Müstiline Venemaa

Seekord tuleb juttu Leonid Brežnevi jahiretkedest koos teiste võimukandjatega nii kodu- kui välismaalt, kus küttimise kõrval oli oluline jahiseltskonna omavaheline suhtlus, poliitiliste sidemete loomine ja tugevdamine.

Leonid Brežnevil oli pikaajaline suitsetamisharjumus, mis aja kulgedes tekitas talle mitmeid terviseprobleeme.

1973. aastal esilinastunud teleseriaal "Seitseteist kevadist hetke" oli inspireeritud samanimelisest Julian Semjonovi romaanist, mis jutustab Nõukogude luure majorist Maksim Issajevist ehk Standartenführer Max Otto von Stirlitzist, keda kehastas Vjatšeslav Tihhonov.

Jätkame Leonid Brežnevi ihukaitsja Vladimir Medvedevi mälestustega, kus autor meenutab seda, kuidas ja milliseid infokanaleid Leonid Brežnev jälgis, et end reaalse eluga kurssi viia.

Leonid Brežnevi ihukaitsja Vladimir Medvedevi mälestustes kirjeldab autor oma tööpäeva, kus iga detail oli oluline ning kus tema kohus oli tagada Nõukogude Liidu liidri turvalisus.

Seekord tuleb juttu NSV liidu juhtide välisvisiitidest, mis olid vajalikud suhete tugevdamiseks teiste riikidega ning NSV Liidu mõjuvõimu demonstreerimiseks maailmas.

NSV Liidus valitses pidev defitsiit ja kaupade puudus, eriti 1970. ja 1980. aastatel.

Saates räägime toidutraditsioonidest Brežnevi ajal NSV Liidus.

Oktoobripühade juubeliaastapäeva tähistamine 1967. aastal oli suurejooneline sündmus, mis hõlmas põhjalikku ettevalmistust ja linnade kaunistamist.

Saates tuleb juttu oktoobripühade tähistamise ideelistest arengutest ja korralduslikest muudatustest N. Hruštšovi ja L. Brežnevi valitsemisaja esimestel aastatel.

Tuntud režissöör Mihhail Rommi lavastatud "Lenin Oktoobris" ja "Lenin 1918. aastal" on filmid, mis keskenduvad Oktoobrirevolutsiooni eel ja järel toimunud sündmustele.

Saates räägime Oktoobrirevolutsiooni 20. aastapäeva tähistamisest 1937. aastal.

Oktoobrirevolutsiooni 10. aastapäeva tähistamine oli oluline suursündmus, mis tugevdas partei kontrolli ja kommunistlikku ideoloogiat kogu Nõukogude Liidus.

Seekord tuleb juttu massietenduse "Talvepalee vallutamine" lavastamisest 1920. aastal.

Pidu ja puhkepäevade tähistamine Venemaal on läbi aegade olnud oluline traditsioon. Saates tuleb juttu sellest, kuidas pidutseti Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäeval NSV Liidus esimestel pöördejärgsetel aastatel ning kuuleme pidu ja puhkepäevade tähistamisest eri aegadel Venemaal.

Saate peategelane on vene päritolu laulja, näitleja ja luuletaja Aleksandr Vertinski, kelle looming mõjutas oluliselt vene kultuurielu 20. sajandi alguses.

Sergei Prokofjev oli tuntud vene helilooja, kes emigreerus 1918. aastal Ameerika Ühendriikidesse, veetes enamiku oma karjäärist välismaal.

NSV Liidu tsensuuriorgan Glavlit asutati 1922. aastal ja selle peamine ülesanne oli tsenseerida ajakirjandust, kirjandust, kunsti ja muud meediat, et tagada vastavus kommunistlikule ideoloogiale ja poliitilistele suunistele.

Seekord tuleb juttu inimestest, kes lahkusid Nõukogude Liidust ega naasnud sinna tagasi. Selline olukord muutus eriti märgatavaks külma sõja aastail, kui mitmed väljapaistvad isikud otsustasid emigreeruda poliitilistel, majanduslikel või isiklikel põhjustel.

NSV Liidus oli inimestel eri perioodidel keelatud teatud tingimustel riigist lahkuda, eriti poliitilistel põhjustel või julgeolekualastel kaalutlustel.

Saates tuleb juttu inimestest, kellel oli keelatud NSV Liidust lahkuda.

Uue aasta saabumise tähistamine on Venemaal olnud läbi aja traditsioon, mis on läbinud mitmeid muutusi ajalooliste sündmuste ja ühiskondlike väärtuste ümberkujunemise käigus.

Galina Višnevskaja oli vene juurtega väljapaistev lauljanna, rahvusvaheliselt tuntud oma muljetavaldava hääle ja dramaatiliste esituste poolest. Lisaks muusikakarjäärile oli Višnevskaja ka aktiivne inimõiguste eestkõneleja, osaledes avalikult Nõukogude Liidu režiimi vastases tegevuses.

Mõiste "nomenklatuur" võeti kasutusele NSV Liidus 20. sajandi teisel poolel ning selle tõid käibele mõjuisikud, kes kritiseerisid oma teostes partei bürokraatia kasvavat survet ja eliidi privileege.