Võro Instituut

Helüait - Kullõ õnnõ!

Society ET ↓ 188 Folgen

Kirändüs ja perimüs. Latsilõ ja suurilõ. Võro keelen.

Besuch unbedingt die Website des Podcasts und unterstütze die Macher: xn--helait-5ya.ee

Autor

Võro Instituut

Kategorie

Society

Podcast-Website

xn--helait-5ya.ee

Neueste Folge

26. Okt 2026

Wo hören?

Podcasts in der App Replaio Radio Bald verfügbar

Podcasts kommen bald in die App. Installiere sie jetzt und erlebe als Erster einen ganz neuen Blick auf Podcasts

Bei Google Play herunterladen Kostenlos installieren Android fast 10 Mio. Downloads · Bewertung 4,8 iOS bald

Folgen

Imäplaat 05.04.2020

CD “Imäplaat” (Seto Ateljee Galerii 2005) Kauksi Ülle loominguga. Lugõ autor. Tä ütles plaadiümbrisse pääl nii: “Luulõtusõq 1-17 ommaq peri Kauksi Ülle luulõkogodõst “Kesk umma mäke” (1987), “Hanõ vai luigõ” (1989), “Jyriyy (1991), “Käänüpäiv” (2003). Tekstiq 18-26 ommaq 2002. aasta keväjä luudu naistõ pudruriitusõ jaos Elo Liivi härgütüs...

Nukitsamiis 01.04.2020

“Nukitsamiis” om võro kiilde ümbre pant Oskar Lutsu kuulsa latsiraamat. Tõlgõ om tett Tiritammi kirästüse 2004. aastaga raamadu perrä. Lugõ raamadu ümbrepandja Valdis Laan (2020). Pilt filmist “Nukitsamees” (1981) avaldadas Eesti Filmi Instituudi luaga. The post Nukitsamiis appeared first on Helüait .

Vävvä 31.03.2020

Väikeisile latsilõ mõtõld raamat “Vävvä” kõnõlõs luu poisist, kiä es julgu üüse pisile minnä, selle et tä peläs Vävvät. Kullõja saa teedä, kuis poiskõnõ tuust hirmust vallalõ sai ja kohe Vävvä pagõsi. Lugõ autor Jan Rahman (2020). Raamadu kunstnik om Anneli Kaarna ja vällä andsõ Väiku Välläandja 2005. The post Vävvä appeared first on Helüait .

Tsiamäe luuq. Egäpääväjuttõ latsilõ võro keele opmisõs 29.03.2020

“Tsiamäe luuq. Egäpääväjuttõ latsilõ võro keele opmisõs” om lintkassett abis võro keele opjilõ (Võro Instituut 2000). Kasseti pääl omma luu latsiga taloperre elost ja koolilatsi võrokeelitside kirätöie konkurssõ “Mino Võromaa” kogomigõst 10.-12. validu luu. Lugõva Meinhard Uiga, Silvi Jansons, Jan Rahman, Mariko Faster, Peeter Jürviste, Merle Vaaks ja Maie Ermel. Kitrat män...

Aknõ kyigi raamega. Pulga Jaani mõnusa jutuq 29.03.2020

“Aknõ kyigi raamega” anti vällä nii helükassetin ku CD pääl (Võro Instituut 2002). Üten pundin omma Pulga Jaani jutu ja tunnõt autorilaulõ ja traditsionaalõ kavõri Pulga Jaani sõnnuga. Helüait and kullõmisõs õnnõ taa välläandõ jutu. Helü võtt üles Jaan Tamm. Kaasõpilt om peri Pulga Jaani eräkogost ja tett Võrol Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi aknõ […] The post Aknõ kyigi...

Pini hind. Pulga Jaani mõnusa jutuq 29.03.2020

“Pini hind. Pulga Jaani mõnusa jutuq” om lintkassett (Võro Instituut 1998), kon autor Pulga Jaan lugõ ummi juttõ, miä kõnõlõsõ inemisest, nigu tä paistus pini silmi korgusõlt. Autor ütles kassetiümbrisse pääl, et mõnikõrd om inemiselgi pini silmin “pini hind”. Pulga Jaani eräkogost peri kaasõpildi pääl om Pulga Jaan ummi pinnega. Helü võtt üles Jaan Tamm, […] The post...

Naksikõsõq 29.03.2020

“Naksikõsõq” om lintkassett Juhan Jaigi võrokeelidse loominguga (Võro Instituut 1999). Lugõva Ervin Org, Kalev Kudu ja Jan Rahman. Parmupilli mäng Tuuli Otsus. Jutu “Inne ja perän tuisopühhä” ja luulõtusõ “Valgõ kivi” om Jaik esi võro keelen kirotanu; luulõtusõ “Võromaa” ja jutu “Esä surm” om ümbre pandnu Kauksi Ülle ja jutu “Siku Madis ja naks...

Rohiline ruunakõnõ 26.03.2020

“Rohiline ruunakõnõ” om lintkassett võrokeelitse kirändüsega (Võro Instituut 1996) 8 autorilt: Artur Adson, Ain Kaalep, Kauksi Ülle, Raimond Kolk, Madis Kõiv ja Aivo Lõhmus, Jaan Lattik ja Edgar Allan Poe (ümbre pandnu Kauksi Ülle ja Neeme Kahusk). Luulõtuisi ja proosat lugõva Merle Jääger, Riho Kütsar, Ain Mäeots ja Tarmo Männard. Kirändüst valisi Tõnu Tender, toimõndiva […] The post Rohili...

Tuulõpoiss 25.03.2020

“Tuulõpoiss” om lintkassett muinasjuttõga Vanalt-Võromaalt (Võro Instituut 1996). Luu omma peri Eesti Rahvaluulõ arhiivist. Lugõva Merle Jääger, Riho Kütsar ja Ervin Org. Kuvvõkiilset kannõld mäng Pille Karras. Kasseti kokkopandja om Marju Kõivupuu, toimõndiva Marju Kõivupuu ja Tõnu Tender, helü võtt üles Jaan Tamm ja kaasõkujondusõ tekk Markus Kasemaa. The post Tuulõpoiss appeared first on Helüai...

Imä, õeq! 24.03.2020

“Imä, õeq!” om lintkassett Jaan Lattiku loominguga (Võro Instituut 1996). Lugõva Merle Jääger, Indrek Kalda ja Riho Kütsar. Viiolit mäng Indrek Kalda. Kirändüse valõ vällä Tõnu Tender, toimõndiva Marju Kõivupuu ja Tõnu Tender, helü võtt üles Jaan Tamm ja kaasõkujondusõ tekk Markus Kasemaa. The post Imä, õeq! appeared first on Helüait .

Suur must pini 24.03.2020

“Suur must koer. Suur must pini” kõnõlõs pinist ja timä inemiisist, kiä eläse mõtsan. Pini tahassi häämeelega olla inemine, a inemiisil ei olõs midägi pini olõmisõ vasta. Lugõ Tarmo Tagamets (2020). Raamadu autor om Triinu Ojar (Laan), kunstnik Marja-Liisa Plats, välläandja kirästüs Päike ja Pilv 2007. The post Suur must pini appeared first on Helüait .

Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita 06.02.2020

Raamat „Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita“ kõnõlõs elost nii, nigu tuu titadõlõ paistus. Tita om parajahe vigurinõ, a timä pere’ kannahtas kõik tita ull’usõ’ rõõmsa meelega är’! No ja tegeligult om tita armsa kah. Nii titast ku suurõskasunust pääst.“ Raamadu and’ vällä kirästüs Hea Lugu ja Võro Instituudi abiga saava’ taa raamadu kingis kõik Võro ja […] The post Krutskiline tita. Pää...

Kotussit Madis Kõivu loomingust 04.02.2020

Võrokõnõ Kõivu Madis oll füüsik, filosuuf ja kiränik. Timä 90. sündümise päävä meelenpidämises 2019. aastaga 5. detsembril loiva kats võrokõist, Saarõ Evar ja Kalla Urmas, aparaadile ette mõnõ hindävalit võrokeelidse jupikõsõ Madisõ loomingust. Täämbädse päävä riisto abiga sai kullõldavas ka üts 1996. aastagal helükasseti jaos sisseloet jutt. Pilt Madis Kõivust om peri Võro Instituudi arhiivist. [...

Höre den Podcast Helüait - Kullõ õnnõ! in Replaio

Radio und Podcasts in einer App - kostenlos und ohne Anmeldung. Installiere sie noch heute und verpasse den Start nicht

Bei Google Play herunterladen

Replaio ist kein Herausgeber von Podcasts; die Namen der Sendungen, Cover und Audioinhalte gehören ihren Autoren und werden über öffentliche RSS-Feeds verbreitet