Kuula rändajat

Saate autor Hendrik Relve kirjeldab Kljutši küla, retke sealt Kljutševskaja Sopka juurde ning muljeid põhjapoolkera kõrgeimast vulkaanist.

Sissejuhatavas saates Kamtšatka kohta kõneldakse poolsaare põlisrahvaste ajaloost ja loodusest.

Saates kõneldakse Ussuuri taiga omapärastest lindudest ja imetajatest.

Saates on juttu Venemaa Kaug-Ida loodusreservaadist, Lazo kaitsealast. Seal, Vladivostokist rohkem kui 100 km eemal asub Vaikses ookeanis Petrovi saar, kus kasvavat liigirikast metsa võiks eriskummalise välimuse järgi nimetada nõiametsaks.

Saade on salvestatud tänavu 5. septembril Tallinnas Kadriorus Kirjandustänava festivalil. Kristel Kivi usutleb Hendrik Relvet värskelt ilmunud raamatu "Minu elu uhkemad loomad" teemal.

Primorje krai on Vene Kaug-Ida kõige lõunapoolsem piirkond. Tema ajalugu on tihedalt seotud Venemaa ja Hiina piiritülide ja rivaalitsemisega neil aladel. Primorje pealinn Vladivostok on aga kogu Vene Kaug-Ida üks omanäolisemaid linnu.

2020-2021 hooaja rännakud viivad peamiselt kahte vastandlikku piirkonda – Arktikasse ja troopikasse.

Kanada rännusaadete sarja viimases saates on juttu kahest Lääne-Kanada suuremast linnast, Victoriast ja Vancouverist. Victoria on Vancouveri saare pealinn ning paljude kanadalaste seas tuntud kui puhkuselinn. Vancouver on miljonilinn, mis Kanada linnade seas rahvaarvult kolmandal kohal.

Teeme läbi rännaku Vancouveri saarel, mis on Põhja-Ameerika ranniku suurim saar. Juttu on selle saare loodusest, inimestest ja ajaloost. Matkame hiidpuude metsadesse ja ookeani äärde..

Saates kõneldakse reisist üle Kanada Rannikuaheliku Vaikse ookeani äärde. Juttu on Fraseri kanjonist, Whsitleri linnast, ajaloolisest raudteest, kullapalavikust ja kohalikest indiaanirahvastest.

Kanada reis jätkub Briti Kolumbia mägedes. Jõutakse Kolumbia mäeahelikule, kus käiakse Spahatsi kanjonis ja joal. Korduvalt nähakse musta karu ehk baribali. Juhtumisi sattutakse krii indiaanlaste riitusele. Viimaks jõutakse poolkõrbelise ümbrusega Kamloopsi linna.

Saates on juttu Jasperi põnevast loodusest.

Juttu on Calgary linnast ning linna ajaloost. Saare te teises osas jagatakse Kaljumägede esmamuljeid ning kõneldakse Banffi rahvuspargist.

Saates jagatakse muljeid Kanada suurimast linnast Torontost ja kõige populaarsemast looduse vaatamisväärsusest, Hobuseraua joast Niagara jõel. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach.

Saates peatutakse Kanada huvitavatel ajalooseikadel ja kõneldakse sealsetest rahvastest.

Kanada avasaates on juttu Kanada looduse eripäradest ja sealsetest reisivõimalustest. Tutvustatakse ka pikka reisimarsruuti, mis ulatus idast läände peaaegu läbi kogu Kanada.

Järjena Sahhalini ja Kuriilide saarte avalikule salvestusele saab seekord kuulata publiku küsimusi ja Hendrik Relve vastuseid nendel saartel ja üldse maailmas rändamise kohta.

12. veebruaril said huvilised tulla Vikerraadio menusaate "Kuua rändajat" avalikule salvestusele, kus Hendrik Relve tegi kokkuvõtteid Sahhalini ja Kuriiilide saartest ning jutustas värvikaid kilde nende paikade loodusest, ajaloost ja inimestest. Saade on eetris 16. veebruaril kell 14.05.

Saates on juttu seiklusrikkast minekust Atsonupuri vulkaani juurde ja retkedest vulkaani ümbruses.

Iturup on Kuriilide suurim saar, seal on vaheldusrikas loodus ja rohkesti vulkaane. Saates kõneldakse Kurilski linnast ning retkedest Valgetele Kaljudele ja Baranski vulkaanile.

Rännuelamused Kuriilide kahel kõige lõunapoolsemal saarel, Kunaširil ja Šikotanil.

Kuriilide saarestiku ajaloos on läbi põimunud kolme rahva, ainude, jaapanlaste ja venelaste ajalugu.

Korea inimesi on Sahhalinil elanud sajandeid. Ja praegugi elab neid seal päris rohkesti - 25 000 ja nad on seal suurim rahvusrühm venelaste järel. Saates kõneldakse nende ajaloost ja omapärast.

Saates kõneldakse Sahhalini ajaloost. Viimase pooleteise sajandi jooksul olid peamised rivaalid, kes saart endale taotlesid, Jaapan ja Venemaa.