Ööülikool

Suvi on aeg, kui till tõuseb ja hernes tahab keppi. Milline on eesti meeste tervis? Kuidas saata mees arsti juurde? Võib kohe rahustuseks öelda, et 100-aastase Eesti mehe tervis on läinud järjest paremaks. Kuula julgelt.

Teppo lõõt on lõõtspilli tüüp, mille arendas välja Võrumaa pillimeister Agust Teppo. Elu Võrumaal ei käi mitte "peost suhu" vaid "peost peole". Teppo lõõtsa hääl kajab üle Võrumaa mägede ja orgude. Miks lõõtspill on endiselt nii populaarne? Jutule mängivad sekka Marju poeg Kaarel Kõivupuu ja rahvamuusik Ants Taul.

Bioloog Ernst Mayr väidab oma suurejoonelise teose "Bioloogilise mõtte ajalugu" sissejuhatavas osas, et füüsikateadusi ei saa pidada bioloogiast kaalukamaks – mis siis, et bioloogilised kehad alluvad füüsikalistele seaduspärasustele –, kuna Mayri väitel on elusorganismide, bioloogiliste süsteemide organiseeritus anorgaanilisest ainest keerukam. Mõlemad – nii füüsikalised kui ka bioloogilised teadu...

21. sajandi maailm oma digitaalsete võimalustega on toonud kaasa suure murrangu nii igapäevases elukorralduses kui erinevates kultuurivaldkondades. Millised on digimaailma pahed ja voorused? Kas inimestena saame paremaks ja targemaks?

Sel korral vestlevad "Ööülikoolis" Kaire Kaur Daniel ja Tiiu Kuurme haridusest ja haritusest, vabadusest, usaldusest enda tarkusesse ja iseendasse. Vabadus olla mina ise, vabadus ning oskus kasutada oma mõistust ilma teiste käskude ja keeldudeta, teha ise valikud ja otsused ning nende eest ka vastutada.

Mis on elus vapustanud, mõjutanud, inspireerinud? Kirjanik Jaan Kaplinski jõudis selleni, et see on muusika.

Japanoloog Alari Allik vaatleb, milliseks on budismi-käsitlus muutunud kaasaegses ühiskonnas. Kuidas sobituvad vaimsed harjutused meie igapäevaellu? Kas kunagised tõelist eneseületust nõudvad toimingud, meelerahu nimel, on muundunud "nautlevaks budismiks"?

Kirjanik Mehis Heinsaar kõneleb oma Tartu elu algusest 90-ndatel aastatel: inimesed, paigad, salarajad. Samuti tänapäeva Tartu aja-oaasidest, kus aeg seisab, kus on hea ja kerge olla. Inimesed, kes sellistesse ruumidesse satuvad, muutuvad ajatuteks, mütoloogilisteks olenditeks.

Ööülikooli unenägu "Inimkond peab maksma trahvi". Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd ja bioloog Kristjan Piirimäe.

Mereteadlane ja matemaatik Tarmo Soomere ning Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Andrus Laansalu arutlevad teemal "Kunsti ja loodusteaduste dialoog". Vestlust ärgitab kirjanik Jan Kaus.

Inglise keele ja kanada kirjanduse õppejõud Eva Rein "Fotograafia ja kirjandus".Kuidas loob kirjandus kujutluspilte? Valgused, varjud, lõhnad... Kõik on olemas ja mõnikord ka intensiivsemalt kui n-ö päriselt. Fotograafiast kirjandusteostes. Pilt ja sõna. Loeng on salvestatud Tartu Ülikooli kohvikus.

Mis on inimkaubandus ja miks sellest rääkida? Kas selleks, et võtta inimeselt vabadus, peab olema uks lukku keeratud?

Armastus kui universumit hingestav jõud. Olla siin maailmas armastuses eeskujuks nagu Jeesus Kristus on meie kõigi kutsumus.

Teadus loob mõisted ja ehitab nende peale loogikamängu. Animistlik kõne on pigem varjav, peitev ning heal juhul inimkogemusele viitav. Nii ka oma hingekäsitlustes.

Elmo Nüganen räägib saates põhiliselt Dostojevskist ja Tammsaarest. Leiab oma võrdluses nende vahel väga huvitavaid ühisjooni. Jumalast ja pühadest naistest ka.

Vahel tekib tunne, et näeme midagi erilist. Erilisi asju vaadates võib sageli ajatajugi kaduda. Me võime erilisi asju lõputult vaadata. Kust saab alguse erilise äratundmine, oskus saada lummatud?

Kasvatusteadlane Airi Liimets kõneleb filosoofia ja muusika suhtest inimese igapäevase eluga.

2019. aasta saatega meenutame Jaak Johansoni

Mida kõneleb regilaul 21. sajandi inimesele? Kas aeg on üldse olemas – või on kõik – minevik, olevik ja tulevik - üleni põimunud. Regilaulu mõistmine annab meile esivanemate tarkust ja igavikulise elutunde.

Rääkides elust ja teatrist – mis on inimeksistentsi sügavam mõte? Inimene kui looja, oma elu režissöör. Saade on vene keeles, Elmo Nüganeni suurepärases tõlkes koos värvikate kommentaaridega. Nalja saab ka.

Inimese jaoks on aina loomupärasem minna kõikjale koos digivahendiga. Kuidas mõjutavad need "digitaalsed lisakehaosad" meie looduskogemust, sealhulgas austuse tekkimist looduse vastu? Kas looduse mõistmisel ja väärtustamisel on kihte, mida mitmeti kasulik äpimaailm sügavuti meieni tuua ei suuda?

Igal keelel on oma meel. Milline on eesti keele olemus? Kuidas elada keeles ja meeles: kirkus ja varjundid, piiride hägusus, ilmaelu ilu.