahe dialoogina, milles filosoofia sõnastab inimeksistentsi sügavuses peituvaid küsimusi ja teoloogia püüab neile Jumala ilmutusest lähtudes vastata, tõstatades aga omakorda uusi...

Möödunud sajandil muutsid antibiootikumid põhjalikult inimeste elu ja võimaldasid areneda tänapäevasel meditsiinil. Nüüd on käes antibiootikumikriis, sest haigusi tekitavad bakterid on aina sagedamini olemasolevatele ravimitele resistentseks muutunud, aga uusi antibiootikume pole suudetud luua. Loengus tuleb juttu antibiootikumide toimimise viisidest ja sellest, mille poolest see bakterite vastu s...

Plotinosest (204-270) alguse saanud ja tema õpilaste kaudu Rooma keisririigis levinud uusplatonism, mille peamisteks keskusteks olid Rooma, Aleksandria, Ateena ja Konstantinoopol, sai antiikaja viimaseks mõjukaks filosoofiavooluks. Kuigi Plotinose õpilane Porphyrios (232/33 – u 301) ja uusplatonismist tugevalt mõjutatud keiser Julianus (valitses 361-363) vastandusid ristiusule, hakkas uusplatonist...

Noor, alles kujunemisjärgus kristlus, mis oli hakanud levima Kreeka-Rooma maailmas juba 1. sajandi keskpaiku, oli 1. sajandi lõpuks muutunud usundiks, mille järgijaskonna enamuse moodustasid inimesed, kellel oli mitte juudi, vaid Kreeka-Rooma kultuuritaust. Samal ajal oli ristiusu õiguslik staatus Rooma keisririigis ebakindel ning ristiusu vastu esitati süüdistusi amoraalsuses ja ebalojaalsuses ri...

Järglaste saamine on üks elusolendi eksistentsi peamine eesmärk. Putukad on väikesed ja pealtnäha üsna kaitsetud loomad. Sellele vaatamata on nad teiste loomaliikide kõrval väga edukad. Neil on järglaste saamiseks väljakujunenud mitmesugused strateegiad, mõned neist väga omapärased ja keerukad. Enamik putukatest on väga väikesed ja seega piiratud liikumisvõimega. Kuidas sellisel juhul leida sigimi...

Üheks olulisemaks murranguks varase kristluse ajaloos oli ristiusu levik Palestiinast Balkani poolsaarele ja Väike-Aasiasse. See ei tähendanud vaid ristiusu geograafiliste piiride laienemist, vaid kristluse sisenemist uude religioossesse- ja kultuurikonteksti. Kuigi hellenistlik kultuur oli levinud ka Palestiinas ja selle mõjusid võib leida kõigist eluvaldkondadest, sealhulgas ka juudi religioosse...

Käesoleva aasta 28. augustil möödub professor Johann Karl Simon Morgensterni sünnist 250 aastat. Morgenstern veetis 50 aastat oma elust Tartus ning sellest ajast on sinna maha jäänud nii nähtav kui nähtamatu jälg. Loengus tuleb juttu Morgensterni ametialasest tegevusest Tartu Ülikooli professorina, ülikooli raamatukogu esimese direktorina ja ülikooli kunstimuuseumi rajajana, aga ka temast kui mitm...

Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson arutlevad loengus vandenõuteooriate leviku tõkestamine vajalikkuse ja võimalikkuse üle ning toovad välja mõningad põhjused, miks vandenõuteooriate ümberlükkamise katsed sageli luhtuvad või koguni vandenõu-uskumusi võimendavad. Loengul antakse lühike ülevaade strateegiatest, mida uuemad akadeemilised uurimused on potentsiaalselt ohtlike vandenõuteooriate kummut...

Kuna praegustel põlvkondadel puudub kogemus globaalse tervishoiukriisi poolt põhjustatud inimtekkelisest majanduskriisist, siis on majandus hetkel äärmiselt habras ning valdav enamik prognoose saavad olla ainult vägagi spekulatiivsed. Samas on kriis toonud erksamalt esile seniseid trende ning neid kiirendanud. Lähiaastatele annavad muuhulgas tooni riigi üha suurem roll majanduses ning tööjõu eelis...

Loengus tuleb juttu nimedest, mida eestlased ja kreeklased andsid tähtkujudele, ning nende tähtkujudega seotud müütidest, aga ka tähtkujude nimede võrdlusest. Samuti saab selgituse väide, et tähtkujusid polegi tegelikult olemas.

Regilaulu tunneme sellisena, nagu see on meieni jõudnud peamiselt läbi 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kirjapanekute. Ühest küljest kajastavad need laulud tolle aja laulikute mõtteid ja tundeid ning rahvaluule kirjapanejate valikuid ja eelistusi, milliseid laule pidada sedavõrd tähtsaks ja väärtuslikuks, et need jäädvustada meie rahvaluule varasalve. Teisest küljest on need laulud aga talle...

Mis on loogiline? Millal on sõna «loogiline» pruukimine kohane? Loengus tuleb juttu loogilistest hinnangutest ja nende omistamise viisidest, loogilistest põhjendustest ja nende konstrueerimise viisidest, erinevatest loogikatest, süsteemidest ja teooriatest.

Loengus tuleb juttu sellest, kuidas need hiiglaslikud tähekogumid tekkisid, milline on galaktikate ehitus ja kuidas nad arenevad ning mida on eestlased nende uurimises korda saatnud.

Maailmas on palju putukaliike, kes vähem või rohkem sõbralikult peavad koos elama. Selleks et ellu jääda, tuleb olla mõnikord äärmiselt leidlik, mõnikord aga julm ja nahaalne.

Esimesena tuli pähe mõte nii massiivsest taevakehast, millest isegi valgus välja ei jaksa tulla, Yorkshire'i krahvkonna lühikesele ja paksule kirikuõpetajale John Michellile 1783. aastal. Temast jäi ainult natuke maha Pierre-Simon de Laplace sama mõttega 1796. aastal. Praegu seostatakse mustad augud Einsteini üldrelatiivsusteooriaga, mis tõepoolest annab mustadele aukudele teoreetilise seletu...

Väljapaistvaid uuskreekakeelseid luuleteoseid on teada juba keskajast ja varauusajast, kuid järjepidevalt hakkas uuskreeka kirjandus arenema 19. sajandi algul tänu Kreeka rahvuspoeedi Dionisios Solomosi loomingule. Tänapäeval tuuakse tähelepanuväärseimate uuskreeka luuletajatena sageli välja järgmised kuus nime: Konstantinos Kavafis, Angelos Sikelianos, Kostas Kariotakis, Jorgos Seferis, Jannis Ri...

Loengu keskpunktis on Aleksandr Puškini väike tragöödia «Pidu katku ajal», mille kirjutamise ajal viibis Puškin karantiinis. Mihhail Lotman käsitleb Puškini teost nii kultuuriloolises kui ka biograafilises kontekstis.

Kivilõikekunst on inimese loovuse üks vanimaid väljendusvorme. Poolvääriskivist või vääriskivist lõigatud gemme ja kameesid kasutati amulettide ja pitsatitena juba 4000. aastal eKr. Seda kunstiliiki tuntakse tänapäeval vähe, kuigi sellel on meile palju rääkida. Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor Jaanika Anderson tutvustab loengus lühidalt kivilõikekunsti ajalugu, mida kividele lõigati ning mik...

Loengu esimeses osas tuleb juttu sellest, kes on putukad ja kuidas nad on olnud evolutsioonis nii edukad. Kaasajal on inimtegevuse mõju loodusele väga suur ja see mõjutab ka putukaid. Loengu teises pooles uuritakse, kuidas putukad on kohanenud eluga inimeste kõrval.