Vaba Akadeemia

Vandenõuseminaride sari jätkub teemaga «Ajaloo suurim vandenõu». Seekord pole jutt mitte ühest salaühingust, vaid palju laiemast, sajandeid kestnud «salaoperatsioonist», mille ohvriks me kõik oleme langenud. Kõnealune vandenõu tekkis 15. sajandil Itaalias, paljastati 19. sajandi Venemaal, kuid on siiamaani mitte üksnes elujõuline, vaid koguni valitsev.

Kunagi väga ammu pani Prantsuse akadeemia kirja probleemid, millele inimkond iialgi vastust ei leia. Üks neist probleemidest oli tähtede keemiline koosseis. Iroonilisel kombel ei läinud palju aega, kui avastati spektraalanalüüs ja tähtede koostis oligi teada, aga seejuures ei saadud läbi teleskoopideta. Alates tänapäevaste teleskoopide avastamisest 1608. aastal on need tundmatuseni muutunud ja tel...

Meelis Friedenthal käsitleb loengus hinge ja vaimu temaatikat Uppsala, Tartu, Turku ja Lundi ülikoolides 17. sajandil kirjutatud tekstide põhjal. Sellel perioodil oli mitmeid üksteisega konkureerivaid filosoofilisi seisukohti, mis andsid seletusi ka vaimu ja hinge kohta.

Pajula meelest võiks inglise bioloogi Rupert Sheldrake'i raamat «Teadus ja vaimsed praktikad» samahästi kanda ka pealkirja «Teadus ja religioon», sest selle autori arvates ei ole religioon mitte doktriinide, vaid käitumisjuhendite kogum.

Vene sümbolism erines oma kõikides tähtsamates suundades Lääne-Euroopa sümbolismist selle poolest, et ei piirdunud oma eesmärkides kunagi üksnes esteetilise valdkonnaga. Suureks eesmärgiks oli maailma muutmine ja seda ennekõike kunstiliste vahenditega. Arusaamad maailma muutmisest erinesid, kuid tavaliselt polnud see seotud sotsiaalsete protsessidega.

Pikka aega on numismaatika olnud ajaloolaste ja arheoloogide jaoks dateeriv abiteadus (ja on paljude jaoks praegugi, mistõttu meie töid ja kirjutisi sageli ei käsitata «päris» teadusena). Samas on just tänu rahaleidudele ja nende numismaatilisele läbitöötamisele suuresti muutunud meie arusaamad Eesti ja laiemalt Põhja-Euroopa ühiskonnast, kaubandusest, koguni ajaloolistest protsessidest niihästi m...

Sajandite jooksul on Vene Ortodokssest Kirikust lahku löönud terve hulk kristlasi, kes on moodustanud omaette suuremaid või vähemaid kirikuid ning muid kogukondi. Nii ilmusid Vene religioossele maastikule 17. sajandil vanausulised, veidi hiljem klassikalised Vene sektid (hlõstid, skopetsid jne.), 20. sajandil pärast kommunistide riigipööret katakombikristlased ning lõpuks kommunistliku korra kokku...

Ene Ergma räägib neutrontähtedest, nende avastamisest ja tekkest, neutrontähtedest kaksiksüsteemides, kaksikneutrontähtede kokkusulamisest ja paljust muust põnevast.

Praegu on teadlaste seas üldist tunnustust leidnud teooria, et meie Universum sai alguse Suurest Paugust. Mõnes mõttes on see pea samasugune uskumine nagu kristlased usuvad seda, et maailma lõi Jumal. Vahe on siiski olemas, sest teadlaste usku kinnitavad vaatlused. Mõned teadlased arvavad, et siis tekkis väga palju universumeid - lausa Multiversum. Just neid teemasid avab astronoom oma selle reede...

1944. avaldas Ungari päritoluga Ameerika majandusteadlane Karl Polanyi raamatu, mida peetakse üldiselt üheks möödunud sajandi kõige silmapaistvamaks panuseks poliitilisse ökonoomiasse. Nüüd, kus üleilmastumisprotsessile tundub olevat tagasikäik antud, on Polanyi «Suur transformatsioon» taas väga päevakajaliseks muutunud.

Õiguskantsler ja Tartu Ülikooli külalisprofessor Ülle Madise räägib tänasel Vaba Akadeemia loengul müütidest riigiõiguses.

Andreas Ventseli ettekande teemaks on «Vandenõuteooriad ja alternatiivne teadmine». Jutuks tuleb vandenõuteooriatest kodanikuajakirjanduse raamistikus, nende rollist peavoolumeedia õõnestajana ja vastu-avalikkuste moodustajana. Mihhail Lotman aga räägib sedapuhku ühest väga kummalisest maailma (ja eriti Venemaa) valitsemise teooriast. Eestis seda ei tunta, aga Venemaal on see populaarne ennekõike...

Hardo Pajula räägib, mida on meil möödunud sajandi rahandussõdadest natsionalismi ja autarkia uue esiletõusu taustal kõrva taha panna.

Kui Wikipediasse tippida sõna «supernoova», siis saame huvitava seltskonna, mille hulgas on film, mitu ansamblit ja muusikapala ja lisaks veel suur hulk muid asju. Kuid nende hulgas leiame ka astronoomilise objekti. Siis peab see astronoomiline objekt küll üks tõeliselt vägev asi olema, et see staaransamblite kõrvale mahub.

Kõiki elusolendeid iseloomustab nende vorm – erinevate tunnuste kogum, mis tekitab nii sarnasusi (näiteks liigikaaslastega) kui ka erinevusi teistest. Kui organism hakkab viljastatud munarakust arenema, siis temale iseloomulikud tunnused tekivad indiviidi arengu e. ontogeneesi käigus. On kaks põhimõttelist traditsiooni seletada, kust individuaalne eluvorm ontogeneesi käigus pärineb. Ettekandes käs...

Mitte ükski vandenõudega seotud dokument ei ole nii läbi uuritud kui Siioni tarkade protokollid. Sellegi poolest on Mihhail Lotmani meelest siin veel mitu lahtist otsa. Seminaril «Siioni tarkade protokollide müsteerium» avas Lotman Siioni tarkade protokollide loomise ja publitseerimise lugu, samuti autorsuse probleemi ja dokumentide eesmärke.

Sajandite jooksul on Vene Ortodokssest Kirikust lahku löönud terve hulk kristlasi, kes on moodustanud omaette suuremaid või vähemaid kirikuid ning muid kogukondi. Nii ilmusid Vene religioossele maastikule 17. sajandil vanausulised, veidi hiljem klassikalised Vene sektid (hlõstid, skopetsid jne.), 20. sajandil pärast kommunistide riigipööret katakombikristlased ning lõpuks kommunistliku korra kokku...

Koguja on öelnud, et iga asjal siin Päikese all on algus ja lõpp. Ka Päikesel endal. Loengus tuleb juttu sellest, kuidas Päike tekkis, kuidas ta praegu oma kuldses keskeas elab ja mis temast mõne miljardi aasta pärast saab, kui inimkonda enam ammu pealt vaatamas pole.

Mihhail Lotman räägib vandenõuteooriate loogikast ja vandenõudiskursuse moodustumisest. Illustratsiooniks on illuminaatide fenomen. Täiesti marginaalne ja vähetähtis Baieri Kuurvürstkonnas tegutsenud salaühing, millel olid algul põhiliselt akadeemilised ja valgustuslikud eesmärgid, on saavutanud üleilmse kuulsuse kui kõige salajasem, kuritahtlikum ja võimsam jõud, mis osaleb kõikides maailma prots...

SA Academia Artium Liberalium ehk Vaba akadeemia on selle aasta algul asutatud ühendus, mis koondab eesti haritlasi: teadlasi, mõtlejaid, intellektuaale ja õppijaid. Akadeemia eesmärgiks on luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks ja kujunemiseks kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga. Akadeemia asutajateks on Marju Lepajõe, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Hardo Pajula ja Maria-Kr...

Geenivaramu direktor Andres Metspalu kirjeldas loengus «Geenivaramust personaalse meditsiinini ja edasi», milline on Eesti olukord personaalse meditsiini alal võrreldes teiste riikidega ning milliseid samme on riik astunud selleks, et personaalne meditsiin saaks tavapäraseks tervishoiuteenuse osaks. Metspalu tõi loengu käigus reaalseid näiteid sellest, millist tagasisidet on tänapäeval võimalik ge...

Juba pikemat aega räägivad astronoomid eksoplaneetidest lootuses sealtkaudu saada andmeid Päikesesüsteemi tekkimise kohta või ehk isegi leida elusorganisme või vähemalt nende tegevuse jälgi.

26. oktoobril toimub Tartu Katoliku Hariduskeskuses Vaba akadeemia avalik loeng «Popolo minuto pahameel». Arutlusele tuleb küsimus, mida on Firenze vabariigi rahandusel öelda meie eeloleva finantskriisi kohta.

Uudishimu on inimkonda edasi viinud (tõsi ta on, et keegi täpselt ei tea, kuhu just). Nii ka elu otsimisega, küll Päikesesüsteemis, küll mujalgi. Leitud siiski pole, ka õigeid jälgi mitte. Aga alla pole ka antud. Tõnu Viik räägib, kuidas see otsimine on kulgenud ja kuhu selle otsimisega on jõutud.

Loengul «Diskursuse loogika: infosõjad ja vandenõud» kõnelesid semiootikud Mari-Liis Madisson, kes rääkis vandenõuteooriatest meedia- ja turundusdiskursuses, Andreas Ventsel, kes käsitles vandenõuteooriaid infosõja ja sotsiaalmeedia kontekstis, ning Mihhail Lotman, kes rääkis vandenõuteooriate loogikast ja ajaloost.