FendaF koerajutud

Seekordses osas räägime empaatiast ning oma sõprade lohutamisest. Kui empaatilised ikkagi meie koerad on ning kas ning kuidas koerad oma stressis olevaid sõpru lohutavad? Loomulikult jagame ka enda kogemusi.

Seekord räägime kallistustest ning miks mõned koerad ei armasta kohe üldse kallistusi. Meil on Irenega selliseid lausa kolm ja need on loomulikult saksa lambakoerad. Jah, nad saavad kallistustega lühiajaliselt hakkama aga nad ei armasta neid. Räägime sellest kas me peaksime siiski kallistama koeri, kes seda ei taha ning kuidas võib kallistus viidata hoopis terviseprobleemile ning kas asi võib olla...

Räägime sel korral koertest ja kassidest ning nende erinevustest. Reeglina jagunevad inimesed väga selgelt koera- ja kassiinimesteks. Kuigi mõnes peres on nii koer kui ka kass, siis me ikkagi kipume tundma tugevamat sidet ühe liigiga. Vaatame otsa peamistele erinevustele, muuhulgas ka sellele, et koerad on rohkem kinni inimeses, kassid aga asukohas.

Kuidas aru saada, et su koer sind päriselt usaldab? On leitud, et üks väga spetsiifiline tegevus mida su lemmik teeb näitab, et ta sind usaldab. On tõuge, kes teevad seda rohkem kui teised, aga iseenesest võivad kõik koerad seda teha.

Seekord räägime veidi kuulekusest ning ühest käsklusest, mis olenevalt koerast võib lausa päästa ka tema elu. Muidugi ei puudu ka lõbusad lood Süsi tegemistest.

Räägime vahelduseks ravimitest, aga just nendest, mida me inimestena kasutame, mis aga meie lemmikutele võivad põhjustada kas tervisehädasid või isegi surma. Juttu tuleb nii koertest kui kassidest, sest mõlemad on ohustatud. Koerad küll veidi rohkem, sest paljud koerad kipuvad kõike närima ning sealhulgas ka tühje ravimipurke.

Võtame sel korral ette veidi vastuolulise teema. Enamus koeri on päeval üksinda vähemalt 8-9 tundi, ometigi liigub vaikselt maailm selles suunas, et koerad ei tohiks üksinda olla üle 5 tunni järjest. Vaatame mida ütleb teooria ehk miks koerad ei tohiks nii pikalt pissimata olla ning jagame juurde oma kogemusi ehk praktikat. Muuhulgas toome ära ka soovitused kuidas oma koera üksiolek kodus võimalik...

Sel korral vaatame uuringuid, mis proovisid välja selgitada kas koertel ja kassidel on käpaeelistused. Nagu ikka, arutame enda koerte käpaeelistusi ning toome ära ka kuidas saab iga lemmikloomaomanik kodus ise välja selgitada kumba käppa su lemmik eelistab kasutada. 

Sel korral räägime obsessiiv-kompulsiivsest häirest ning kuidas see väljendub meie koertel või kassidel. Kui me inimeste puhul oleme sellest häirest üsna teadlikud, siis selgub, et näiteks enda saba taga ajamine võib viidata obsessiiv-kompulsiivsele häirele.

Räägime sel korral Hiina Veterinaarmeditsiinist ning 5 elemendist. Meie keskendume peamiselt koerte isiksusele, aga dr. Judy Morgan ning teised integratiivsed veterinaarid, kes on Hiina veterinaarmeditsiini õppinud, rakendavad seda ka nii ravimisel kui ka toitumisel. Toome ära kõikide 5 elemendi omadused ning räägime ka millised elemendid on meie endi koerad.

Sel korral räägime sabast. Räägime nii saba ülesannetest kui ka saba kujudest ning muuhulgas ka sellest mis terviseprobleemid koera saba võivad ohustada.

Sel korral vaatame otsa sellele kas ja mida räägib lemmiklooma valik meie isiksuse kohta. Arutleme kas nendel arusaamadel on päriselt ka seos või ei ole. Kas kassiinimesed on ikkagi vaiksemad ja rahulikumad kui koerainimesed ning milline inimene on näiteks see, kellel on kodus roomaja? Loomulikult ei puudu ka meie enda lood.

Sel korral räägime kahest uuringust mille abil prooviti välja selgitada kas konkreetsed koerad on pigem optimistid või pessimistid. Toome näiteid ka enda koerte pealt ning arutame kes meie koertest on tõenäolisemalt optimistid ja kes pessimistid.

Räägime taaskord kaalust aga sel korral peamiselt kaalukaotusest. Nimelt on teada, et kõigest 6-9% kaalu kaotamist vähendab oluliselt artriidist tingitud lonkamist. Ja see 6-9% on koera kilode mõttes üsna vähe. Näiteks 40 kilose koera puhul räägime me sisuliselt 2-4 kilost. Muuhulgas räägime ka mis on peamised terviseprobleemid, mida seostatakse ülekaaluga ja seda nii koerte kui kasside puhul.

Käisime mõni nädal tagasi Delfi Meedia podcastis "Sinu parim sõber, koer!" rääkimas toidust, pesemisest ning muuhulgas ka sellest kuidas hakkama saada kui kodus on samaaegselt nii juunior kui seenior. Martin Hansonil olid väga huvitavad küsimused, seega 45 minuti pikkune saade venis peaaegu, et poole pikemaks. Aga loodetavasti leiab igaüks siit midagi, mida kõrva taha panna.

Sel korral räägime sellest kas sügis- ja talvemasendus mõjutab ka meie koeri. Koerad ei koge küll samamoodi depressiooni nagu inimesed, aga selgub, et väga paljud koerad on mõjutatud pimedast ajast. Seda eelkõige seetõttu, et väljas veedetakse vähem aega ning nende rutiin on muutunud. 

Räägime taaskord erinevatest linnalegendidest. Võtame sel korral ette 9 erinevat linnalegendi ning lükkame need ümber. Dr. Becker ütleb, et väga tihti on linnalegendid ohutud, aga lihtsalt rumalad. Osad legendid võivad aga päriselt meie koerte heaolu kahjustada.

Sel korral võtsime teemaks peres olevad mitu koera ning miks nad vajavad siiski eraldi olemise aega. Kui koerad saavad reeglina hästi läbi, siis me ei mõtle sellele, et pidev koos olemine võib tegelikult neile stressi tekitada ning kasvõi üks kord nädalas nendega eraldi jalutamine võib pingeid vähendada ning samuti nende kiindumust teineteisesse hoopis suurendada. Räägime muidugi ka enda kogemuste...

Sel korral räägime taaskord eakatest koertest ning võtame vaatluse alla 11 punkti, mis dr. Karen Shaw Becker on välja toonud. Räägime juurde ka oma lugusid, sest enamus meie neljakäpalistest meeskonnaliikmetest on täna vanuse järgi juba seeniorid, kuigi mõnikord ei käitu nagu seeniorid. 

Räägime taaskord toidust aga sel korral vaatame kolme viga, mida dr. Karen Shaw Becker'i sõnul tehakse kõige rohkem kodus tehtava toiduga. 

Räägime vahelduseks koera tõugudest ning sel korral räägime inglise buldogist, kes võib olla nii üle aretatud, et tagasi pööramine ei ole enam isegi geneetiliselt võimalik. Inglise buldogid elavad keskmiselt 8 aasta vanuseks ning vaevlevad tohutute terviseprobleemide käes. Õnneks on tänaseks olemas parem alternatiiv ehk kontinentaalne buldog. Räägime ka millerdajatest ning muuhulgas mida annab ikk...

Seekordses osas räägime taaskord seeniorkoertest ning jagame soovitusi kuidas nende kuldsed eluaastad kodus ohutumaks ja mugavamaks muuta. Vanusega muutub koerte liikumine keerulisemaks ning nad muutuvad ettevaatlikumaks. Ometigi me ei peaks neilt vanuses midagi ära võtma, vaid lihtsalt neid nende tegevuste juures toetama.

Seekordses osas räägime taaskord seeniorkoertest, liikumisest ning sarkopeeniast. Sarkopeenia on lihaskadu ning seda peetakse vananeva koera puhul tavapäraseks. Tegelikkuses aga see ei pea nii olema. Suurte tõugude puhul algab sarkopeenia juba 7 aasta vanuselt, väiksematel koertel mõnevõrra hiljem. Võtame ette dr. Beckeri soovitused kuidas hoida oma koer ka vanas eas liikuvana ning kuidas talle pa...

Sel korral räägime koera süljest aga peamiselt sülje kortisooli sisaldusele ning mis infot see annab koera stressitaseme kohta. Muuhulgas räägime ka sellest kuidas on seotud meie kui omaniku ning meie koera stressitasemed ning miks on vaja eelkõige endale peeglist otsa vaadata.

Sel korral valisime teemaks kas kaks koera on parem kui üks. Räägime nii enda kogemustest kui ka vaatame otsa dr. Becker'i samateemalisele artiklile, kus ta toob välja potentsiaalsed ohud ning juhib tähelepanu millega tuleks kindlasti arvestada enne teise koera majja toomist.