Müstiline Venemaa

Oleme valdavalt aastas 1968. Ajastus, mida tagantjärele kutsutakse külma sõja perioodiks.

Juttu on Brežnevi pojast Jurist ja märgilistest sündmustest, mis leidsid aset 1968. aastal.

Seekord räägime Nõukogude liidu juhi Leonid Brežnevi tütre Galina elust pärast isa surma, mil ta kaotas privileegid ja positsiooni nõukogude süsteemis.

Seekord on tähelepanu all NSV Liidu siseministri (1968–1982) Nikolai Štšolokovi elu ja tegevus Leonid Brežnevi valitsemisajal.

Galina Brežneva oli Nõukogude Liidu juhi Leonid Brežnevi tütar, kes kasvas üles privilegeeritud tingimustes, olles tuntud oma ekstravagantse eluviisi ning kapriisse iseloomu poolest.

Jätkame eelmises saates alustatud meenutustega vene kirjanik ja kunstnik Vladimir Voinovitši elust.

Saate peategelane on vene kirjanik ja kunstnik Vladimir Voinovitš.

Saates tuleb juttu ajakirja "Novõi Mir" peatoimetajast Aleksandr Tvardovskist.

Nikita Hruštšovi tütar Rada oli ajakirjanik ja tõlkija ning Hruštšovi noorim poeg Sergei tegeles Nõukogude Liidu kosmose- ja raketitehnoloogiaga.

Saates tuleb juttu Nikita Hruštšovi lastest, nende hulgas tema pojast Leonidist, kes oli nõukogude sõjaväelendur ning langes Teises maailmasõjas.

Seekord tuleb juttu olulistest sündmustes maailmas, mis leidsid aset aastatel 1968/69, näiteks üliõpilaste rahutustest Prantsusmaal või inimese jõudmisest Kuule.

Saates räägime filmidest ja filminäitlejatest, kes kuulutati ajakirja "Sovetski ekran" lugejate poolt 1968. aasta parimateks.

1970. aastate alguses olid Hiina, NSV Liidu ja USA suhted keerulises muutumise faasis. Hiina ja NSV Liidu suhted olid halvenenud, kuna kahe riigi vaheline ideoloogiline ja territoriaalne konflikt teravnes, eriti pärast 1960. aastate lõpus toimunud piiri- ja sisepoliitilisi erimeelsusi.

Seekord tuleb juttu 1969. aasta märtsis puhkenud sõjalisest konfliktist NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahel.

NSV Liidu ja Hiina suhete halvenemine algas 1950. aastate lõpus, kui riigijuhtide Mao Zedongi ja Nikita Hruštšovi läbisaamine kujunes üsna jahedaks.

Oleme Tšehhoslovakkia sündmuste juures augusti lõpus 1968. aastal.

Sõjalise operatsiooni koondnimetusega "Doonau" peamiseks eesmärgiks oli Tšehhoslovakkia pealinna Praha kiire hõivamine, et neutraliseerida Dubčeki valitsus ning saavutada täielik kontroll.

21. augustil 1968 sisenesid Nõukogude Liidu ja Varssavi Pakti liitlasriikide (Poola, Saksa DV, Ungari ja Bulgaaria) väed Tšehhoslovakkiasse.

1968. aasta augustis otsustas Kreml kasutada Tšehhoslovakkias sõjalist jõudu, et lõpetada sotsialistliku süsteemi reformid.

1968. aasta juuli lõpus toimus NSV Liidu ja Tšehhoslovakkia juhtide kohtumine Čierna nad Tisou linnas Slovakkias.

Tšehhoslovakkias toimunud reformiliikumise 1968. aasta suveks välja kujunenud seisukohad tekitasid Nõukogude Liidu juhtkonnas tõsist muret, nähes sellist arengut ohuallikana sotsialistliku režiimi stabiilsusele.

Tšehhoslovakkia küsimuses otsuste tegemisel toetus Moskva juhtkond eelkõige Prahas viibinud NSV Liidu suursaadiku aruannetele, jälgides poliitilist olukorda ja reformide arengut kohapeal.

Oleme 1968. aasta kevades, kui poliitiline suund, mille kuulutab välja Tšehhoslovakkia juhtkond läheb täielikku vastuollu meeleoludega, mis valitsevad Moskva võimuladvikus.

1968. aasta suvel toimusid Tšehhoslovakkias olulised sündmused koondnimega Praha kevad.

Oleme jätkuvalt aastas 1968, mil Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juhtkonnas toimusid muutused, kui jaanuaris tõusis parteijuhiks Aleksander Dubček. Ta alustas liberaliseerimisprotsessi, mis hõlmas sõnavabaduse suurendamist, tsensuuri leevendamist ja majandusreformide rakendamist, püüdes moderniseerida sotsialistlikku riiki.