Vaba Akadeemia

Klassikaline filoloog Ivo Volt annab avalikus ettekandes ülevaate sellest, mismoodi on vanakreeka- ja ladinakeelne kirjandus antiikajast meieni jõudnud ning ikka veel jõuab. Esmalt vaadeldakse olulisemaid kultuurilisi ja tehnoloogilisi muudatusi ning «pudelikaelu», mis on mõjutanud antiiktekstide edasikandumist käsikirjalises ümberkirjutustraditsioonis: siia alla kuuluvad kirjutusmaterjali muutumi...

Laura Viidebaum avab kreeka komöödia kultuurilisi ja poliitilisi aspekte ning annab lühiülevaate kreeka komöödia arenguetappidest. Avaliku loengu käigus tutvutakse põhjalikumalt kahe tuntuima kreeka komöödiakirjaniku - Aristophanese ja Menandrosega - ning arutletakse nende kaasaja relevantsuse üle. Kas kreeka komöödia on pelgalt huvitav lugemine ülikooli turvaliste seinte vahel või kõnetab ta ka t...

Regilaulust rääkides on tavaks selle ühe põhilise tunnusena mainida omapärast värsimõõtu, neljajalgset trohheust koos spetsiifiliste kvantiteedireeglitega, mis määratlevad pika ja lühikese algussilbiga sõnade paigutuse. Kvantiteedireeglid sõnastas Soome regilaulu-uurija Arvid Genetz 1884. aastal ning 1902. ilmunud uurimuses tõdes Soome teadlane Julius Krohn, et need samad reeglid kehtivad ka eesti...

Meil tuntakse üsna hästi ida ortodoksseid kirikuid, mis Eestis on esindatud lausa kahe kirikliku organisatsiooniga. Tunduvalt vähem teatakse aga orientaalseid kirikuid, mida võiks idakirikutest veelgi idapoolsemateks pidada. Need on vanad kristlikud kirikud, mis tekkisid 5. sajandi kristoloogiliste arengute käigus ning eraldusid ülejäänud kristlaskonnast. Alar Laats tutvustas vanu kirikuid, mille...

17. mail kell 18.15 peab Tartu Katoliku Hariduskeskuses (Jakobi 41) Vaba akadeemia avaliku loengu astronoom Tõnu Viik. Ettekandes ei tule juttu meie riigi naabritest, vaid taevastest naabritest, mis võivad vägagi ohtlikud olla. Kaali järv ju tuletab meile seda võimalust alati meelde. Aga millised need ohtlikud naabrid on; kust nad pärit on - no taevast küll, aga kust ikkagi täpsemalt; kui hullud v...

Laats käsitles teoloogia- ja religioonilooliste näidete (kristlik kolmainuõpetus, Berdjajev, Luther, Markion, kabala jne) põhjal Jumala ja inimese vahekorda mõningates monoteistlikes usundites. Vaatlusele tulid küsimused, miks absoluutne monoteism on pea võimatu, miks inimene kipub olema neis usundites jumalanäoline ja miks Jumal inimesenäoline.

2016. aasta sügisel sai seni suhteliselt tundmatu Toronto Ülikooli kliinilise psühholoogia professor Jordan Peterson oma vastuseisu tõttu Kanada valitsuse seaduseelnõule C-16 kiiresti rahvusvaheliselt kuulsaks. Peterson pidas nimetatud eelnõu ohtlikuks sammuks kohustusliku keelekasutuse poole ja avaldas Youtube’is kolm valitsust teravalt kritiseerinud videot. Sealt alates on Petersoni tuntus veel...

Tycho Brahe oli väljapaistev teleskoobieelse aja vaatleja, kelle pärand andis Johannes Keplerile võimaluse sõnastada seadused, mis kirjeldavad taevakehade liikumist.

Egüptomaania ehk hullus ja iha kõige Egiptusega seonduva järele on kestnud juba aastatuhandeid, kuigi vahel arvatakse ekslikult, et see sai alguse Napoleoni sõjakäiguga Egiptusesse 1798-1801. Egiptuse muistised ja ehitised, mis on tihedalt seotud egiptlaste religiooni ja matusekultuuriga, on pikka aega elanud passiivset elu, justkui oodates taasavastamist ja taaselustamist. Seega on egüptoloogial...

Mihhail Lotmani seekordses loengus ristuvad tema kaks loengutsüklit: esiteks, poeetika ja teiseks, vene kultuur selle mitteparaadlikust perspektiivist. Loengus otsitakse vastuseid küsimustele, mis on poeetiline huumor? Kas sellel on oma spetsiifika, mis erineb näiteks proosahuumorist? Kas on olemas poeetilisi struktuure, mis on iseenesest koomilised, sõltumata nende sõnalisest sisust? Neid problee...

Kui mustade aukude paar on miljoneid aastaid teineteise ümber tiireldes järjest lähedasemaks saanud, siis lõpuks sööstavad nad üksteise embusse ja liituvad üheks suuremaks mustaks auguks. Ühinemise viimaste sekundite protsess on nii röögatult võimas, et kisub ümberkaudse ruumi lausa kaasa võnkuma. Tuleb välja, et selliseid ruumi võbelusi - gravitatsioonilaineid - on universum täis ning tänu ülitun...

Tartus toimus täna SA Academia Artium Liberalium esimene avalik üritus – semiootik Mihhail Lotman kõneles «pehmetest» väljakutsetest tänapäevases maailmas. Miks ebapraktilised asjad on tihti praktilisemad kui praktilised?

Leo Luks vaidlustab oma ettekandes progressiivse, kasulikkuse-keskse käsituse humanitaariast. Võttes julgust humanitaaria hõimlusest kunstiga (arts and humanities) väidab ta esmalt, et humanitaarne uurimistöö, nagu ka kunst, peab olema täiesti vaba, lähtuma vaid sellest, mis uurijat paelub-kõnetab. Teiseks väidab ta, et just dekadentlik estetism (uuurimine uurimise pärast!, transgressiivsus ja tab...

14. juunil peab Vabas Akadeemias loengu Miikael Lotman, kes räägib filosoofiast kui mitte-teadusest. Filosoofia üks ajaloolisi ambitsioone alates antiigist on jõuda tõsikindla teadmise ehk episteme'ni, eristudes doxa'st ehk arvamusest. Loengus põhjendatakse, miks filosoofia loomus välistab selle ambitsiooni ning on seetõttu loomult ebateaduslik.

Mihhail Lotman jätkab Vabas Akadeemias loengusarja vene kultuuri tumedamatest külgedest. Järjekordses vestluses keskendatakse kahele vaieldamatult helgele suurkujule: Lev Tolstoile ja Vladimir Solovjovile. Keskseks teemaks on kurjuse probleem. Näidatakse, kuidas Tolstoi radikaalne kristlus ja vägivallavastasus viib paratamatult mitte üksnes igasuguse riikluse eitamiseni, vaid ka õigusliku nihilism...

Mari-Liis Madissoni ettekanne "“1984” troopidest sotsiaalmeedias ringlevates vandenõulugudes" puudutab tänapäevaste vandenõuteooriate esteetikat kui üsna vähe uuritud valdkonda. Andreas Ventseli ettekanne kannab pealkirja "Vandenõuteooriate poliitiline potentsiaal".

Sel reedel, 10. mail peab Vabas Akadeemias loengu Robin Gielen. Seekordseks teemaks on seened meditsiinis. Kuigi seeni on meditsiinis sihipäraselt kasutatud juba pea sajand, on meil siiski leida poelettidelt "toidulisandi" sildi all seentel põhinevaid preparaate. Kuigi nende müüjad viitavad tihti eri teadusartiklitele ja räägivad nende imevõimest, esineb väidetes tihti fakti- või tõlkevi...

3\. mail peab Vabas Akadeemias järjekordse loengu Jaanika Anderson. Seekord vaatame lähemalt Europe röövimise müüti ning selle teekonda kunstimaailmas. Vanakreeka müütide varasalv on rikkalik. Tänu antiikautorite värvikatele kirjeldustele on Foiniikia printsess Europe röövimise lugu tugevalt kanda kinnitanud kujutavas kunstis. Europe müüdi levikule on kaasa aidanud ka see, et temas nähakse geograa...

Loengus kuuleme kahest rännakust, mis on kõigepealt huvitavad paralleelsuse tõttu: kaks luuletajat, eesti ja baltisaksa poeedid, mõlemal oma kirjanduse tipud, rändavad Tartust Riiga ja sellest reisist saab nende luuletajaidentiteedi oluline osa. Juttu tuleb ka Tartu-Riia verstapostidest, maalilistest matkadest, romantilistest ränduritest, eksirännakutest, voorimees Peetrist, Killinge kõrtsmiku tüt...

Ookean on neelanud >90% biosfääris neeldunud liigsest soojusest, mis annab maismaa elanikele aega kohanemiseks. Ookeani soojenemisega kaasneb paraku paisumine ja merevee taseme tõus. Ookean neelab ligi 30% inimtekkelisest süsihappegaasiheitest, millega paraku kaasneb ookeanivee hapestumine. Loengus tuleb juttu, kuivõrd meil on põhjust loota ookeani tasakaalustavale mõjule ka tulevikus.

5\. aprillil on Vabal Akadeemial külas Anu Põldsam, kes seekordses avalikus loengus räägib judaismist. Judaismi uus ja uutmoodi pildile tulek leidis aset 19. sajandil, mida võib judaismi ja juudi identiteedi kontekstis üsna murranguliseks pidada. See on sajand, mil juudi religioon hargneb eri voolude vahel, mil tekib juudi rahvusliikumine ja juudi teadus. Lisaks sellele kerkivad esile esimesed juu...

Reedel, 29. märtsil on Vabal Akadeemial külas Erki Tammiksaar, kes räägib Eesti teaduse rahastamisest. Ettekandes tuleb analüüsimisele Eesti teadussüsteemi ja selle rahastamisskeemide areng. Loengus näidatakse, et Eesti teaduse rahastamise süsteem kopeeris Eesti Vabariigi Tartu ülikoolis tsaariaegset teaduse rahastamist. Saksa okupatsiooni ajal hakkasid teaduse rahastamisel rolli mängima teadusfon...

15. märtsil peab Mihhail Lotman järgmise loengu vene kultuuri mustade värvide sarjast. Seekordses vestluses räägime kahest silmapaistvast mõtlejast, Vladimir Solovjovist ja Lev Tolstoist, kes ei jaganud suurriikluse ja natsionalistlikke ideid ning veelgi enam, võitlesid aktiivselt militarismi ja repressiivsete meetodite vastu. Sellegipoolest on ka nende seisukohtades nii mõnigi külg, mis vajab lah...

Sellel reedel, 8. märtsil peab järjekordse avaliku loengu Hardo Pajula, kes tutvustab ise oma ettekannet nii: "Aldous Huxley sõnul on inimene mitmekordne amfiib (multiple amphibian), kes elab üheaegselt paljudes erinevates universumides. Kui me lähtume oma poliitilises teoorias ja praktikas argiteadvusest – ja enamalt jaolt me teeme just nii –, puudutame sellega vaid väga piiratud osa sellest...

23. veebruaril peab Mihhail Lotman Vabas Akadeemias järgmise loengu vene kultuuri tumedamate külgede sarjast. Järjekordses vestluses käsitleme edasi russofoobia teemat 19.-21. sajandi vene kultuuris. Kui 19. sajandil oli vene- ja Venemaa-vihkamine enamasti silt, millega tähistati liberaale (vaid üksikud inimesed nagu Vladimir Petšerin deklareerisid ise oma vihkamist), siis 21. sajandil kerkisid es...