Vaba Akadeemia

7\. märtsil peab Leo Luks Vabas Akadeemias teise loengu sarjast «Eesti kirjanduse kadunud kodu». Loengus käsitletakse fenomenoloogiliselt kodu ja kodutuse kujutamist kirjanduses. Esmalt avatakse vastuvõtja perspektiivist kunstilise kogemuse erinevus argielust. Seejärel vaadeldakse erinevaid viise, kuidas on eesti kirjanduses kujutatud kodu. Tutvustatakse ja arendatakse hüpoteesi, mille kohaselt ko...

Meedias on MPEÕK eksistents kuum teema. Kiriku kaotamiseks mõeldud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu on jõudnud Riigikogusse. Poliitikud, riigiametnikud ja ajakirjanikud on kulutanud üsna palju energiat selle vajaduse selgitamiseks. Kindlasti on kõikidel kirikutel olemas oma poliitiline dimensioon või lausa poliitilised dimensioonid. Primaarselt ei ole aga kirikud siiski poliit...

Reedel, 21. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula, kes räägib Ameerika kultuuriloolasest Richard Tarnasest ja teisest teljeajastust. „Teise teljeajastu idee kasvas välja Fordhami Ülikooli teoloogi ja filosoofia õppejõu ning tema kolleegi, nimeka katoliikliku kultuuriloolase Thomas Berry omavahelisest mõttevahetusest, ent avalikkuse tähelepanu juhtis sellele peamiselt Cousins – eelkõ...

Reedel, 14. veebruaril on Vabal Akadeemial külas Leo Luks, kes peab esimese loengu 6-osalisest loengusarjast „Eesti kirjanduse kadunud kodu“. Avaloeng "Kodu(tuse) käsitlus fenomenoloogilise lähenemise alusel" visandab teoreetilised alused järgnevateks kirjandusanalüüsideks. Põgusalt tutvustatakse fenomenoloogilist lähenemist filosoofias, täpsemalt argielu fenomenoloogiat Husserli ja Heid...

31. jaanuaril on Vabal Akadeemial taaskord külas Laur Järv ja juttu tuleb aegruumi alusstruktuurist. Juba vanaaja mõtlejad arutlesid, kas aine, ruum ja aeg on lõpmatult väiksemateks osadeks jagatavad või tuleb kusagil ette põhimõtteline piir. 20. sajandi üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria annavad sellele küsimuste ringile hoopis uue perspektiivi ning 21. sajandi teoreetikud räägivad "holog...

Semiidi retoorika ja sellele vastav retooriline analüüs on kasvanud välja piibliuuringutest. Analüüsi süsteemi on avardatud selle võrra, et võimaldada kirjeldada semiidi retoorikale omaseid nähtusi ka teistes semiidi keeltes ja kirjandusvormides. Käesolev loeng tutvustab seda retoorikat ja analüüsisüsteemi Abū Muḥammad al-Ǧawlānī, Süürias võimuvahetuse läbi viinud rühmituse juhi kõnede põhjal.

Keeleõppel on vaieldamatu praktiline väärtus nii üksikisikule kui ühiskonnale tervikuna. Antud loengus käsitletakse aga keeleõppe filosoofilist tähtsust: kuidas aitab nimelt võõrkeele õppimine mõtestada maailma ja mõista filosoofiliste vaadete peidetud eeldusi.

Selle aasta esimeses Vaba Akadeemia avalikus loengus räägib Jevgeni Zolotko oma kogemusest kunstides. Ettekande põhirõhk on loomeprotsesside kulgemisel ja nö siseköögi ja teoste koostisosade vaatlusel.

Ka seekordses loengus on vaatluse all Puškin ning lähemalt käsitletakse järgmisi küsimusi: impeerium kui Puškini vabadusideaalide piir; Puškin ja panslavism; Aleksander I reformide kava ja selle nurjumine; konservatismi võit.

Vaatluse alla tulevad järgmised teemad: ukraina keele ja kultuuri naeruvääristamine, tasalülitamine ja apropriatsioon, Ukraina kui «anti-Venemaa" ning ukrainlased kui venevastane sekt. Loengut näitlikustab juhtumiuuring, mis käsitleb Vladimir Putinit ja Vassili Šulginit.

Kohe on käes talvine pööripäev, aasta pikim öö, misjärel valgus saab pimedusest võitu ja päevad hakkavad kukesammul pikenema. Eri religioonides ja kultuurides on valguse taastulemise tähistatamisel oluline koht. Pööripäeva lähedusse jäävad pühad - olgu selleks jõulud, Yalda, Dongzhi või hanuka - toovad esile lootuse, valguse ja koosolemise tähtsuse pimedal ajal. Kõigist neist pühadest rääkimiseks...

Kristluse keskne kontseptsioon, lunastus, on (oma kirjapanemise aja kohta) otse hämmastavalt komplementaarne tänapäevase evolutsiooniteooriaga. Kui õnnestuks need kaks tänapäeva mõttemaailma alussammast omavahel ühildada või lepitada, lööks see kaks väga tähtsat kärbest ühe hoobiga: annaks evolutsiooniteooriale kristlikult vettpidava moraalse dimensiooni ja annaks kristlusele loodusteadusliku tõsi...

Eelmises loengus räägiti Paul Tillichi sümboliteteooriast ja tema jumalakäsitlusest. Selles loengus tulevad vaatluse alla Tillichi käsitlused ilmutusest, usust ja patust.

Kui räägitakse mürgistest loomadest, siis peetakse enamasti silmas mürgiseid selgroogseid - kahepaikseid ja madusid. Esimestel on mürk passiivseks kaitseks, teistel aga vahend saagi tabamiseks. Hoopis rohkem kasutavad mürke nii enesekaitseks kui ka toidu hankimiseks aga mitmesugused selgrootud loomad. Selles loengus tulebki nendest juttu. Uurime, mis on üldse mürk, kuidas loomad seda endale hangiv...

Eelmises loengus räägiti Paul Tillichi kohast evangeelse teoloogia ajaloos, tema käsitlusest teoloogia ja filosoofia suhete kohta ning ontoloogiast. Seekord tuleb loengus juttu Tillichi sümboliteteooriast ja tema jumalakäsitlusest.

Juttu tuleb tänapäevasele teadusele alusepanija uuringutest, tema suhetest kirikutegelastega ja lootusest, et nad võtavad kuulda mõistuse häält. Kuid Galilei lootus purustati julmalt.

Keraamilisi esemeid on säilinud suurel hulgal. Antiikaja keraamilised anumad annavad väärtuslikku infot inimtegevuse kohta minevikus. Teadmised keraamika valmistamisprotsessist, otstarbest ja pildikeelest ei ole ometigi tulnud antiikajast tänapäeva kaasa, vaid vanakreeka keraamika pälvis laiemat tähelepanu 17. sajandil ning teadusliku uurimistööni jõuti 19. sajandil. Aja jooksul on tänu keraamikal...

Tuumamagnetresonants (TMR) on üks tänapäevaks väga täpseks arendatud ainete uurimismeetod. Selle meetodi aluseks on asjaolu, et tugevas magnetväljas saab osasid aatomituumi raadiolainetega võngutada. Samas pole kõik aatomituumad molekulides või kristallides magnetväljale ühtmoodi kättesaadavad. Erinevad aatomituumad on sõltuvalt nende ümber olevatest elektronidest ja teistest aatomituumadest veidi...

Seekord on loeng pühendatud heebrea keelele. Loengu põhiosas avatakse heebrea keele tagamaid ajatu loomise keelena ja ajaliku ning areneva juudi keelena, kuid juttu tuleb ka Anu Põldsami isiklikest kokkupuudetest heebrea keelega.

Eelmistes loengutes vaadeldi Paul Tillichi elu. Käesolevas loengus vaadeldakse Tillichi teoloogiat. Loengus käsitletakse Tillichi teoloogia üldiseloomu ja selle kohta uuema evangeelse teoloogia ajaloos, Tillichi käsitlust teoloogiast ja filosoofiast ning nende omavahelistest suhetest, tema ontoloogiat (õpetust olevast) ning käsitlust inimeksistentsist.

Liblikad on ühed erksamavärvilised putukad. Nad torkavad silma juba kevadel ning eriti suvel, kui hõljuvad kirevate aasade kohal või lendavad aias õielt õiele. Tegelikult on liblikarikkus aga palju suurem öösel. Kui meie rahulikult magame, käib looduses vilgas liblikate tegevus. Aga mitte ainult looduses vaid ka otse meie eluruumides, riidekappides ja köögis. Kes need liblikad siis on ja mis asja...

1933. aastal läks Tillich konflikti natsidega ja ta vallandati Frankfurti ülikoolist. Tillich ja tema pere siirdusid Ameerika Ühendriikidesse, teadmata, et neil tuleb sinna jäädagi. Selles loengus tuleb juttu Paul Tillichi elust ja tööst Ameerika Ühendriikides aastatel 1933-1965. Käesoleva kuuest loengust koosneva kursuse eesmärk on pakkuda põhjalikku ülevaadet Paul Tillichi isikust ja tema isikup...

Tšaadajevi surmast on möödunud rohkem kui poolteist sajandit, kuid vaidlused tema pärandi ja isiksuse ümber ei ole vaibunud, vaid hoopis ägenevad. Tšaadajevi üle vaieldakse mitte kui endisaegse tegelase, vaid kui tänapäeva kirjaniku üle. Tšaadajev on inspireerinud slavofiile ja läänlasi, tagurlasi ja progressiviste ning on väidetud, et tema kirjutised on paradoksaalsed ja eklektilised. Tegelikult...

Tillichi tähtsus teoloogilina seisneb eeskätt tema katses sõnastada ristiusu sõnumit nii, et see kõnetaks ka tänapäeva haritud inimest. Kuigi inimeksistentsi „suured küsimused“ on jäänud põhiliselt samaks, mis nad olid aastatuhandete eest, st Piibli kirjutamise ajal, on ometi muutunud ühiskond ja kultuur, inimese elutingimused ja võimalused ning koos sellega on teisenenud ka inimese maailmapilt ja...

Kaasaja kosmoloogilise standardmudeli järgi moodustavad 95% universumis leiduvast ollusest tumeaine ja tumeenergia. Need komponendid tuleb sisse tuua, et panna mudeli ennustused klappima vaatlustega. Samas pole nende täpsem olemus senini selge ja nõnda markeerivad nad ka meie suurt teadmatust. Läheneme sellele olukorrale ajalooliste paralleelide kaudu ja vaatleme filosoofiliselt, kuidas ühtki tead...