Müstiline Venemaa

Seekord kuuleme Vladimir Giljarovski sulest ilmunud jutustuse sellest, kuidas müüdi maha kindralkuberneri residents Tverskaja tänaval Moskvas.

Saates tuleb juttu 19. sajandi lõpul Venemaal tegutsenud kuritegelikust grupeeringust "Ärtu poisid", kuhu kuulusid enamjaolt ühiskonna kõrgklassi kuuluvad isikud.

Seekord tuleb juttu vürstinna Eugenie Šahhovskaja-Glebova-Strešneva elust ning räägime loo sellest, kuidas Moskva kriminaalpolitsei ülem Arkadi Koško kavaldas üle varga Vaska Smõslovi.

Saates tuleb juttu 19.-20. sajandivahetuse kuritegevusest Venemaal, mis oli laialt levinud ning tihti organiseeritud iseloomuga.

Oleme jätkuvalt Brežnevi ajastus ning räägime filmidest, mis tol ajal ekraanidele ei jõudnud.

Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus tähelepanu all olid Brežnevi ajal keelustatud filmid, mis ei vastanud ideoloogilistele nõuetele või kritiseerisid kaudselt nõukogude tegelikkust.

Seekord tuleb juttu nõukogude tsensuurist filmikunstis Leonid Brežnevi valitsemisajal.

1965. aasta 5. detsembril toimus Moskvas tähelepanuväärne poliitiline meeleavaldus, mis on teadaolevalt esimene avalik dissidentlik protest nõukogudemaal.

Salastatud linnad olid NSV Liidu riikliku julgeoleku ja sõjatööstuse tuumik, kus valitses range kontroll ja liikumispiirangud, kuid kus töötajatele pakuti ka märkimisväärseid soodustusi.

Saates räägime sanktsioonidest NSV Liidu vastu, mida Ameerika Ühendriigid kehtestasid pärast NSV Liidu sissetungi Afganistani (1979), sõjaseisukorra kehtestamise järel Poolas (1981) ning Lääne-Siberi–Lääne-Euroopa gaasitoru ehitamise ajal (1980. aastate alguses).

Lääneriigid, eelkõige Ameerika Ühendriigid, kehtestasid Nõukogude Liidule mitmeid majanduslikke ja tehnoloogilisi sanktsioone.

Kruiisireisid oli hea võimalus Lääne turistide meelitamiseks NSV Liitu, pakkudes luksuslikku keskkonda, kus külastajad olid pideva järelevalve all.

Nõukogude Liidus oli välisturism rangelt kontrollitud ning reisida said vaid valitud inimesed, näiteks partei liikmed või kultuuri- ja sporditegelased ja peamiselt sotsriikidesse.

1947. aastal muutis Jossif Stalin 9. mai taas tööpäevaks, kuna pärast sõda soovis ta keskenduda riigi ülesehitamisele ega pidanud vajalikuks iga-aastast pidupäeva. Pärast Stalini surma Nõukogude Liidu etteotsa tõusnud Nikita Hruštšov jätkas seda traditsiooni.

Nõukogude haridussüsteem oli tsentraalselt juhitud ja ideoloogiliselt suunatud, eesmärgiga kasvatada riigile lojaalseid kodanikke.

Seekord tuleb juttu spetsiaalsetest esinduskauplustest Moskvas, kus müüdi Ida-Saksa, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola, Bulgaaria ja teiste sotsriikide toodangut, pakkudes parema kvaliteediga kaupu, võrreldes Nõukogude Liidu enda toodanguga.

1964. aastal loodi Nõukogude Liidus kaubandusvõrk nimega "Berjozka". Erinevalt tavalistest kauplustest müüsid "Berjozka" poed defitsiitseid importkaupu, elektroonikat, riideid, toiduaineid ja luksuskaupu.

1940. aastate teisel poolel hakkas NSV Liit kasutama Korea põhjapoolsest piirkonnast pärit tööjõudu peamiselt kalatööstuses Sahhalini oblastis.

Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus tähelepanu all oli kuritegeliku võrgustiku juhi Yan Rokotovi vahistamine ning sellele järgnenud kohtuprotsess.

NSV Liidus oli välisvaluuta, kulla ja kuldmüntide omamine ja nendega kauplemine ametlikult keelatud, kuid sellest hoolimata toimus laialdane põrandaalune äritegevus.

Hruštšovi valitsemisajast alates toimusid Nõukogude kaubanduses mitmed olulised muudatused.

Saates kuulete lühikokkuvõtet 1968. aastal toimunud sündmustest, mis kajastasid tolleaegset poliitilist, kultuurilist ja rahvusvahelist olukorda.

Kuigi üldine ühiskondlik ja kultuuriline kliima muutus Hruštšovi sula ajal vabamaks, jäi homoseksuaalsus siiski kriminaalkuriteoks.

1930. aastate alguses kehtestati parandused kriminaalkoodeksis, millega homoseksuaalsed suhted meeste vahel muudeti ametlikult kriminaalkuriteoks.

Vahetult pärast oktoobripööret Nõukogude Venemaal valitses perepoliitikas suhteline liberaalsus ning homoseksualism ei olnud kriminaalselt karistatav.