FendaF koerajutud

Seekord räägime millega võiks arvestada kui kutsikas koju tuleb. Kas kutsika kasvatamine puuris on hea mõte? Kui oluline on kutsika jaoks rutiin ning millist rutiini me tahame sisse seada? Kas kutsikale võiks hakata juurde andma ka toorest, sealhulgas puu- ja köögivilju?

Koerte eluiga on muudkui lühenemas. Arutleme seekord teemal miks on näiteks bullterjerite eluiga lühenenud lausa 3 aastat. Kas segaverelised koerad ikka on tervemad kui näiteks tõukoerad?

Seekordses osas räägime levinumatest legendidest ja müütidest. Kas muna käsitlemisel peaks tõesti kandma kindaid? Kui ohtlik on ikkagi küüslauk? Kas krõbinad ikka puhastavad hambaid? 

Seekordses osas räägime ternespiimast ning mis juhtudel see meie lemmikutele abiks võib olla. Ternespiim on imetajate esimene piim ning aitab üles ehitada tervet immuunsüsteemi. Ternespiim sisaldab antikehasid ning need annavad meie lemmikutele ka nende immuunsuse.

Antibiootikumiresistentsusest väga tihti ei räägita ning tihtipeale ei hoiatata meid sellest ka antibiootikumide määramisel. Antibiootikumiresistentsus tähendab sisuliselt seda, et bakterid ei allu antibiootikumidele. Mida see aga tegelikult koera jaoks tähendab? Kus on riskid ja mida me koostöös veterinaaridega ette saame võtta?

Seekord räägime koerte stressist ning kuidas me omanikuna oma lemmikule võime pahaaimamatult stressi tekitada. Milliseid käitumisi tasuks vältida?

Seekord räägime seedetrakti häiretest ning kuidas on seotud liigne limpsimine seedetrakti häiretega. Mingil määral on limpsimine loomupärane aga kui koer ikkagi pidevalt limpsib kas vaipa või põrandat või diivanit, siis tasub kaaluda seedetrakti häireid. 

Seekord räägime koerte võimekusest ehk täpsemalt ühest uuringust, kus koerad õppisid ära erinevate mänguasjade nimed. Kas mingid tõud on võimekamad kui teised ning kui palju sõnu on koer võimeline ära õppima? Uuringus osalevad koerad suutsid eristada 39 mänguasja. 

Seekordses osas räägime koerte pigmentatsioonist. Jagan Oscari lugu kuidas talvel hakkas nina roosaks minema ning selgus, et sakslaste puhul on see üsna levinud. Kas see on ikkagi tavapärane ning mis selle vastu ette saab võtta? Toome ära ka mõningad haigused, mis põhjustavad pigmendi kadu. 

Seekord arutleme veidi tõuomaduste üle ning miks ikkagi kõik koerad ei vasta tõuomadustele. Kui me hakkame koera võtma, siis üsna tihti meil on ka mingi ettekujutus mida me koeralt ootame ning milline ta olema peaks. On aga mingid asjad, mida me kasvatamisega muuta ei saa ning mis ei peaks selle tõu juurde käima. Näiteks saksa lambakoer ei ole oma tõu poolest jahikoer, ometigi on Faddy ja Fenton o...

Seekord teeme ülevaate koertele mõeldud täiendsöödast ehk meie enda kõnes toidulisanditest. Millisest toidulisandist võib mis hetkel abi saada, kas toidulisandit võiks anda kogu aeg või pigem võiks vahepeal teha pausi.

Seekordses osas räägime koerte hammastest ning miks osadel koertel võivad hammastesse mõrad tekkida. Kuidas üldse aru saada, et koeral võib hambaga mõni probleem olla? Koera hammas on sisuliselt nagu jäämägi ehk allpool iget asub hambast sisuliselt 2/3 kogu hambast. Hammaste probleemide puhul ei ole tegelikult koduseid lahendusi ehk igal juhul on vaja minna veterinaari juurde.

Seekord räägime kvertsetiinist ning kuidas see meie lemmiku jaoks kasulik on. Kvertsetiinil on antioksüdantsed, antihistamiinsed ja põletikuvastased omadused. Kvertsetiin võib olla osade koerte puhul abiks allergiate puhul. Nimelt tekitab allergiat histamiin ning antihistamiin surub alla histamiini tootmise. Paljud puu- ja köögiviljad sisaldavad kvertsetiini ehk neid tasub oma lemmiku toidule lisa...

Seekord räägime veidi koertest ning nende kehakeelest. Räägime õpetliku loo kuidas Ossu paanikas täiesti valesti suunas minema jooksis. Arutleme natuke miks on vajalik õppida oma koera kehakeelt lugema ning miks tasub enda koer panna turvaliselt erinevatesse olukordadesse. 

Enamus ilmselt meist teab, et inaktiivsus ja ülekaalulisus on üsna tihti seotud. Mida aga tihtipeale ei teata ning millest ei räägita on see, et inaktiivsus mõjutab ka meie lemmikute mikrobioomi kui ka mõjutab nende võimalikke luu- ja liigesehaigusi. Võtame seekord ette ühe USA veterinaari välja toodud probleemid.

Seekordses osas räägime allergiaravimitest ning allergiatest ka natuke üldisemalt. Holistilised veterinaarid ütlevad, et ravim peaks alati olema viimane, mida me proovime ehk me oleme proovinud muuta nii toitumist, välistame kogu keemia, millega lemmik kokku puutub jne. Jagame ka ühe kogemusloo.

Seekordses osas räägime paljude lemmikutest ehk toornahast toodetest ning miks need meie lemmikutele head ei ole. Lemmikud on need tihtipeale seetõttu, et need peavad ka suure koera puhul üsna pikalt vastu. Kui ma kunagi enda esimesele koerale neid ostsin, siis ühte konti näriti vahelduva eduga vist isegi nädalaid. Siiski ei ole need tooted meie lemmikutele päris ohutud. 

Seekord räägime millerdajatest ning miks nende käest ei tohiks koera osta. Kes need on ning mis on võimalikud riskid? Mida peaks hoopis ostmise asemel tegema ning kuidas olla kindel, et sa ikka saad koera, keda sa tahad? Mida annab üldse tõupaber?

Kuna jõulud on tulemas, siis räägime seekord lemmikloomast kui kingitusest. Ühtepidi on lemmikloom ju meile endale kingitus - koer aitab püsida meil aktiivsena ja rõõmsameelsena. Küll aga puudutame seekord ka aspekti, et kas lemmikut peaks või tohiks tähtpäevaks kinkida.

Seekordses osas räägime metaboliseeritavast energiast. Miks see üldse oluline on? Paki peal on ju kirjas soovituslik toidukogus. Kas me aga peaks seda kinnisilmi usaldama? Kõik koerad on ju erinevad ning lisaks sõltub toidukogus ka sellest kui palju su koer liigub, kas ta on kastreeritud/steriliseeritud jne. Miks võiks teada kuidas metaboliseeritavat energiat arvutatakse?

Seekordses osas keskendume melatoniinile. Melatoniin on peaaegu, et kõike olulisem aine koera kehas ning väidetavalt võib see ära hoida nii vähki kui ka vananemist. Melatoniini taset saame muuhulgas mõjutada toiduga. Mida peaks melatoniinist teadma?

Seekordses osas räägime kastreerimisest ning steriliseerimisest ning nendega kaasnevatest terviseprobleemidest. Holistilised veterinaarid ütlevad, et loom on tervik ning me ei peaks loomi kastreerima/steriliseerima enda mugavuse pärast vaid ainult siis, kui seda nõuab tervis. On mitmeid uuringuid, mis on toonud välja erinevad terviseprobleemid ning seda eriti siis, kui koer on noorena kastreeritud...

Talv on kohe-kohe käes, seega seekordses osas keskendume koera talvisele hooldusele. Kas ja mida üldse on vaja teha? Kas koeri ohustab ka näiteks külmakahjustus või alajahtumine? Käpavaha retsepti leiad SIIT !

Seekordses osas keskendume hüdrolüüsitud proteiiniga toidule. Tihtipeale soovitatakse hüdrolüüsitud toitu just allergilistele ja toidutundlikele koertele. Räägime mida hüdrolüüsitud proteiin üldse tähendab ning toon välja ka põhjused miks Karen Becker ütleb, et see ei pruugi tegelikult lahendus olla.

Seekordses osas räägime holistilisest toitumises. Holistiline toitumine on terviklik toitumine ning mõte on see, et me sööksime täisväärtuslikke ja naturaalseid toite. Holistilise toitumise üks eesmärk on süüa ennast tervemaks. Miks on olulised nii GMO, inimtoidu kvaliteediga toorainest kui ka 0 kilomeetri filosoofiast. Kas iga toit, mille paki peal on märge naturaalne, on ka holistiline?