Ööülikool

Erakpoeet Marko Kompus on enda jaoks avastanud midagi erakordselt erilist.

Kõneleb religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar: "Seda, millel pole mõtet, on raske teha ja selle poole on pea võimatu püüelda.

Religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija Marju Lepajõe kõneleb justkui paavst Innocentius III tegemistest, aga portreteerib tegelikult meie tänapäeva. Kuhu on kadunud suured mõtted ja süvenemisvõime?

Teadus loob mõisted ja ehitab nende peale loogikamängu. Animistlik kõne on pigem varjav, peitev, heal juhul inimkogemusele viitav. Nii ka oma hingekäsitlustes.

Vanas kultuuris anti väga palju tarkust edasi just laulu kaudu. Kus on meie teadmiste juured, elust arusaamise lätted?

Kasvatust võib vaadata kui sissejuhatust inimese inimlikku ellu. Mis sõltub kasvatusest ja millest kasvatus ise sõltub? Kus on kasvatuse asupaik ja kuidas ta ära tunneme?

Nobeli rahupreemia laureaat ja teisitimõtleja Andrei Sahharov oli üks erakordne inimene. Ta oli veendunud, et kõige suurem väärtus maailmas on inimelu ning igaühel on õigus vabadusele.

Koostöö hoiab inimühiskondi, aga ka metsa, kus puud saavad suhelda jaüksteist abistada läbi seeneniidistiku. Mida rohkem märkame elupeenekoelist koostööd ning eripalgelisust, seda hõlpsam on meil nähaja leida ka pelgupaiku, nii looduses kui ka iseendis.

Tõnu Õnnepalu räägib Jaan Kaplinski loomingust, tema tähendusest ja mitmekülgsusest.

Kuigi Fred Jüssi on oma elust väga palju aega veetnud looduses, asub ta enda kodu linnas. Linnapoiss, kes on ammutanud oma teadmisi looduses rännates.

Meenutades Airi Liimetsa kordame uue õppeaasta alguses loengut, kus kasvatusteadlane Airi Liimets kõneles õppimisest ja haridusest ja sellest, kuidas inimene võiks läheneda oma piiridele.

Looduses on kõik tasakaalus. Elu lõppematu ringkäik, milles kõigil on oma osa – taimedel, puudel, putukatel, seentel... Kivid ja muld; vihm ja päike. Vana mets kui harmoonia võrdkuju.

Kuidas sünnib rahvus, kui on küll olemas ühine mälu ja ühine keel? Aga on vaja inimesi, kes seda oluliseks peavad, kes selle eestlaseks olemise tunde ellu äratavad.

Hiiumaa ajaloo ja omakultuuri uurija Helgi Põllo, elukutselt hiidlane, mõtiskleb Tahkuna tuletornis tuletorni filosoofiast.

Vetelkõndimine on väga peen kunst. Aga see on võimalik. Mingi ime läbi on võimalik olnud ka see, et Eestimaa on läbi ajaloo jäänud alles. On vaja olnud õnne, julgust, otsustavust... Vetelkõndimise erilist oskust.

Oleme roninud triangulatsioonitorni otsa ja läbi eetrisahinate signaliseerime kaluritele. Kes kõrgust ei karda, tuleb kuulama.

Eesti kultuur püsib nii kaua kuni oskame hoida ja hoolida oma vaimusuurustest. Kuidas on mõjutanud meie suurmehed ja -naised Eesti rahva eneseteadvust ja mõttelaadi? Milline tähendus on Lydia Koidulal meie kultuuriloos?

Bioloog Kristjan Piirimäe analüüsib, kas inimene sünnib hea või kurjana.

Meil on kogu aeg hullupööra huvitav: ekraanid, suhtlus; viled ja kellad. Inimkonnalt on röövitud võimalus tunda igavust.

Kuidas punuda kokku oma maailm? Milliseid isiklikke maakaarte vajame rännul omaenda sisekosmoses? Mis on hingeseisundite topograafia?

Kirjanikud Leelo Tungal ja Maarja Kangro arutlevad metsa tähenduse üle -Eestis ja maailmakultuuris laiemalt.