Kuku Raadio
Kukkuv õun
"Kukkuv õun" on Kuku raadio loodus-teadussaade, mis uurib mõnda teadussaavutust, -nähtust, -valdkonda või -probleemi.
Mindenképp látogasd meg a podcast oldalát, és támogasd a készítőjét: kuku.pleier.ee
Szerző
Kuku Raadio
Kategória
A podcast weboldala
Legutóbbi epizód
2026. nov. 18.
Hol hallgathatod?
Podcastok az alkalmazásban Replaio Radio HamarosanA podcastok hamarosan megérkeznek az alkalmazásba. Telepítsd most, és láss elsőként egy teljesen új megközelítést a podcastokhoz
Epizódok
Margus Viigimaa: digilahendustest on abi, kui need suudavad astitarkuse patsiendini viia 19.11.2025
Saadet kuulates saad teada, et nutikellad ja terviseäpid pakuvad küll väärtuslikku lisainfot, kuid ei muutu veel täielikeks diagnostikavahenditeks. Selgub, et paljud seadmed vajavad täiendavat valideerimist ning lõplikud raviotsused jäävad arstidele. Kuulaja saab aru, et digivahendid võivad tulevikus parandada krooniliste haiguste jälgimist ning toetada ravi järgimist, aidates seeläbi tervishoiuku...
Liitsündmused kuhjavad probleemid üksteise otsa – ja tulevikus on neid veelgi rohkem 12.11.2025
Aasta 2005 jaanuari algul tabas Eestit erakordne liitsündmus, mis ühendas mitu ilmastikunähtust üheks laastavaks üleujutuseks. Tugev madalrõhkkond, mis sai hiljem nimeks , liikus üle Läänemere ja tõi endaga kaasa väga tugeva lääne- ja edelatuule, mille puhangud ulatusid rannikul üle 30 meetri sekundis. Samal ajal sadas ohtralt vihma ning merevee tase tõusis kiiresti – Pärnus tõusis see 275 sentime...
Kristi Raik: Euroopa ei tule toime ilma oma kaitsejõududeta ja on veel mõned olulised asjad 05.11.2025
Vestluses Marek Strandbergiga selgitas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Kristi Raik, kuidas maailma mitmepolaarne süsteem ja kasvav geopoliitiline konkurents mõjutavad Euroopa julgeolekut ning demokraatia arengut. Ta eristas multipolaarsuse (mitme jõukeskuse olemasolu) ja multilateraalsuse (reeglitel põhinev koostöö, nagu ÜRO süsteem) mõisteid, rõhutades, et sõjaline jõud on taas tõusut...
Tehisaru abil saab pikslite vahelt kätte diagnoosi, mida inimsilm ei suuda märgata 29.10.2025
«Kukkuva Õuna« seekordses saates viib saatejuht Marek Strandberg kuulaja tehisintellekti ja meditsiini kokkupuutepunkti, kus ettevõtte Better Medicine asutaja ja juht Priit Salumaa selgitab, kuidas nutikas pildidiagnostika arste juba täna toetab. Fookus on kompuutertomograafial, ent silmapiiril on ka MRI, ultraheli ja PET; eesmärk on avastada vähikoldeid varem ning sulanduda arsti töövoogu märkama...
Surnud puu, elav soo – Eesti looduse suurim paradoks 22.10.2025
Eestis on sood olnud sajandeid nii toidujulgeoleku kui ka maaharimise teenistuses, ent nüüd selgub, et nende kuivendamise hind on olnud üüratu. Ligi kaks kolmandikku meie kunagistest märgaladest on hävinud, tuues kaasa tohutu süsinikuheidete kasvu ja viljakate turvasmuldade kadu. Ometi peitub just nendes näiliselt kasututes rabades ja soodes võti kliimamuutuste pidurdamiseks – neisse on talletatud...
Art Leete: säilitada ei saa ainult keelt vaid säilib keel koos kombestiku ja muu kultuuriga 15.10.2025
Maailm on ohustatud ja enamgi veel, kaduvaid keeli täis. Eesti keel on ses mõttes Suur Keel – meil on olemas kogu kultuur ja teadus ja kunst ja muusika ja kirjandus – kõik puha eestikeelne. Samas on aga rahvakildasid, kus asjad nii hästi ei ole. Täna uuritaksegi seda, et millisel moel ja milliste võtetega saab keelt elus hoida. See ei tähenda pelka museoloogilist hoidmist vaid ikka aktiivsena hoid...
Jaanus Harro: teame üsna täpselt, mida on vaja teha, et inimesed vaimselt terved püsiksid! 01.10.2025
Saatekülaline, Tartu Ülikooli professor Jaanus Harro tõdes, et erinevate vaimsete häirete päritolu ei saa lahutada geenidest ega keskkonnast – need toimivad koos sünergiliselt. Olulist rolli mängib epigeneetika: DNA keemilised muutused võivad püsivalt või ajutiselt muuta geeni avaldumist. Vähem tuntud, kuid aina olulisem on epitranskriptom, kus RNA molekulidele lisanduvad keemilised rühmad mõjutav...
Mida kõike hullu ja imelikku ei uurita? 24.09.2025
2025. aastal jagati juba 35. korda omapäraste teadustööde eest antavaid IgNobeli preemiaid. Nii ka sedapuhku. Rein Pärn ja Marek Strandberg räägivadki neist kuni juhtub midagi imelikku. Ka saade murdub justkui pooleks ja juttu tulevad ajama veel Ann Jõeleht ja Heilika Leinus. Ja siis juhtub veel midagi kummalist: Ann, Rein ja Heilika võtvad saatejuhi pihtide vahele ja küsivad talt üht ning teist....
Kaua me põllumajandus ilma insenergeneetiliste taimedeta vastu peab? 17.09.2025
Toidujulgeolek on teemadering, mis järjest sagedamini kõneaineks kerkib. Kliimamuutus on üks valdkond, mis toidujulgeolekut enim mõjutab. Ühes viisiks muutuvate oludega toime tulla on luua uusi organisme ja teine võimalus on kolida taimekasvatus siseruumidesse – nn vertikaalsetesse kasvuhoonetesse. On ka veel üks tee: püüda leida uusi taimi, keda muutuvates kliimaoludes siinkandis kasvatama õppida...
Jaan Kalda: «Oluline on andekate inimeste loovus kinni püüda ja ellu äratada!» 03.09.2025
Eesti õpilasi edukalt rahvusvaheliste füüsikaolümpiaadide jaoks treeninud Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda on seda meelt, et automaatselt ei suuda tehisaru loovust ergutada. Saates räägib ta iseenda kujunemise loo ja olümpiaadide loo kah ära. Ta kõneleb ka sellest, kus on Eetsi haridussüsteemi peamised komistuskivid ja kuidas neist üle saada. No ühe osas pole mingit saladust –...
Aleksei Turovski: aeg on rääkima hakata parasiitide looduskaitse alla võtmisest! 19.08.2025
Hiljuti avaldati üks artikkel Uus-Meremaa kakkpapagoidest, milles näidati, et väljasuremisohus olevate lindude parasiitide liigirikkus ja arvukus on neis lennuvõimetutes lindudes samuti vähenenud. Võtamegi parasitoloog Aleksei Turovskiga arutluse alla selle, miks peaks kaitsma parasiite – looduslike liikide paratamatuid kaaslasi, – kellele on oma peremeeste elude kujundamise siiski väga eriline ro...
Andi Hektor: oli aru saada, et nüüd läheb võidujooksuks – me ei tahtnud sellest maha jääda! 12.08.2025
Füüsik Andi Hektor kirjeldab, millisel moel sai alguse ta uus süvatehnoloogia iduettevõte MuRayTech. Tegemist on müüonite tekitamiseks vajalikke seadmeid loova ettevõttega. Ah et, milleks müüonid? Tegemist on tänasel hetkel vägagi kuuma kaubaga, mis tekitab miljon korda suurema energiaga osakesi kui röntgenaparaat. Ka müüonitega saab asju läbi valgustada, aga need asjad võivad olla väga-väga mahuk...
Kus siis on see Sigade Aafrika, mille katk meie metsi ja lautu laastab? 05.08.2025
Maaülikooli professor selgitab, et see sigade Aafrika on Madakaskaril, kust seakatk Gruusia kaudu meieni jõudis. Aafrikas on olukord veidi teine: sealsed metsikud sead on üsna sageli selle viiruse suhtes immuunsed. Selgub ka, et just katku suhtes immuunsete Aafrika sigade veri võib olla üheks teeks, kuidas jõuda vajalike vaktsiinideni. Juttu tuleb ka teistest loomade haigustest nagu ka sellest, ku...
Kukkuv õun: kukkuv-oun_2025-07-29 29.07.2025
Kukkuv õun: kukkuv-oun_2025-07-29
Peame sööma hakkama sootuks uusi taimi ja nende vilju! 22.07.2025
Kliimamuutuste päritolu üle võib vaielda aga nende olemasolu üle pole võimalik vaielda. See on fakt. See aga tähendab, et meil on vaja juba täna mõtlema hakata uute taimede peale mida toiduks kasutada. Millestki peab loobuma, midagi tuleb asemele valid ja ilmselt peab midagi ka eraldi aretama. Sellega on kiire. Võimalik, et üheks uueks Eesti nö oma toiduks saab hirss. Ehk on põhjust proovima hakat...
Mart Loog: Tartu ülikool on ajalugu – suure ja tulemusliku ülikooli koht on Tallinnas 08.07.2025
Selle kuu alguses (juulis 2025) tuli teade, et kaks Eesti õpetlast on arvatud Euroopa molekulaarbioloogia organisatsiooni (EMBO) liikmeteks: Mart Loog ja Tõnis Timmusk. Mart Loog lahkus selle aasta alul Tartu ülikoolist, mille põhjuseks olid vastuolud, mis olid seotud ühe teadusprojekti rahastusega. Vastuolu aluseks sai asjaolu, et professor Loog leidis, et projektiraha tuleks tagastada. Tema, kui...
Martti Kiisa: viie aasta pärast on siin kõik täitsa teistmoodi... paremini 01.07.2025
Äsja Tallinna Tehnikakõrgkooli rektoriks valitud ehitusala professor Martti Kiisa kõneleb sellest, mis hakkab selles kõrgkoolis tema juhtimise ajal sündima. Räägime lisanduvatest magistriprogrammidest, õpiampsudest ehk mikrokraadidest ja sellestki, kuidas ilma koostööta, ja just sisulise koostööta, pole vähimatki võimalust tehnikavallas head õpet pakkuda. Saame ka teada, kas Tehnikakõrgkooli tuleb...
Vett on palju, aga eluks vajalikku aina vähem 17.06.2025
Sedapuhku on salvestus tehtud vabas õhus Kurtna järvede keskel. Maa veerežiimid on muutumas – muu hulgas imeb ka aina kuumemaks muutuv atmosfäär aina enam vett ka pinnasest välja. Ja juttu tuleb ka laiemalt sellest, et kui kõik märgid näitavad, et inimeste tegevus on toonud endaga kaasa sedavõrd suuri muutusi, siis miks siis inimesed midagi ette ei võta. Saate külaline Tallinna Ülikooli professor...
Arheoloog Priit Lätti: meie meri on täis mõistatusi ja uurimist jätkuks pikalt 10.06.2025
Meremuuseumi arheoloog Priit Lätti räägib loo Eesti üsna uuest teadusvaldkonnast, milleks on mere- ja allveearheoloogia. Alati ei peagi minema vee alla, kui soovida merearheoloogiat harrastada – Tallinnast on viimasel ajal toodud välja ka kogesid kuivalt maalt. Kunagi oli see merepõhi. Priit Lätti hinnangul on Nõukogude okupatsioon siiski Eesti merekultuuri löönud nii suure augu, et siiani pole Ee...
Rinnapiim pole toit – see on programm ja informatsioonivoog, mis immuunsüsteemi käivitab 03.06.2025
Tallinnas toimus 2025. aasta maikuu lõpul Euroopa rinnaga toitmise meditsiini assotsiatsiooni konverents, kus rinnaga toitmise möödapääsmatusest räägiti. See on võti nii ema kui lapse parema tervise juurde. Saatekülaline dr Reet Raukas läheb väga turri ja teeb mulle igati kohase märkuse, kui suvatsen väikelaste piimasegusid rinnapiima asendajaks nimetada. Rinnapiim pole nimelt asendatav. Imikut sa...
Hasonló podcastok
A Replaio nem podcastkiadó; a műsorok nevei, borítóképei és hanganyagai a szerzőiket illetik, és nyilvános RSS-csatornákon keresztül terjednek.